Holokaust

Allikas: Vikipeedia
Ungari juudid saabumas Auschwitzi koonduslaagrisse 1944. aasta suvel.

Holokaust (kreeka keeles ὁλόκαυστον holókauston, 'täielikult põletatud'; heebrea keeles השואה HaSho'a, 'häda') on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks.

Teises maailmasõjas kannatasid ka mustlased, poolakad ja venelased. Siiski mõistab enamik teadlasi holokausti all üksnes Teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiidi; laiemas mõistes on holokaust igasugune genotsiid.

Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist (Gerald Reitlingeri ja Rudolph Joseph Rummeli järgi) kuni 6,2 miljonini. 1990. aastal teatas Auschwitz-Birkenau laagri muuseum, et ainult selles laagris hukkunute arv oli umbes 1,1–1,6 miljonit inimest, kellest 90 % moodustasid juudid).

Holokausti juudi rahvusest ohvrite mälestamiseks on 1990. aastatest saati tähistatud Holokausti mälestuspäeva. Eesti Vabariigis sai mälestuspäev valitsuse heakskiidu ja esimest korda tähistati seda 27. jaanuaril 2003.

Holokausti toimumise kahtluse alla seadmine on kuulutatud kuriteoks Prantsusmaal, Belgias, Šveitsis, Saksamaal, Austrias, Rumeenias, Slovakkias, Tšehhis, Leedus, Poolas ja Iisraelis.[1]

Holokaust Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Holokaust Eestis

Holokaustirevisionism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Holokaustirevisionism

Holokaustirevisionism seisneb katsetes tõestada, et natsionaalsotsialistlik režiim tappis holokausti käigus vähem juute, mustlasi ja teiste rahvuste esindajaid kui näidatakse üldiselt omaks võetud hinnangutes või et massilist ja süstemaatilist juutide tapmist pole üldse toimunud.

Holokaustirevisionismi vastaste sõnul põhinevad revisionistide väited metoodiliselt ebakorrektsetel uurimustel, kallutatud allikate valikul ja otsestel võltsingutel. Mitmed riigid on kuulutanud holokausti eitamise kuriteoks.

Holokausti ärakasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juute on süüdistatud ka holokaustitragöödia ärakasutamises. USA juudi päritolu publitsist ja politoloog Norman Finkelstein avaldas 2000. aastal raamatu "The Holocaust Industry".[2] Ta süüdistab Iisraeli selles, et see kasutab ära Teise maailmasõja eel ja ajal toimunud juutide tragöödiat, saamaks Euroopa riikidelt ja Ameerikalt "moraalsele süütundele rõhudes" järeleandmisi ning soodustingimusi poliitiliste eesmärkide saavutamisel.[3] Finkelsteini seisukohti on Eesti ajakirjanduses tutvustanud Laidoneri Muuseumi direktor, ajaloolane Hannes Walter.[4]

2010. aastal Iisraeli Juudi Diasporaade Ministeeriumi ja Agentuuri tellimusel Saksamaa Bielefeldi ülikooli poolt läbiviidud uuringu kohaselt arvab 42% Euroopa elanikkonnast, et juudid kasutavad ära minevikus juutidega juhtunut, et pressida välja majanduslikku kasu.[5]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Teise maailmasõja aegse juudivastase poliitika rakendamine Eestis Tartu 2007, Meelis Maripuu; lk 4.
  2. Norman Finkelstein. The Holocaust Industry: Reflections on the Exploitation of Jewish Suffering. Verso, 2000. ISBN 1-85984-488-X (eestikeelne väljaanne: Norman G. Finkelstein. Holokaustitööstus : kes ja kuidas lõikab kasumeid juutide kannatustest. Tallinn: Matrix Kirjastus, 2006. ISBN 9789949134458)
  3. CrossTalk on Holocaust: Murder Revenues
  4. Hannes Walter. "Holokaustivabrik" Kultuur ja Elu
  5. Annual Jewish Agency report cites poll finding 42% of West Europeans believe Jews exploit past to extort money, Haaretz.com, 07/02/2010

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]