1939
Allikas: Vikipeedia
| Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1935 | 1936 | 1937 | 1938 | 1939 | 1940 | 1941 | 1942 | 1943 | ► | ►►
|
1939. aasta (MCMXXXIX) oli 20. sajandi 39. aasta.
Sündmused maailmas[muuda]
Jaanuar[muuda]
Pikemalt artiklis Jaanuar 1939
Veebruar[muuda]
- 18. veebruar – Adolf Hitler näitas saksa rahvale uut rahvaautot.
Märts[muuda]
- 28. märts – Hispaania kodusõda: Francisco Franco juhitavad rahvuslaste väed vallutasid Madridi.
Aprill[muuda]
- ...
Mai[muuda]
- ...
Juuni[muuda]
- ...
Juuli[muuda]
- ...
August[muuda]
- 2. august – Albert Einstein tegi USA presidendile Franklin Delano Rooseveltile kirja teel ettepaneku tuumauurimisprogrammi käivitamiseks.
- 23. august – Saksamaa sõlmis Nõukogude Liiduga mittekallaletungilepingu (Molotovi-Ribbentropi pakt salajase lisaprotokolliga).
- 25. august – Tallinna Loomaaed avati
- 30. august – Poolas algas mobilisatsioon.
September[muuda]
- 1. september – Saksamaa kallaletungiga Poolale algas Teine maailmasõda.
- 3. september – Prantsusmaa, Austraalia ja Suurbritannia kuulutasid sõja Saksamaale.
- 5. september – Ameerika Ühendriigid deklareerisid oma neutraalsust sõjas.
- 6. september – Lõuna-Aafrika Vabariik kuulutas sõja Saksamaale.
- 10. september – Kanada kuulutas sõja Saksamaale.
- 17. september – NSV Liidu kallaletung Poolale: Nõukogude Liit tungis Ida-Poolasse.
- 28. september – Poola pealinn Varssavi alistus Saksamaa vägedele.
- 28. september – Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaheline piiri- ja sõpruse leping (lisaprotokolliga).
Oktoober[muuda]
- 11. oktoober – Albert Einstein ja teised USA teadlased informeerisid USA presidenti Franklin Delano Roosevelti võimalusest töötada välja aatomipomm.
- 15. oktoober – Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liidu poolne Saksamaa Kolmanda Riigi vastase salapakti sõlmimine
- 18. oktoober – algas punaarmee vägede sissemarss Eestisse.
- 18. oktoober – Tallinnast lahkusid esimesed baltisakslased.
November[muuda]
- 30. november – algas Soome Talvesõda.
Detsember[muuda]
- 14. detsember – NSV Liit heideti Soome ründamise eest Rahvasteliidust välja.
- 15. detsember – USA linnas Atlanta esilinastus Margaret Mitchelli romaani põhja loodud film "Tuulest viidud".
- 17. detsember – Uruguay rannikul lasi meeskond põhja Saksamaa soomuslaeva Admiral Graf Spee, et vältida selle sattumist Teises maailmasõjas brittide kätte.
- 27. detsember – maavärinas Ida-Türgis hukkus umbes 100 000 inimest.
Sündmused Eestis[muuda]
- 25. jaanuar – Kodanliku Õhukaitse Nõukogu pidas oma esimese koosoleku.
- 22.–29. jaanuar – Põllutöökoja ja Eesti Seakasvatajate Seltsi korraldusel peeti Seakasvatuse nädal.
- 29.–31. jaanuar – Soome kodanliku õhukaitse juht Aarne Sihvo külastas Eestit.
- 2. veebruar – Vabariigi President Konstantin Pätsile esitas oma volitused Šveitsi saadik Karl Egger.
- 1. aprill – kaotati kõik olemasolevad vallad ja moodustati 248 uut valda.
- 5. aprill – Siseminister Richard Veermaa kinnitas Vabatahliku Kodanliku Õhukaitse liikme- ja Kodanliku Õhukaitse kinnisvaramärk statuudi.
- 7. juuni – Eesti ja Läti välisministrid kirjutasid Berliinis alla mittekallaletungilepingule Saksamaaga.
- 9. juuni – Vabariigi President Konstantin Päts kinnitas Teodor Lippmaa Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.
- 20. juuni – Vabariigi President Konstantin Pätsile esitasid oma volitused Rumeenia saadik Georg Lecca ja Jaapani saadik Shojiro Ohtaka.
- 25. juuni – Tahkurannas avati Konstantin Pätsi ausammas.
- 12. juuli – Tallinnasse saabus sõprusvisiidile Saksa Riigi sõjalaevastiku raskeristleja Admiral Hipper, laev lahkus Tallinnast 17. juulil
- 20.–21. august – Vabariigi President Konstantin Päts külastas Saaremaad.
- 25. august – avati Tallinna loomaaed.
- 21. september – loodi Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago, mis pidi sügisel alustama lende Tallinna-Helsingi ja Tallinna-Stockholmi vahel.
- 3. september – Tartu põllumajandus- ja tööstusnäituse raames avati president Konstantin Pätsi osavõtul Vanemuise uus teatrisaal.
- 8. september – Vabariigi President pikendas kaitseseisukorda ühe aasta võrra.
- 25. september – Nõukogude Liit alustas luurelende Eesti kohal, et aerofotode ja vaatluse teel kindlaks teha, kas Eesti mobiliseerub.
- 28. september – sõlmiti vastastikuse abistamise (ehk nn baaside) leping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel.
- 4. oktoober – Kaarel Eenpalu valitsus esitas lahkumispalve.
- 12. oktoober – Jüri Uluotsa valitsus astus ametisse.
- 13. oktoober – asutati Saare prefektuur.
- 18. oktoober – Tallinnast lahkusid esimesed baltisaksa ümberasujad. Algas Punaarmee vägede sissemarss Eestisse.
- 7. detsember – Vabariigi President Konstantin Päts kuulutas välja Raviasutiste ja laboratooriumide seaduse.
- 11. detsember - NSV Liidu allveelaev uputas Eesei auriku Kassari.
Sündinud[muuda]
Pikemalt artiklis Sündinud 1939
- 15. veebruar – Jüri Garšnek, eesti filmioperaator
- 31. märts – Zviad Gamsahhurdia, Gruusia teadlane, kirjanik ja poliitik
- 7. aprill – Francis Ford Coppola, ameerika filmilavastaja
- 8. aprill – Ago-Endrik Kerge, eesti lavastaja ning näitleja
- 16. aprill – Ülo Jaaksoo, eesti informaatikateadlane
- 23. juuli – Raine Karp, eesti arhitekt
- 29. oktoober – Toomas Paul, eesti vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane
- 26. november – Tina Turner, ameerika laulja ja näitleja
Surnud[muuda]
Pikemalt artiklis Surnud 1939
- 28. jaanuar – William Butler Yeats, iiri kirjanik
- 21. märts – Evald Aav, eesti helilooja ja koorijuht
- 11. aprill – S. S. Van Dine, ameerika ajakirjanik, kunstikriitik ja kirjanik
- 23. september – Sigmund Freud, Austria psühhiaater
- 23. detsember – Anton Fokker, hollandi-ameerika lennukitööstur
Nobeli auhinnad[muuda]
- füüsika – Ernest Orlando Lawrence
- keemia – Adolf Friedrich Johann Butenandt ja Leopold Ruzicka
- meditsiin – Gerhard Domagk
- kirjandus – Frans Eemil Sillanpää
- rahu – auhinda välja ei antud