Šiauliai

Allikas: Vikipeedia
Šiauliai

[ šjaulj'ai ]
leedu Šiauliai

Siauliai city COA.gif
Šiauliai vapp
Telšiai lipp
Šiauliai lipp

Pindala: 81 km²
Elanikke: 106 847 (2013)

Koordinaadid: 55° 55′ N, 23° 19′ Ekoordinaadid: 55° 55′ N, 23° 19′ E
Šiauliai (Leedu)
Šiauliai

Šiauliai (Helifail leedu ) on Leedu elanike arvult neljas linn, Šiauliai maakonna ja Šiauliai rajooni halduskeskus. Asub Leedu põhjaosas Žemaitija ajaloolises piirkonnas, Rėkyva järve ja Kulpė jõe kaldal, merepinnast keskmiselt 107 meetri kõrgusel. Linna läbib Liibavi-Romno raudtee, sealt hargnevad ka raudteed Riia ja Sovetski suunas.

Šiauliais on biokütusel töötav soojuselektrijaam, linnas toodetakse ehitusmaterjale ja elektroonikat. Šiauliais asub õllevabrik "Gubernija" ja kondiitritooteid valmistav ettevõte UAB Rūta. Linn on ka mitmete teetöödega tegelevate ettevõtete asupaigaks. Aastail 19481998 tegutses linnas jalgrattaid valmistav tehas „Vairas“ (ametlikult „Šiaulių vairas“), mis valmistas jalgrattaid „Ereliukas“, „Kregždutė“ ja hiljem ka mopeede.

Šiauliai lähedal asub kuulus Ristimägi.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Šiauliaid peetakse tihti 1236. aastal toimunud Saule lahingu sündmuspaigaks, kuigi lahingu tegelik toimumispaik ei ole tänapäeval teada (lisaks Šiauliaile oletatakse ka Edela-Lätis asuvat Vecsaulet). Esimene kord, mil seda kindlalt mainitakse, on aastal 1254, tol ajal asus Šiauliai žemaitide ja semgalite asuala piiril. Toona asus linna kohal puust linnus.

XV sajandil mainitakse esimest korda sealset mõisa. Aastal 1524 kanti selle Leedu suurvürstidele kuulunud mõisa juurde tekkinud asula esimest korda kaardile. 1589. aastal anti Šiauliaile Magdeburgi õigused ja asulast sai alev. Linnaks sai Šiauliai aastal 1686, kuigi reaalselt sai see linnaõigused alles aastal 1791. Linna laastasid nii katk kui ka Uputus, linna taastamisele pani aluse Antoni Tyzenhauz.

Aastal 1795 läks linn Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma algul Vilno kubermangu, siis Leedu kubermangu ja viimaks Kovno kubermangu. Ühtlasi läks sealne mõis Platon Zubovi valdusesse. Linn sai omale rae, mis koosnes bürgermeistrist, neljast raehärrast, sekretärist ja raamatupidajast. Bürgermeister valiti linna poolt, aga tema kandidatuuri pidi kinnitama kohalik kuberner. Linna arengule aitas kaasa see, et seda läbis "Suur postitee", mis kulges Peterburist üle Tartu, Riia ja Miitavi Tilsitisse.

Aastal 1871 valmis Liibavi-Romno raudtee, see tõi kaasa tööstuse arengu. Aastal 1900 püstitas ettevõtja Chaim Frenkel oma vabrikusse esimese dünamo, mis andis elektrit nii vabrikule kui ka lähemale ümbruskonnale. Tema nahavabrik oli suurim omalaadne ettevõte Venemaal. Aastal 1909 olid 56,4 % elanikkonnast juudid. Esimese maailmasõja ajal sai linn tugevasti kannatada (hävis 65 % linna hoonetest), ent Šiauliai hõivanud saksa väed ehitasid sealt läbi Tilsitist Riiga viiva raudtee. Sõjas hävisid ka Chaim Frenkeli nahavabriku hooned, ent sellele vaatamata jäi linn ka peale sõda tähtsaimaks naha- ja jalatsitööstuse keskuseks Leedus.

