1940

1940. aasta

Sajandid: 19. sajand - 20. sajand - 21. sajand

[redigeeri] Sündmused maailmas

Vaata artiklit Jaanuar 1940

14. mai – Saksamaa pommirünnakus hävis kaks kolmandikku Rotterdami linnast, hukkus ligi tuhat inimest.
15. mai – USAs tulid müügile esimesed nailonsukkpüksid.

9. juuni – Norra armee alistus Saksa armeele.
11. juuni – Hollandi printsess Juliana saabus Kanadasse eksiili.
14. juuni – Saksa väed piirasid Pariisi ümber.
15. juuni – Winnipegi linnavõimud otsustasid põletada kõik Saksa valitsuse poolt linna raamatukogule kingitud raamatud.

18. detsember – Hitler kinnitab plaani "Barbarossa"
29. detsember – Saksamaa pommitajate rünnakud Teises maailmasõjas tekitasid Londonile suuremaid purustusi pärast 1666. aasta suurt tulekahju. 2000 lennukipommi oli selleks otstarbeks saadud Nõukogude Liidult.

1. aprill – algas Kristjan Raua nimeline kunstiaasta.
4. aprill – Prantsuse saadik Roger le Soulnier de Saint-Jouan esitas oma volitused Vabariigi President Konstantin Pätsile.
13. aprill – Linda Eenpalu valiti tagasi Kodumajanduskoja esinaiseks.
13. aprill – majandusminister Leo Sepp avas Tallinnas 7. rakenduskunsti näituse.
22. aprill – Tallinna sadamasse saabus kaubalaevade karavan jäämurdja Suur Tõll juhtimisel.
26. aprill – Johan Laidoner valiti Eesti Teaduste Akadeemia auliikmeks.
27. aprill – Vabariigi Presidendi juures toimus nõupidamine kütteainete küsimuses.
27. aprill – kanti esmakordselt ette Võrumaa hümn Võrumaa (autorid Eduard Tamm ja Alviine Tedre).

3. mai – Paasvere vallas tapeti Muuga mõisasüdame omanik Heinrich von Neff
6. mai – Konstantin Päts asutas Informatsiooni Keskuse.
7. mai – Tallinnas toimus Omakaitse Sihtkapitali komitee esimene koosolek.
15. mai – Kadriorus toimus Kaitseliidu Toompea malevkonna kogunemine Konstantin Pätsi osavõtul.
18. mai – Tallinnast lahkus viimane laev ümberasujatega (kokku lahkus umbes 17 000 baltisakslast)
31. mai – Revaler Zeitung lõpetas ilmumise.

6. juuni – Eesti saadik Pariisis Oskar Öpik esitas oma volikirjad Prantsusmaa presidendile Albert Lebrunile.
7. juuni – Ungari saadik Louis Kuhl de Borsoshát ja Briti saadik Wilfred Hansford Gallienne esitasid oma volitused Vabariigi President Konstantin Pätsile.
8. juuni – ilmus Seaduste Kogu IV köide.
11. juuni – Eesti saadik Bernis Karl Selter esitas oma volikirjad Šveitsi föderaalpresident Marcel Pilet-Golazile.
15. juuni – Nõukogude Liidu Eestit blokeerivate vägede poolt tulistati alla Soome reisilennuk Kaleva teel Tallinnas Helsingisse.
16. juuni – Nõukogude Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi nõudes uute valitsuste moodustamist ja Punaarmee täiendavate väeosade lubamist riikidesse. Eesti valitsus võttis ultimaatumi vastu ja astus tagasi.
16. juuni – piiskop Johan Kõpp pühitses Rakvere Pauluse kiriku.
17. juuni - Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt (Narva diktaat).
18. juuni – eraisikuil keelati relvade hoidmine ja kandmine.
19. juuni - ÜK(b)P Keskkomitee sekretäri Andrei Ždanovi visiit Tallinnasse
21. juuni – toimus valitsuse vahetus ja riigipööre.
22. juuni - Johann Laidoner vabastatati ametist

5. juuli - saadeti Riigikogu laiali
14.– 15. juuli – toimusid parlamendi uue koosseisu valimised: nimekirjades olid ainult kommunistliku partei kandidaadid
18. juuli - küüditati Johann Laidoner koos perega Nõukogude Liitu
18. juuli – Eesti-Läti jalgpalli maavõistlusel Kadrioru staadionil järgnes spontaanne isamaaline meeleavaldus, mille punaväelased laiali ajasid.
20. juuli – presidendi dekreediga likvideeriti Eesti Teaduste Akadeemia, mis ei sobinud nõukogude teadusasutuste süsteemi.
21. juuli – Eestis kehtestati nõukogude võim (Eesti Vabariigi likvideerimine).
25. juuli – lasti käibele 1-sendine metallvahetusraha (1939. aasta väljaanne).
30. juuli – president Konstantin Päts küüditati koos perekonnaga Nõukogude Liitu.