Türgi keel

Allikas: Vikipeedia
türgi keel (Türkçe)
Hääldus [ˈt̪yɾkˌtʃe]
Kõneldakse Türgis, Küprosel, Iraagis, Kreekas, Makedoonias, Albaanias, Saksamaal ja mujal
Kokku kõnelejaid 80 miljonit [1]
Keelesugulus altai keeled
 turgi keeled
  oguusi keeled
   türgi keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Türgi Türgi
Põhja-Küpros Põhja-Küpros
Küpros Küpros
Kosovo Kosovo (piirkondlik)
Makedoonia Makedoonia (piirkondlik)
Rumeenia Rumeenia (tunnustatud)
Iraak Iraak (Kirkūkis ja Tall ‘Afaris)
Keelekoodid
ISO 639-1 tr
ISO 639-2 tur
Keele leviala
██ Ametlik keel ██ Enam kui 1 000 000 kõnelejat ██ 500 000–1 000 000 kõnelejat ██ 100 000–500 000 kõnelejat ██ 25 000–100 000 kõnelejat

Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.

Türgi keelt kõnelevad türklased. Nad elavad põhiliselt Anatoolias, Musta mere ja Vahemere (türgi keeles "Valge mere") vahelisel poolsaarel. Türgis räägitakse ka teisi keeli, sealhulgas araabia ja kurdi keelt.

Kõnelejate arv on umbes 80 miljonit. Lisaks ladina tähestiku tähtedele on kasutusel mõned modifitseeritud tähed.

Türgi keele lähemad sugulaskeeled on türkmeeni ja aserbaidžaani keel.

Nagu teisigi turgi keeli, iseloomustab türgi keelt vokaalharmoonia, aglutinatsioon ning rikkalik sufiksite kasutamine. Näiteks mitmust väljendaval sufiksil on kaks kuju -lar või -ler vastavalt sellele, kas sõna tüves on ees- või tagavokaalid.

Türgi keel kasutab ladina kirja. Kirjaviis on fonoloogiline: ühele foneemile vastab üks grafeem. See kirjaviis võeti kasutusele tänapäevase Türgi esimese riigipea Mustafa Kemal Atatürki ajal 1928. aastal. Varem kasutati araabia kirja.

Atatürk rajas ka Türgi keele instituudi, mille ülesandeks oli keele türgipärasemaks muutmine.

Keelekood on standardi ISO 639 järgi tr või tur.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Türkisch. Sprachenzentrum, Kasutatud 25.07.2009 (saksa)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]