Minsk

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Valgevene pealinnast; sama nime on kandnud Poola linn Mińsk Mazowiecki

Minsk

valgevene Мінск / Minsk
*transkriptsioon: Minsk
klassikaline valgevene Менск * / Miensk
*transkriptsioon: Mensk
vene Минск
(Minsk)

Flag of Minsk, Belarus.svg
Minski vapp
Coat of arms of Minsk.svg
Minski lipp

Pindala: 307,895411 km²
Elanikke: 1 888 900 (2012)

Koordinaadid: 53° 54′ N, 27° 34′ E53.90224627.561837koordinaadid: 53° 54′ N, 27° 34′ E
Minsk (Valgevene)
Minsk

Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск (Miensk)) on Valgevene pealinn.

Esmakordselt mainitud kroonikas 1067. aastal, 1499. aastal anti linnale Magdeburgi linnaõigused, 1566. aastal sai linn vojevoodkonna keskuseks. 1793. aastast liideti Minsk Venemaa Keisririigiga.

Minskis asub SRÜ peakorter.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna ametlik nimi on nii valgevene kui ka vene keeles Minsk. Nii valgevene-eesti transkriptsioonis kui ka vene-eesti transkriptsioonis on linna nimekuju Minsk. Ajalooline nimi on Менск (Miensk). Venepärane Minsk võeti kasutusele 29. juulil 1939 valgevenelaste venestamisele suunatud valgevene keele reformi (1933) tulemusena. Valgevene klassikalises kirjakeeles (taraškievica) kasutatakse ainult ajaloolist nimekuju Miensk.

Elanikkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

17. sajandi lõpul elas Minskis umbes 6000 inimest, 19. sajandi keskel 31 000 elanikku. 1909 oli linna elanikest 43,3% juudid, 34,8% venelased, 11,4% poolakad ja 8,2% valgevenelased. 1940. aastal oli linnas elanikke juba umbes 300 000, kuid pärast Teist maailmasõda ja saksa okupatsiooni ning Saksa julgeolekupolitsei Einsatzgruppe B poolst rassipoliitika elluviimise käigus juutide ja okupeeritud linna elanike suhtes toime pandud inimsusevastaseid kuritegusi vähenes elanike arv 50 000 elanikule. 2005. aastal on Minski elanike arv 1 741 400.

2009. aasta rahvaloenduse andmetel oli Minski elanikkonnast valgevenelasi 85,77 %, venelasi 10,84 %, ukrainlasi 1,61 %, poolakaid 0,79 % ja juute 0,31 %. Valdavaks suhtlemiskeeleks on Minskis vene keel.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Venemaa Keisririigis oli Minsk Minski kubermangu kubermangulinn. Esimeses maailmasõjas vallutati Minsk ja Valgevene Saksamaa keisririigi vägede poolt 1918. aastal ning sellele järgnenud endise Venemaa Keisririigi territooriumil alanud rahvaste iseseisvuspüüdluste käigus moodustati 25. märtsil 1918. aastal Valgevene Rahvavabariik, mille pealinn oli algselt Minskis. Pärast Nõukogude invasiooni ning Valgevenemaa vallutamist moodustati Valgevenes 1919. aasta jaanuris Valgevene NSV, mille pealinnaks oli samuti Minsk.

Kubermangulinna Minski linnaplaan 1839. aastal

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Minsk on tähtis Valgevene majandus-ja tööstuskeskus-tuntuimad tooted traktorid Belarus ja veoautod MAZ. Valgevene ja Minski tööstuse (masinaehituse) loojaks loetakse 19. sajandi viimasel veerandil Minskis Kuramaalt pärit Nikolai Jaksobsoni poolt 1881. aastal asutatud metallitöötlusettevõtet (Košarski malmi- ja masinaehitustehas), mis tänu sellel ajal alanud Liepāja-Romnõ raudtee ehitusele ning riigipoolsetele tellimustele raudteele, saavutas kiire arengu. 1896. aastal asutati Minskis ka konkureeriv Raudtee malmi- ja masinaehitustehas, mis pärast Jakobsoni surma 1900. aastal ühinesid[1]. Pärast Nõukogude võimu kehtestamist reorganiseeriti tehas 1934. aastal Kirovi nimeliseks masinaehitustehaseks.

1894. aastal asutati Minkis õlletehas "Bohemia", mille toodang saavutas 1896. aastal Venemaa tööstus- ja kunstinäitusel aukirja, tänaseks päevaks tegutseb tehase ruumides õlletehas "Olivaria"

Tööstustoodangu mahult ca 5,8 mr eurot on Minsk regiooni (Baltikum,Ukraina) suurim keskus.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Забытые имена белорусских машиностроителей, Белорусская Деловая Газета, 28/09/2004

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]