Aastal 1923 valmis Bačiūnai linnaosas uus elektrijaam, mis töötas aastani 1957. Aastal 1930 rajati linna juurde Zokniaisse sõjaväele kuuluv lennuväli, mida hakkasid aastal 1960 kasutama ka reisilennukid (tänapäeval asub selle kohal Šiauliai lennujaam). Aastal 1941 valmis teine elektrijaam Rėkyva linnaosas. 14.juunil 1941, peale Leedu annekteerimist NSVL-i poolt, oli linn üks keskustest, mille kaudu inimesi küüditati.

Enne Teist maailmasõda oli juutide osakaal Šiauliais kahanenud viiendikuni, arvuliselt oli neid 8000. Linna hõivanud Saksa okupatsiooniväed hävitasid suurema osa sealsest juudi elanikkonnast, massimõrvad pandi toime Kužiai lähistel. Šiauliai juutidest pääses ligikaudu 500. Aastal 1944 jäi linn taas rindejoonele, lahingutegevuse käigus hävis 80 % linna hoonetest. Nõukogude väed hõivasid linna Šiauliai operatsiooni käigus 27.juulil 1944, aga alanud Saksa vägede vasturünnaku tõttu kestsid lahingud linna pärast kuni 29.augustini 1944.

Aastal 1975 avati linnas esimene ainult jalakäijatele mõeldud puiestee NSVL territooriumil. Nõukogude sõjaväebaas asus linnas aastani 1993, peale seda muudeti sealne lennuväli lennujaamaks. Alates märtsist 2004 on see kasutusel ka NATO Balti õhuturbe missiooni teenindava baasina. Aastal 1997 asutati Šiauliai pedagoogikainstituudi ja Kaunase tehnikaülikooli Šiauliai filiaali liitmisel Šiauliai ülikool.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Šiauliai moodustab Šiauliai maakonnas omaette haldusüksuse, kuhu kuulub ainult üks asula - Šiauliai linn. Linna territooriumil asuvad ka kaks valda - Rėkyva vald ja Medelynase vald.

Elanike arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 21 387 (1923, rahvaloendus)
  • 23 429 (1931)
  • 31 641 (1939)
  • 59 700 (1959, rahvaloendus)
  • 92 800 (1970, rahvaloendus)
  • 118 724 (1979, rahvaloendus)
  • 145 629 (1989, rahvaloendus)
  • 133 883 (2001, rahvaloendus)
  • 130 000 (2005)
  • 126 200 (2009)
  • 113 100 (2011, rahvaloendus)

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Šiauliai elanikest leedulasi 92,8 %, venelasi 4,8 %, ukrainlasi 0,7 %, valgevenelasi 0,4 %, poolakaid 0,2 % ja muudest rahvustest inimesi 0,7 %.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Šiauliai elanikest leedulasi 93,6%,venelasi 4,1%, ukrainlasi 0,5%, valgevenelasi 0,3%, poolakaid 0,2% ja muudest rahvustest inimesi 1,3%.[1]

Šiauliai elanikkonna rahvuslik koosseis aastatel 1897-1979[muuda | redigeeri lähteteksti]

aasta leedulasi venelasi ukrainlasi valgevenelasi juute poolakaid lätlasi sakslasi teisi rahvuseid
1897 27,8 9,6 0,1 0,6 43,3 15,4 0,2 2,4 0,6
1923 70,4 1,4 0,0 0,1 25,0 0,6 0,4 0,9 1,2
1959 81,6 13,0 1,9 0,9 1,4 0,3 0,3 0,0 0,6
1970 84,5 11,4 1,5 0,9 0,8 0,4 0,2 0,0 0,3
1979 85,1 11,0 1,5 0,8 0,4 0,4 0,2 0,0 0,6[2].

Muuseumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Fotograafiamuuseum (Fotografijos muziejus)
  • Jalgrattamuuseum (Dviračių muziejus)
  • Kassimuuseum (Katinų muziejus)
  • Raadio ja TV muuseum (Radijo ir TV muziejus)
  • Raudteemuuseum (Geležinkelio muziejus )
  • Tuleohutuse muuseum (Priešgaisrinės apsaugos muziejus)
  • Tuletõrjeautodemuuseum (Gaisrinių automobilių muziejus)
  • Veemuuseum (Vandentvarkos muziejus )

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuntud elanikke[muuda | redigeeri lähteteksti]

Chaim Frenkel oma perega
Viktorija Čmilytė
Donatas Slanina

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://www.stat.gov.lt/uploads/Lietuvos_gyventojai_2011.pdf
  2. Литва : краткая энциклопедия. Вильнюс, 1989