1940

Sündinud 1940 • Surnud 1940 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
◄ | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1936 | 1937 | 1938 | 1939 | 1940 | 1941 | 1942 | 1943 | 1944 | ► | ►►

1940. aasta (MCMXL) oli 20. sajandi 40. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

 Pikemalt artiklis Jaanuar 1940

Veebruar

• ...

Märts

• 12. märts – Soome ja Nõukogude Liidu vaheline Talvesõda lõppes vaherahuga.
• 25. märts – USA teadlased Russell Ohl ja Jack Hall Scaff teevad kindlaks erinevat tüüpi pooljuhid ning nimetavad need p- ja n-tüüpi pooljuhtideks, avastust hoitakse sõja lõpuni saladuses.

Aprill

• 9. aprill – Saksamaa okupeeris Taani.
• 11. aprill – Łódź nimetati ümber Litzmannstadtiks.

Mai

• 14. mai – Saksamaa pommirünnakus hävis kaks kolmandikku Rotterdami linnast, hukkus ligi tuhat inimest.
• 15. mai – USAs tulid müügile esimesed nailonsukkpüksid.

Juuni

• 9. juuni – Norra armee alistus Saksa armeele.
• 11. juuni – Hollandi printsess Juliana saabus Kanadasse eksiili.
• 14. juuni – Saksa väed piirasid Pariisi ümber.
• 15. juuni – Winnipegi linnavõimud otsustasid põletada kõik Saksa valitsuse poolt linna raamatukogule kingitud raamatud.

Juuli

• ...

August

• 14. august – võeti Moskvas vastu ÜK(b)P KK ja RSN otsus Balti riikide "riiklikust ja majanduslikust korraldusest", mille kohaselt -väljavõte dokumendist "Läti, Leedu ja Eesti armee tuleb laiali lasta, kasutades nende juhtivkoosseisu Punaarmee ridades, läti, leedu ja eesti kodanike kutsumine Punaarmeesse lükata edasi ühe aasta võrra, lubada formeerida üks läti, leedu ja eesti diviis vabatahtlikuse alusel"

September

• 24. september – Aleksander Warma, Heinrich Laretei ja August Rei asutasid Stockholmis Eesti Vabariigi Välisdelegatsiooni.

Oktoober

• ...

November

• ...

Detsember

• 18. detsember – Hitler kinnitab plaani "Barbarossa"
• 29. detsember – Saksamaa pommitajate rünnakud Teises maailmasõjas tekitasid Londonile suuremaid purustusi pärast 1666. aasta suurt tulekahju. 2000 lennukipommi oli selleks otstarbeks saadud Nõukogude Liidult.

Sündmused Eestis

Jaanuar

• 17. jaanuar – Jõgeval mõõdeti Eesti kõigi aegade madalaim õhutemperatuur: -43.5°C.

Veebruar

• 1. veebruar – Konstantin Päts asutas 4. Diviisi.
• 25.–26. veebruar – toimusid Kilingi-Nõmme linnavolikogu ja Audru vallavolikogu valimised.
• 27. veebruar – Konstantin Päts asutas Looduskaitsemärgi.

Märts

• 1. märts – alustas tegevust Saksa Usaldusvalitsus.
• 8. märts – toimusid maavolikogude valimised.
• 10. märts – Eerik Hiisjärv valiti Kodavere kirikuõpetajaks.
• 27. märts – Ago lennuk ES-AUL tegi Tallinnast Stockholmi firma esimese lennu.
• 31. märts – 1. aprill – toimusid Kallaste linnavolikogu ja Kaagjärve vallavolikogu valimised.

