1941

Sündinud 1941 • Surnud 1941 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
◄ | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1937 | 1938 | 1939 | 1940 | 1941 | 1942 | 1943 | 1944 | 1945 | ► | ►►

1941. aasta (MCMXLI) oli 20. sajandi 41. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

• 21. jaanuar – Austraalia ja Briti väed ründasid Teises maailmasõjas Liibüas Tobruki linna.
• 22. jaanuar – Briti väed vallutasid Teise maailmasõja käigus Itaalia jõududelt Tobruki.

Veebruar

• 11. veebruar – kolonelleitnant Erwin Rommel saabus Tripolisse.

Märts

• 27. märts – Jaapani spioon Takeo Yoshikawa saabus Honolulusse.

Aprill

• 13. aprill – Jaapan sõlmis Nõukogude Liiduga mittekallaletungilepingu.

Mai

• 10. mai – Saksa Kolmanda Riigi valitseva partei NSDAP sekretär Rudolf Hess lendas Suurbritanniasse salaläbirääkimistele väidetavalt eesmärgiga sõlmida rahu Saksamaa ja Inglismaa vahel, kuid vangistati sõja lõpuni Inglismaal.
• 27. mai – Suurbritannia laevad uputasid Teises maailmasõjas Atlandi ookeanil Saksamaa sõjalaeva Bismarck.

Juuni

• 22. juuni – Saksamaa väed tungisid Nõukogude Liidu territooriumile.
• 26. juuni – Soome Vabariik kuulutas sõja NSVL-le (algas Jätkusõda).

Juuli

• 2. juuli – vallutati Saksa vägede poolt Riia
• 3. juuli – pidas N. Liidu riikliku kaitsekomitee esimees Stalin Moskva raadios oma kurikuulsa kõne, milles ta kutsus tööliste ja talupoegade maakaitseväge (s.t. hävituspataljoni) järgima kogu maal põletatud maa üleskutset
• 24. juuli – Saksamaa lennuvägi sooritas esimese pommirünnaku Moskvale.
• 29. juuli – Prantsusmaa ja Jaapan sõlmisid Indohiina ühisprotektoraadi kokkuleppe.

August

• 8. august – Eestist Saaremaalt lähtus Nõukogude lennuväe esimene pommirünnak Berliini. Nõukogude andmeil sooritati Kogula ja Aste lennuväljadelt 8. augustist 5. septembrini Saksamaa pealinnale kokku 10 rünnakut ning heideti 311 erineva kaliibriga pommi kogukaaluga 36050 kg.

September

• 8. september – Saksa sõjavägi algas Teise maailmasõja käigus Leningradi piiramist.
• 12. september – Saksa sõjavägi kohtas Idarindel esimest lumesadu.

Oktoober

• 25. oktoober – Saksamaa esimene pealetung Moskvale Teises maailmasõjas kukkus läbi.

November

• 12. november – temperatuur Moskva ümbruses langes −12°C-ni.

Detsember

• 7. detsember – Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harboris.

Sündmused Eestis

Jaanuar

• 10. jaanuar – sõlmiti leping 57.000 sakslase ümberasustamiseks Eestist, Lätist ja Leedust.

Veebruar

• ...

Märts

• ...

Aprill

• ...

Mai

• 12. mai – eestlastest Hispaania vabatahtlike pidulik vastuvõtt kommunistide poolt Tallinnas.

Juuni

• 14. juuni – Nõukogude repressiivorganid korraldasid esimese massilise küüditamise Baltikumist (juuniküüditamine).
• 27. juuni – Armanda degli Abbati-Campodonico kui välismaalane arreteeriti ja Abbati laulustuudio tegevus katkes.
• 28. juuni – toimus Eestis mobilisatsioon NSVL võimude poolt ning mobiliseeritud viidi tööpataljonidesse
• 30. juuni – 1. juuli – Nõukogude repressiivorganid korraldasid Lääne-Eesti saartel teise massilise küüditamise laine.

Juuli

Põhja-Eesti metsavennad.

• 3. juuli – Metsavennad vabastasid Kilingi-Nõmme.
• 4. juuli – Liivamäe lahing oli metsavendade esimene suurem kokkupõrge Punaarmeega.
• 5. juuli – esimesed Saksa väeosad ületasid Võrumaal Naha külas Eesti piiri.
• 8. juuli – Saksa väed vallutasid Petseri
• 9. juuli – Tartus lasi Punaarmee õhku ajaloolise Kivisilla.
• 10. juuli – Kolga lahes maabus Soomes eesti vabatahtlikest moodustatud luuregrupp Erna kolonel Kure juhtimisel. Grupp asus laagrisse Harjumaa ja Järvamaa piiril Kautla rabas, kuhu peagi kogunes üle 1500 sõjapõgeniku.
• 10. juuli – toimus Tartu ülestõus, metsavennad ja Eesti vastupanuorganisatsioonid vabastasid Tartu lõunaosa.
• 22. juuli – Tallinnas käsutati kõik 16-55-aastased kodanikud kaitsetöödele – rajati "Lauristini liin".
• 22. juuli – Saksa väed andsid löögi Põltsamaalt Mustvee suunas.
• 25. juuli – ümberpiiramisohus Punaarmee osad taganesid Tartu põhjaosast.
• 30. juuli – metsadesse põgenenud kommunistid mõrvasid Kuremaa vallas paarkümmend inimest.
• 31. juuli – Omakaitse hävitas Saare koti.

