Tirana

Allikas: Vikipeedia
Tirana

[ tir'aana ]
albaania Tirana *, Tiranë **

Tirana vapp
Tirana vapp
Tirana lipp
Tirana lipp

Pindala: 41,8 km²
Elanikke: 421 286 (2011)

Koordinaadid: 41° 20′ N, 19° 49′ E41.33333333333319.816666666667koordinaadid: 41° 20′ N, 19° 49′ E
Tirana
Tirana Albaania kaardil

Tirana on Albaania pealinn ja suurim linn ning Tirana ringkonna ja Tirana maakonna keskus. Asetseb Ishmi jõe ääres viljaka tasandiku lõpus. Tiranat ümbritsevad mäed. Asub geograafiliselt Albaania keskel. Aadria meri jääb 27 km lääne poole.

Linna tegelik elanike arv arvatakse olevat 650 000 (1998; siis oli seal 420 000 ametlikult registreeritud elanikku). Nüüd räägitakse juba 700 000 või koguni 1 000 000 elanikust. Pealinnaks saades 1920 oli Tirana väike kohake, kuid on nüüd oma tähtsuselt möödunud endistest suurematest keskustest Shkodërist, Durrësest ja Korçëst.

Elanike arv oli 1910. aastal 12 000, 1930. aastal 30 000 ning 1945. aastal hoolimata vahepealsetest okupatsioonidest ja sõjast 60 000. 1950. aastatel Tirana tööstus kasvas kiiresti ning 1960. aastal oli elanike arv juba 137 000. 1989 oli elanike arv 238 057. 1990. aastatel on elanike arv plahvatuslikult kasvanud muuhulgas sellepärast, et Põhja-Albaaniast on parema elu lootuses palju rahvast pealinna kokku voolanud.

Kliima on suvel kuum ja kuiv, talvel jahe ja vihmane. Tirana asub viljakal tasandikul, kus kasvatatakse mitmesuguseid põllumajandussaadusi.

Teiste linnadega ühendavad teda maanteed ja raudteed. Tiranas on ka Rinase rahvusvaheline lennujaam, mis kannab Ema Teresa nime. Tirana on 40 km kaugusel Albaania tähtsaimast sadamalinnast Durrësest, millega tal on raudtee- ja maanteeühendus. Tiranal on Podgorica ja Belgradi kaudu ühendus Budapestiga (avati uuesti 2003, kuid reisijatevedu puudub). Raudteeühendus on ka Laçiga.

Alates 1920. aastatest on Tirana jõudsasti kasvanud ning on rajatud palju tööstusettevõtteid. 1951 valmisid soojus- ja hüdroelektrijaam. Läheduses kaevandatakse pruunsütt. Tirana on Albaania suurim tööstuskeskus. Tekstiili-, toiduainete-, ehitusmaterjali- (tsemendivabrik), puidu-, jalatsi-, ravimi-, klaasi-, portselani-, masina- (traktorite remont), metalli-, farmaatsia-, kosmeetika- ja värvitööstus.

Tiranas on 7 kõrgkooli, sealhulgas Tirana ülikool (asutatud 1957), Polütehniline Ülikool, Kunstide Akadeemia, Põllumajandusülikool, Sõjaväeakadeemia ja Siseministeeriumi Instituut. Peale selle on linnas Albaania Teaduste Instituut, kontserdisaal, Rahvusteater, ooperi- ja balletiteater ning teised teatrid, muuseume ja folkloorinstituut.

Tirana püüab arendada turismi, kuid seda on takistanud regiooni ebastabiilsus.

Elanikkonna enamiku moodustavad moslemid. Sulejman Pasha ehk Ethem Bey mošeed hakkas 1789 ehitama Molla Bey ning selle lõpetas 1821 või 1819 tema poeg Haxhi Ethem Bej, Sulejman Pasha pojapojapoeg. Selle mošee lähedal hiigelsuurel Skanderbegi väljakul (mis on linna keskus) on kellatorn (Kulla e Sahatit), mis ehitati 1830. Skanderbegi väljakul on ka Skanderbegi mälestussammas ja riigiasutused, sealhulgas parlamendihoone. Mošee kõrval on Nõukogude Liidu poolt ehitatud Kultuuripalee. Läheduses on ka Tirana ülikooli hoone 1957]. aastast.

Vanalinnas, mis jääb Skanderbegi väljakust ida ja põhja poole, on madalad vanad hooned, kitsad tänavad ja palju mošeesid ning kõrtse. Linnapilt on osalt idamaine, osalt annavad tooni sõdadevahelise aja itaalia stiilis ehitised. Uuslinnaosa on nüüdisaegse planeeringuga.

2001 sai valmis Tirana suurim kirik, katoliiklik Pauluse katedraal.

Tirana rajas 17. sajandi alguses Türgi kindral Suleyman Pasha (Barkinzade Süleyman Paşa) Burgjini Bütsantsi kindluse kohale, andes linnale 1614 nimeks "Teheran", tähistades oma võitu Teheranis. Ta olevat lasknud kõigepealt ehitada mošee, pagaritöökoja ja türgi sauna, et inimesi linna elama meelitada. Suleyman Pasha on ka Tiranasse maetud.

Kaubanduskeskusena, mis asus teede ja karavaniteede ristumiskohas, Tirana aegamööda kasvas ning valiti Albaania pealinnaks 1920, Lushnjë kongressi poolt jaanuaris 1920 ametisse seatud ajutise valitsuse poolt. See oli kompromiss Põhja- ja Lõuna-Albaania vahel.

Kuningas Zog I ajal palgati linna ümberplaneerimiseks Itaalia arhitekte. 1939–1943 ehitati itaalia stiilis elamukvartalid.

Itaalia ja Saksa okupatsiooni ajal oli Tirana vastupanuliikumise keskus. Linn vabastati Saksa okupatsioonist 17. novembril 1944. Samal aastal seati Tiranas ametisse Enver Hoxha valitsus. 11. jaanuaril 1946 kuulutati välja rahvavabariik.

Rahvavabariigi ajal julgustasid Nõukogude ja hiljem Hiina nõuandjad linna laienemist.

1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses oli Tirana kommunistliku režiimi kokkuvarisemiseni viinud vägivaldsete demonstratsioonide tulipunktiks. Kommunistliku režiimi kokkuvarisemist märgistas sümboolselt Enver Hoxha tohutu kuju ümbertõukamine veebruaris 1991.

Linnas püütakse arendada turismi, kuid seda takistab regiooni poliitiline ebastabiilsus.

Lana oja kaldapealsed pärast puhastamist ebaseaduslikest ehitistest

Linn maadleb ülerahvastusest tulenevate probleemidega (prügimajandus, veevärgi puudulikkus, elektrinappus). Infrastruktuur on vananenud.

Ehitamine on kiiresti kasvanud. Väidetavalt on paljud uued hooned ehitatud pestud rahaga.

Linnapea Edi Rama püüdis linna väljanägemist parandada, puhastades Lana kaldapealsed ja värvides vanad ehitised üle.

Tiranas asub Qemal Stafa staadion.

Linnapeade loend[muuda | redigeeri lähteteksti]

Skanderbeg Square in Tirana.jpg

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]