Aprill

• 1. aprill – algas Kristjan Raua nimeline kunstiaasta.
• 4. aprill – Prantsuse saadik Roger le Soulnier de Saint-Jouan esitas oma volitused Vabariigi President Konstantin Pätsile.
• 13. aprill – Linda Eenpalu valiti tagasi Kodumajanduskoja esinaiseks.
• 13. aprill – majandusminister Leo Sepp avas Tallinnas 7. rakenduskunsti näituse.
• 22. aprill – Tallinna sadamasse saabus kaubalaevade karavan jäämurdja Suur Tõll juhtimisel.
• 26. aprill – Johan Laidoner valiti Eesti Teaduste Akadeemia auliikmeks.
• 27. aprill – Vabariigi Presidendi juures toimus nõupidamine kütteainete küsimuses.
• 27. aprill – kanti esmakordselt ette Võrumaa hümn Võrumaa (autorid Eduard Tamm ja Alviine Tedre).

Mai

• 3. mai – Paasvere vallas tapeti Muuga mõisasüdame omanik Heinrich Neff
• 6. mai – Konstantin Päts asutas Informatsiooni Keskuse.
• 7. mai – Tallinnas toimus Omakaitse Sihtkapitali komitee esimene koosolek.
• 15. mai – Kadriorus toimus Kaitseliidu Toompea malevkonna kogunemine Konstantin Pätsi osavõtul.
• 18. mai – Tallinnast lahkus viimane laev ümberasujatega (kokku lahkus umbes 17 000 baltisakslast)
• 31. mai – Revaler Zeitung lõpetas ilmumise.

Juuni

• 6. juuni – Eesti saadik Pariisis Oskar Öpik esitas oma volikirjad Prantsusmaa presidendile Albert Lebrunile.
• 7. juuni – Ungari saadik Louis Kuhl de Borsoshát ja Briti saadik Wilfred Hansford Gallienne esitasid oma volitused Vabariigi President Konstantin Pätsile.
• 8. juuni – ilmus Seaduste Kogu IV köide.
• 11. juuni – Eesti saadik Bernis Karl Selter esitas oma volikirjad Šveitsi föderaalpresident Marcel Pilet-Golazile.
• 15. juuni – Nõukogude Liidu Eestit blokeerivate vägede poolt tulistati alla Soome reisilennuk Kaleva teel Tallinnas Helsingisse.
• 16. juuni – Nõukogude Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi nõudes uute valitsuste moodustamist ja Punaarmee täiendavate väeosade lubamist riikidesse. Eesti valitsus võttis ultimaatumi vastu ja astus tagasi.
• 16. juuni – piiskop Johan Kõpp pühitses Rakvere Pauluse kiriku.
• 16.–17. juuni – valiti juudi vähemusrahvuse V kultuurnõukogu.
• 17. juuni – Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt (Narva diktaat), algas Nõukogude okupatsioon
• 18. juuni – eraisikuil keelati relvade hoidmine ja kandmine, Kaitsejõudude ülemjuhataja Johann Laidoner kuulutas välja komandanditunni ning keelustas rahvakogunemised ja kokkutulekud
• 19. juuni – ÜK(b)P Keskkomitee sekretäri Andrei Ždanovi visiit Tallinnasse
• 21. juuni – toimus valitsuse vahetus ja riigipööre.
• 22. juuni – Johann Laidoner vabastatati ametist
• 27. juuni – keelustati Kaitseliit

Juuli

• 5. juuli – saadeti Riigikogu laiali
• 14.– 15. juuli – toimusid parlamendi uue koosseisu valimised: nimekirjades olid ainult kommunistliku partei kandidaadid
• 18. juuli – küüditati Johann Laidoner koos perega Nõukogude Liitu
• 18. juuli – Eesti-Läti jalgpalli maavõistlusel Kadrioru staadionil järgnes spontaanne isamaaline meeleavaldus, mille punaväelased laiali ajasid.
• 20. juuli – presidendi dekreediga likvideeriti Eesti Teaduste Akadeemia, mis ei sobinud nõukogude teadusasutuste süsteemi.
• 21. juuli – Eestis kehtestati nõukogude võim (Eesti Vabariigi likvideerimine).
• 25. juuli – lasti käibele 1-sendine metallvahetusraha (1939. aasta väljaanne).
• 30. juuli – president Konstantin Päts küüditati koos perekonnaga Nõukogude Liitu.

