Oslo

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on Norra linnast; Kopenhaageni hipide linnaosast vaata artiklit Christiania.

Oslo

Oslo vapp
Oslo pitsat
Pindala: 454 km²
Elanikke: 629 313 (2013)

Koordinaadid: 59° 55′ N, 10° 45′ E59.91666666666710.75koordinaadid: 59° 55′ N, 10° 45′ E
Oslo (Norra)
Red pog.svg

Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn. Linna asutas 1048. aastal kuningas Harald III. Oslo on Euroopa tähtis merendusteadmiste keskus ja merendussektoris tegutseb umbes 980 firmat ja 8500 töötajat. Suur-Oslo piirkonnas elas 2004. aasta seisuga 1 403 268 inimest.

Oslo asub Bohusi lahest algava Oslo fjordi põhjakaldal Akerselva suudmes, Kagu-Norras. Läbi Oslo voolab Akerselva jõgi.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast 1624. aasta laastavat tulekahju ehitati linn Taani ja Norra kuninga Christian IV korraldusel uuesti üles ning linn sai uue nime Christiania (hiljem Kristiania; eesti keeles on kasutatud ka nimekuju Kristiaania). 1925 taastati esialgne nimi Oslo.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lähtudes Põhjala saagadest, asutati Oslo ligikaudu aastal 1049, kuningas Harald Hardråde poolt. Hiljutine arheoloogiline uurimus on paljastanud kristlike matmispaiku, mis pärinevad enne aastat 1000, mis on tõend eelnevast asustusest. See andis aga Oslole põhjust tähistada oma millenniumi aastal 2000.

Oslot on peetud pealinnaks alates Håkon V (1299–1319) valitsemisajast, kes seal alaliselt elas. Ta samuti alustas Akershusi lossi ehitamist. Sajand hiljem olid isiklikud suhted Taaniga jahenenud ning Oslo rolliks oli olla administratiivne keskus. Monarhid elasid aga Kopenhaagenis. Fakt, et Oslo ülikool loodi alles 1811, oli väga kahjulik mõju rahva arengule.

XIV sajandi must surm oli Oslo ümbruses väga kohutav. Enamik linlasi suri ja 3000 elaniku piir saavutati uuesti alles XVII sajandil. Linna laastasid mitmed tulekahjud. 1624. aastal, pärast järjekordset suurtulekahju, otsustas Taani-Norra kuningas Christian IV Oslo kodanike protestidest hoolimata rajada uue linna umbes 3 km lääne poole, jõe teisele kaldale. Linn sai ajastule kohase reeglipärase planeeringu ja asutaja kuninga nime.[1]

Viimane katkupuhang laastas Oslot aastal 1654.

Christiania sai taas õigeks pealinnaks aastal 1814, kui liit Taaniga tühistati. 19. sajandil rajati hulk silmapaistvaid hooneid: Oslo kuningaloss (1825–1848), Stortingi hoone (1861-1866), Oslo ülikool, Nationaltheatret ja Oslo börs (Oslo Børs). Maailmakuulsad inimesed nagu Henrik Ibsen ja Knut Hamsun elasid sel perioodil siin. Aastal 1850 ületas Christiania Bergenit ning sellest sai kõige rahvastatuim linn Norras. 1878 nimetati linn ümber Kristianiaks. Originaalne nimi Oslo taastati 1925.

Linna pitser[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oslo ja Bergen on Norra ainukesed linnad, mis ei kasuta formaalset vappi, vaid linna pitserit. Oslo pitseri peal on kujutatud linna pühakut Püha Hallvardi. Pitser näitab Püha Hallvardi koos oma tunnustega, veskikivi ja nooled ja surnud naine jalgade juures. Hallvard on istuma pandud lõvidega kaunistatud troonile, mida tavaliselt kasutasid Norra kuningad. Istudes sellisel toolil, tegi temast kuningaga võrdse isiku.

Oslo sadam

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peamised vaatamisväärsused on ampiirstiilis kuningaloss Slottet (18251848, arhitekt Hans Linstow), Akershusi kindlus (13. sajand), Norra muuseum, viikinglaevade muuseum, Frami, Kon-Tiki ja meresõidumuuseum, Holmenkolleni puhke- ja talispordikeskus ning suusamuuseum, Norra rahupreemia instituut (1897), Frogneri pargis kujur Gustav Vigelandi 150 skulptuuri, Bærumi eeslinnas Henie-Onstadi Kunstikeskus. Samuti ka Storting (parlamendihoone), Oslo ooperimaja (mis on koduks Norra Rahvusooperile ja -balletile) ning Rahvuskunsti-, arhitektuuri- ja disainimuuseum.

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oslos toimusid 1952. aasta taliolümpiamängud.

Linnas tegutsevad jalgpalliklubid Oslo Lyn ja Oslo Vålerenga.

Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnaosad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oslo linnaosad: Alna, Bjerke, Frogner, Gamle Oslo, Grorud, Grünerløkka, Nordstrand, Nordre Aker, Sagene, St. Hanshaugen, Stovner, Søndre Nordstrand, Ullern, Vestre Aker, Østensjø. Kesklinn Sentrum ja osaliselt Oslo äärealasid hõlmav Marka ei ole ametlikult linnaosad.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Jaak Kangilaski. Norra, Tallinn: AS Koolibri, 2000

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel: