Minsk
 |
See artikkel räägib Valgevene pealinnast; sama nime on kandnud Poola linn Mińsk Mazowiecki |
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| Minsk | |
|
|
|
| valgevene Мінск / Minsk *transkriptsioon: Minsk |
|
| klassikaline valgevene Менск * / Miensk *transkriptsioon: Mensk |
|
| vene Минск (Minsk) |
|
|
|
|
 Minski vapp |
|
|---|---|
 Minski lipp |
|
|
|
|
| Pindala: 307.895411 km² | |
| Elanikke: 1 837 300 (2010) | |
|
|
|
| koordinaadid: 53° 54′ N, 27° 33′ Ekoordinaadid: 53° 54′ N, 27° 33′ E |
Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск (Miensk)) on Valgevene pealinn.
Esmakordselt mainitud kroonikas 1067. aastal, 1499. aastal anti linnale Magdeburgi linnaõigused, 1566. aastal sai linn vojevoodkonna keskuseks. 1793. aastast liideti Minsk Venemaa Keisririigiga.
Minskis asub SRÜ peakorter.
Sisukord |
[redigeeri] Nimi
Linna ametlik nimi on nii valgevene kui ka vene keeles Minsk. Nii valgevene-eesti transkriptsioonis kui ka vene-eesti transkriptsioonis on linna nimekuju Minsk. Ajalooline nimi on Менск (Miensk). Venepärane Minsk võeti kasutusele 29. juulil 1939 valgevenelaste venestamisele suunatud valgevene keele reformi (1933) tulemusena. Valgevene klassikalises kirjakeeles (taraškievica) kasutatakse ainult ajaloolist nimekuju Miensk.
[redigeeri] Elanikkond
17. sajandi lõpul elas Miskis umbes 6000 inimest, 19. sajandi keskel 31 000 elanikku, 1940. aastal juba umbes 300 000, kuid pärast Teist maailmasõda ja saksa okupatsiooni ning Saksa julgeolekupolitsei Einsatzgruppe B poolst rassipoliitika elluviimise käigus juutide ja okupeeritud linna elanike suhtes toime pandud inimsusevastaseid kuritegusi vähenes elanike arv 50 000 elanikule. 2005. aastal on Minski elanike arv 1 741 400.
[redigeeri] Ajalugu
Venemaa Keisririigis oli Minsk Minski kubermangu kubermangulinn. Esimeses maailmasõjas vallutati Minsk ja Valgevene Saksamaa keisririigi vägede poolt 1918. aastal ning sellele järgnenud endise Venemaa Keisririigi territooriumil alanud rahvaste iseseisvuspüüdluste käigus moodustati 25. märtsil 1918. aastal Valgevene Rahvavabariik, mille pealinn oli algselt Minskis. Pärast Nõukogude invasiooni ning Valgevenemaa vallutamist moodustati Valgevenes 1919. aasta jaanuris Valgevene NSV, mille pealinnaks oli samuti Minsk.
[redigeeri] Majandus
Minsk on tähtis Valgevene majandus-ja tööstuskeskus-tuntuimad tooted traktorid Belarus ja veoautod MAZ.
Valgevene ja Minski tööstuse (masinaehituse) loojaks loetakse 19. sajandi viimasel veerandil Minskis Kuramaalt pärit Nikolai Jaksobsoni poolt 1881. aastal asutatud metallitöötlusettevõtet (Košarski malmi- ja masinaehitustehas), mis tänu sellel ajal alanud Liepāja-Romnõ raudtee ehitusele ning riigipoolsetele tellimustele raudteele, saavutas kiire arengu. 1896. aastal asutati Minskis ka konkureeriv Raudtee malmi- ja masinaehitustehas, mis pärast Jakobsoni surma 1900. aastal ühinesid[1]. Pärast Nõukogude võimu kehtestamist reorganiseeriti tehas 1934. aastal Kirovi nimeliseks masinaehitustehaseks.
1894. aastal asutati Minkis õlletehas "Bohemia", mille toodang saavutas 1896. aastal Venemaa tööstus- ja kunstinäitusel aukirja, tänaseks päevaks tegutseb tehase ruumides õlletehas "Olivaria"
Tööstustoodangu mahult ca 5,8 mr Eurot on Minsk regiooni (Baltikum,Ukraina) suurim keskus!
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Viited
- ↑ Забытые имена белорусских машиностроителей, Белорусская Деловая Газета, 28/09/2004
[redigeeri] Välislingid