August

• 5. august – Eesti läks üle Moskva kellaajale
• 6. august – Eesti NSV inkorporeeriti Nõukogude Liitu.
• 11. august – Nõukogude võimu esindajad hävitasid Tahkurannas Konstantin Pätsi ausamba.
• 25. august – Riigivolikogu võttis vastu ENSV konstitutsiooni

September

• 23. september – Tallinna Reaalkooli juures võeti maha Vabadussõjas langenud õpilaste ja õpetajate mälestussammas.

November

• 24. november – rahareform: Eesti kroonid asendati rubladega.
• 13. detsember – arreteeriti Jaan Tõnisson.

• Nõukogude võimu poolt lammutati Lohusuu lahingu mälestussammas.

Sündinud

 Pikemalt artiklis sündinud 1940

• 16. jaanuar – Ilmar Koppel, eesti keemik
• 9. veebruar – John Maxwell Coetzee, Lõuna-Aafrika kirjanik
• 15. veebruar – Vaino Vahing, eesti kirjanik ja psühhiaater
• 19. veebruar – Jaan Kiivit juunior
• 6. märts – Nikolai Abatsijev, Venemaa kabetaja
• 13. märts – Andres Ehin, eesti kirjanik ja tõlkija
• 16. märts – Bernardo Bertolucci, itaalia filmirežissöör
• 16. aprill – Tõnu Maarand, eesti skulptor
• 16. aprill – Margrethe II, Taani kuninganna
• 5. oktoober – Rein Aun, eesti kergejõustiklane
• 28. oktoober – Pärt Lias, eesti kirjandusteadlane
• 17. november – William Simons, walesi näitleja
• 21. detsember – Frank Zappa, ameerika muusik
• 23. detsember – Jorma Kaukonen, ameerika muusik (Jefferson Airplane)
• 30. detsember – Vjatšeslav Štšegolev, Venemaa kabetaja

Surnud

• 29. jaanuar – Nedo Nadi, itaalia vehkleja
• 24. veebruar – Tannil Kriisa, eesti orelimeister
• 29. veebruar – Michael Hainisch, endine Austria president
• 1. märts – A. H. Tammsaare, eesti kirjanik
• 10. märts – Mihhail Bulgakov, vene kirjanik
• 16. märts – Selma Lagerlöf, rootsi kirjanik
• 23. märts – Spyrídon Loúis, kreeka kergejõustiklane
• 31. märts – August Jürindi, Eesti Maapanga direktor
• 2. aprill – Ado Madis, Eesti politseinik
• 10. aprill – Otto Kuldmer, eesti tuletõrjuja
• 14. aprill – Hugo Sutt, eesti näitleja
• 22. aprill – Ernst Blessig, eesti arst
• 25. aprill – Elli Tasane, Viljandimaa naistuletõrje pealik
• 27. aprill – Hindrek Rikand
• 28. aprill – Artur Perna, eesti arhitekt
• 11. mai – Aleksander Starkopf, Kohila vallavanem
• 15. mai – Heinrich Tats, endine Mõisaküla jaamaülem
• 9. juuni – Hugo Paabo, eesti kullassepp
• 14. juuni – Oskar Raudvere, Eesti sõjaväelane
• 14. juuni – Henry W. Antheil, USA diplomaat
• 15. juuli – Robert Wadlow, maailma pikim inimene
• 2. august – Allo koik, Eesti sõjaväelane
• 5. august – Frederick Cook, USA polaaruurija
• 12. august – Nikolai Triik, eesti maalikunstnik
• 18. august – Walter Chrysler, ameerika autoehitaja
• 21. detsember – Francis Scott Fitzgerald, ameerika kirjanik

Nobeli auhinnad

• füüsika – auhinda välja ei antud
• keemia – auhinda välja ei antud
• meditsiin – auhinda välja ei antud
• kirjandus – auhinda välja ei antud
• rahu – auhinda välja ei antud