Gdańsk

Allikas: Vikipeedia
"Danzig" suunab siia. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Danzig (täpsustus).
Gdańsk

poola Gdańsk
kašuubi Gduńsk
saksa Danzig

Pindala 262 km²
Elanikke 486 022 (31.03.2021)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 54° 21′ N, 18° 39′ E
Gdańsk (Poola)
Gdańsk

Gdańsk (eesti keeles mööndav ka kirjapilt Gdansk; kašuubi keeles Gduńsk, varem saksa keeles Danzig) on Poola linn Läänemere lõunarannikul, Gdański lahe ääres, Wisła harujõe Motława suudmes. See on Pomorze vojevoodkonna halduskeskus.

Gdańsk moodustab koos Gdynia ja Sopoti linnadega Trójmiasto linnastu.

Gdańsk

Linna elanike arv oli 2021. aasta seisuga 470 633. Gdańsk on rahvaarvult Poola kuues suurim linn.

Gdańsk on oluline majandus-, teadus- ja kultuurikeskus ja Poola suurim sadamalinn.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Varasemas ajaloos on Gdański linnal olnud palju nimesid: Gyddanyzc, Kdansk, Gdanzc, Dantzk, Dantzig, Dantzigk, Danzig, Dantiscum, Gedanum.

Arheoloogilised tõendid kinnitavad, et juba 8. sajandil oli praeguse linna kohal käsitööliste-kalurite asula.[viide?] 10. sajandil oli Gdańsk Pomorze vürstide valduses, kes allusid Poola riigile. 890-ndatel aastatel lasi vürst Mieszko I ehitada sinna Gdański lossi. 997. aastal külastas Gdańskit Püha Adalbertus Prahast (poola Wojciech), et Poola kuninga Bolesław Chrobry palvel ristida linna elanikke.

14. novembril 1308 alistasid Saksa ordu rüütlid Gdański, linn sai uue nime – Danzig. Aastal 1361 sai linn Hansa Liidu liikmeks. Uue sõjaga (Saksa ordu–Poola sõda (1409–1411)), mis lõppes Grünwaldi lahinguga (1410) läks Gdańsk Poola kuninga võimu alla. Aasta hiljem sõlmiti Thorni esimene rahu, millega Gdańsk läks tagasi Saksa ordu kätte.

Gdański vanalinn ja vana sadam

1466. aastal lõppes Kolmeteistaastane sõda (1454–1466), mille tulemusel Poola kuningas saavutas Thorni teise rahuga kontrolli Lääne-Preisimaa: Gdański, Elblągi, Malborki, Chełmno üle. Saksa ordu loovutas Poola kuningriigile Kuningliku Preisimaana poole oma territooriumist (Ida-Pommeri ja Lääne-Preisimaa) ning Saksa ordu kõrgmeister tunnistas end Leedu suurvürsti ja Poola kuninga Kazimierz IV vasalliks.

1772. aastal Poola I jagamisel anti Gdańsk üle Preisi kuningriigile.

Napoleoni sõdade ajal (1807–1814) eksisteeris linn kui Danzigi Vabalinn.

Vaatamata sõdadele ja võimuvahetustele oli linna areng kiire ja Gdańskist sai üks tähtsamaid Läänemerel kaubandus- ja sadamalinnu.

Gdański elanikkond oli väga kirju; seal elasid poolakad, sakslased, juudid, taanlased jne, kes omakorda mõjutasid linna kultuuri ja arhitektuuri.

Teise maailmasõja järel anti Gdańsk Potsdami konverentsi otsusega 1945. aastal Poolale. Linna saksa elanikkond küüditati Saksamaale. Küüditatud endised Danzigi kodanikud väidavad, et tegelikult leiab aset nende vabalinnas seesama okupatsioon, mille algatas 1. septembril 1939 Hitler. Nad on moodustanud eksiilvalitsuse ja nõuavad jätkuvalt Danzigi iseseisvust. Danzigi eksiilvalitsusel on oma koduleht[2].

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Teenindus ja tööstus on põhivaldkonnad elanike tööhõives. Gdańskis on arenenud sellised majandusharud nagu laevaehitus, farmaatsia ja keemiatööstus, elektroonika ja toiduainetööstus.

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

  • Linnatransport: bussid, trammid.
  • Raudtee: ühendus teiste Poola keskustega.
  • Linnastu kiirraudtee: kiirrongiühendus Trójmiastos ja Gdański linnastus.
  • Rahvusvaheline lennujaam: Lech Wałęsa lennujaam, mis asub Rębiechowo eeslinnas. Ühendus Euroopa ja Poola keskustega.

Turism[muuda | muuda lähteteksti]

Turism mängib linna arengus tähtsat rolli. Gdańsk on atraktiivne kui huvitava ja kauni keskaegse ajalooga linn.

Linna peamiseks vaatamisväärsuseks, nagu ka teiste ajalooliste linnade puhul, on vanalinn. Gdański linn jaguneb Główne Miasto'ks ('pealinn') ja Stare Miasto'ks ('vanalinn').

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestusmärk 1970. aasta Poola protestide ajal langenud töölistele
Gdański uus raekoda
Oliwa katedraal
  • Długa tänav (Pikk tänav)
  • Kuninglik tee
  • Basilika Mariacka – Maria basiilika, Euroopa suurim gooti stiilis telliskirik.
  • Złota Brama (Kuldne värav)
  • Ratusz Głównego Miasta (Główne Miasto raekoda)
  • Długi Targ (väljak) ja Neptuni purskkaev
  • Żuraw keskaegne sadamakraana
  • Dwór Artusa
  • Zielona Brama palee-värav
  • Długie Pobrzeże tänav ja Motława jõgi
  • Ratusz Staromiejski (Stare Miasto raekoda)
  • Oliwa katedraal ja park
  • Vanalinna majad ja kirikud
  • Gdański raudteejaam – kaunimaid raudteejaamu Euroopas.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Linnas tegutseb jalgpalliklubi Gdański Lechia. Klubi kodustaadion on Gdański staadion, kus toimusid osad 2012. aasta Euroopa meistrivõistluste mängud. Linna võrkpalliklubi on Gdański Trefl, mille koduväljak asub Ergo Arenal. Ergo Arena on mitmeostarbeline spordihall, kus on peetud mitmeid võrkpalli ja käsipalli suurvõistlusi.

Gdańskiga seotud isikuid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://bdl.stat.gov.pl/api/v1/data/localities/by-unit/042214361011-0933016?var-id=1639616&format=jsonapi, vaadatud 6.10.2022.
  2. "Danzig Free State". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. detsember 2019. Vaadatud 13. august 2021.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]