August

• 7. august – Saksa väed jõudsid välja Soome lahe äärde ning lõikasid ära maismaa taganemistee Põhja-Eestis, saartel ja Tallinnas asuvatel nõukogude vägedel.
• 24. august – Saksa õhujõudude lennukid pommitasid laevade konvoid, mis oli teel Tallinnast Kroonlinna. Eesti aurik Eestirand sai tabamuse ja kapten juhtis selle madalikule Prangli saare lähedal. Laeval olnud 3560 inimesest hukkus 598. Eestiranna pardal olid Harju- ja Läänemaalt ning saartelt mobiliseeritud mehed keda Nõukogude võimud kavatsesid viia NKVD tööpataljonidesse. Prangli saarele pääsenud 2672 mobiliseeritut pöördusid kodudesse tagasi 31. augustil.
• 28. august – Eesti ja Saksa väeüksused vabastasid Tallinna.

September

• 4. september – asutati Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise Keskus (ZEV).
• 8. september – Saksa vägede dessant maabus Vormsil.
• 11. september – moodustati abistamisorganisatsioon Eesti Rahva Ühisabi.
• 14. september – Eesti ja Saksa vägede dessant maabus Muhus. Saar vallutati 17. septembril.
• 17. september – Saksa väed tungisid Saaremaale.

Oktoober

• 5. oktoober – Sõrves alistusid viimased Saksa vägedele Saaremaal vastupanu osutanud Nõukogude Liidu väeosad.
• 14. oktoober – Saksa väegede dessant maabus Hiiumaal.
• 22. oktoober – Tahkunal alistusid viimased Saksa vägedele Hiiumaal vastupanu osutanud Nõukogude Liidu väeosad.

November

• 1. november – koolid alustasid tegevust. Sisedirektori korraldusel tuli sel puhul kogu Eestis heisata Eesti ja Saksa lipud.

Detsember

• 6. detsember – viimase osana Eestist hõivasid Saksa väed Osmussaare.
• 20. detsember – poliitilistele vangidele kuulutati amnestia. Enamik kommuniste vabastati.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1941

• 14. jaanuar – Faye Dunaway, USA näitleja
• 21. jaanuar – Plácido Domingo, laulja
• 22. jaanuar – Jaan Kaplinski, eesti kirjanik ja tõlkija
• 30. jaanuar – Dick Cheney, Ameerika Ühendriikide asepresident 2001–2009
• 13. veebruar – Virgo Mihkelsoo, eesti tehnikateadlane
• 6. märts – Sulev Raudsepp, eesti advokaat ja kirjanik
• 7. märts – Juha Virkkunen, soome raadioajakirjanik, eesti kirjanduse tõlkija
• 12. aprill – Bobby Moore, inglise jalgpallur
• 23. aprill – Paavo Lipponen, soome poliitik
• 31. mai – Aleksander Heintalu (Vigala Sass), eesti taimetark ja teadmamees
• 19. juuni – Václav Klaus, Tšehhi poliitik
• 28. august – Toomas Leius, Eesti tennisist
• 3. september – Sergei Dovlatov, Vene kirjanik
• 9. september – Otis Redding, ameerika laulja ja laululooja
• 19. november – Krista Puusepp, Eesti ujuja ja treener
• 21. november – Juliet Mills, inglise näitleja
• 3. detsember – Eduard, Anhalti prints, Anhalti hertsogliku perekonna pea
• 6. detsember – Evald Hermaküla, eesti näitleja ja lavastaja
• 8. detsember – Viivi Neare, eesti eripedagoog
• 15. detsember – Leo Mõtus, Eesti informaatikateadlane
• 31. detsember – Alex Ferguson, šoti jalgpallur ja jalgpallimänedžer (Manchester United)

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1941

• 13. jaanuar – James Joyce, iiri kirjanik
• 28. veebruar – Alfonso XIII, Hispaania kuningas
• 5. märts – Karl Menning, eesti elukutselise teatri algataja ja diplomaat
• 28. märts – Virginia Woolf, inglise kirjanik
• 5. aprill – Villem Aleksander Ormisson, eesti kunstnik
• 17. aprill – Eduard Kesk, Eesti sõjaväelane
• 4. juuni – Wilhelm II, endine Saksa keiser ja Preisimaa kuningas
• 3. juuli – Friedrich Karl Akel, eesti diplomaat ja poliitik
• 4. juuli – Jaan Naissoo, Eesti politseinik
• 6. juuli – Carl Prima, eesti arst
• 19. august – Anton Teetsov, eesti pangandustegelane
• 1. september – Eduard Laaman, eesti ajakirjanik ja poliitik
• 1. september – Karl Parts, Eesti sõjaväelane, Vabadussõja väejuht
• 14. oktoober – Hjalmar Söderberg, rootsi kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija
• 25. oktoober – Robert Delaunay, prantsuse maalikunstnik
• 6. november – Maurice Leblanc, prantsuse ajakirjanik ja kirjanik
• 12. november – Eduardo Schaerer, Paraguay president 1912–1916
• 16. november – Miina Härma, eesti helilooja ja koorijuht
• 19. november – Henn Treial, Eesti poliitik
• 21. november – Jüri Kitsing, Eesti kergejõustiklane, korv- ja võrkpallur, sporditegelane
• 20. detsember – Igor Severjanin, vene luuletaja
• 24. detsember – August Liit, Eesti kriminaalpolitseinik
• 26. detsember – August Gustavson, Eesti sõjaväelane
• 30. detsember – Lazar Lissitski, juudi päritolu Vene maalikunstnik ja arhitekt

Nobeli auhinnad

• füüsika – auhinda välja ei antud
• keemia – auhinda välja ei antud
• meditsiin – auhinda välja ei antud
• kirjandus – auhinda välja ei antud
• rahu – auhinda välja ei antud