Klaipėda

Allikas: Vikipeedia
Klaipėda

[ kl'aipeda ]
leedu Klaipėda
žemaidi Klaipiėda
saksa Memel

Klaipeda City Arms.svg
Klaipėda vapp
Klaipeda2 2006-06-29.jpg

Pindala: 98 km²
Elanikke: 158 891 (2013)

Koordinaadid: 55° 42′ N, 21° 8′ E55.721.133333333333koordinaadid: 55° 42′ N, 21° 8′ E
Klaipėda Leedu kaardil
Ajalooline joonistus Memelist

Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, Klaipėda maakonna keskus.

Balti hõimud elasid Klaipeda piirkonnas juba 7. sajandil.

Pärast seda, kui Leedu suurvürst Mindaugas oli 1250 või 1251 lasknud end ristida, hõivas Saksa ordu Sambija poolsaare Klaipeda vastas ja rajas Klaipėda kohale kindluse, mida hakati nimetama Memeliks ja Memelburgiks. Kindluse asutamisdokumentidele kirjutasid alla Saksa ordu kõrgmeister Eberhard ja Kuramaa piiskop Heinrich von Lützelburg 29. juulil ja 1. augustil 1252. Kindlus valmis järgmisel aastal ja see mehitati ordurüütlitega.

Väga kiiresti, juba 1254 või 1258 sai Memel Lüübeki linnaõiguse. Linn asustati Holsteinist, Lüübekist ja Dortmundist pärit asunikega, nii et sel ajal tunti linna ühtlasi Neu-Dortmundi (Uus-Dortmundi) nime all. Memel sai Kuramaa piiskopkonna tähtsaimaks linnaks, kus oli katedraal ja vähemalt kaks piirkondlikku kirikut.

Ordumeister Conrad von Thierberg kasutas kindlust edasiste sõjakäikude lähtekohana Žemaitijas ja piki Neemeni jõge. Sambid piirasid Memelit 1255, aga ei suutnud seda vallutada ja 1259 alistusid ristisõdijaile.

1323. aasta kevadel ja suvel tuli Leedu suurvürst Mindaugas suure sõjaväega Memeli alla, piiras seda, vallutas ta ja laastas Sambijat, sundides ordut oktoobris rahu otsima. Leedulased rüüstasid linna ja kindlust veel 1379 ja 1389.

1422 sõlmiti Melno rahu, millega pandi paika Leedu ja Saksa ordu piir. See piir püsis 501 aastat. Taastatud linn sai 1475 Kulmi linnaõiguse. Memel sai jõukaks tänu asukohale suure jõe suudmes. Leedul merepiir peaaegu puudus ja suur osa tema väliskaubandusest, sealhulgas nisu eksport, käis läbi Memeli.

Pärast Preisimaa hertsogkonna loomist Poola vasallina võttis selle valitseja Albrecht von Hohenzollern vastu luterluse, kuigi Memeli kuberner ja sõjaväeüksuse juht Erich von Brunswick-Wolfenbüttel oli sellele vastu.

Kolmekümneaastase sõja ajal 16251629 mitut puhku Rootsi okupatsiooni all. 1656 sõlmiti Königsbergi rahu, millega sadam avati rootslastele ja Memel pidi sadama tulusid Rootsiga jagama, kuid 1660 sõlmitud Oliwa rahu kinnitas Memeli sõltumatuse Poolast ja Rootsist. 1678 ründas väike Rootsi sõjavägi taas Memelit, kuid ei suutnud seda vallutada.

Seitsmeaastase sõja ajal vallutas Venemaa 1757 Memeli ja kontrollis seda kuni sõja lõpuni 1762 nagu kogu Ida-Preisimaad. Pärast sõja lõppu anti linn Preisimaale tagasi, aga tema kindlustusi enam ei taastatud. Linn kasvas sellest hoolimata edasi. Alates 1773 kuulus Memel Ida-Preisimaa provintsi.

18. sajandi lõpupoole oli Memeli peamine väliskaubanduspartner Suurbritannia. Inglased asutasid linnas esimesed saeveskid. 1784 külastas Memeli sadamat 996 laeva, millest pooled, 500 olid Inglismaalt. Veel aastal 1900 tegutsesid Memelis anglikaani kirik ja inglise hotell. Kõige tähtsamaks väljaveoartikliks kujunes puit, mida Suurbritannias nappis.

Memelit mainitakse Saksamaa hümnis "Das Lied der Deutschen" saksakeelsete alade piiride kirjeldamisel kõige idapoolsema saksa linnana, ühtlasi oli ta ka põhjapoolseim saksa linn.

Memel kuulus Preisimaale ja oli Napoleoni sõdade ajal lühikest aega Preisimaa ajutine pealinn. Esimese maailmasõja ajal vallutasid linna Venemaa väed. Versailles' rahulepinguga läks linn Prantsusmaa kontrolli alla, kuid 1923. aastal okupeerisid Leedu väed viiepäevaste lahingute tulemusena prantsuse Alpi küttide ja leedu mittregulaarvägede üksuste vahel, mida juhtis leedu vastuluure major Jonas Budris-Polovinskas, linna. Memel sai autonoomse staatuse Leedu koosseisus ja tema ametlikuks nimeks sai Klaipeda. Sõjategevus linna vallutamisel oli väike: lahingutes sai surma 12 leedulast, 2 prantslast ja 1 sakslane.

Kuid piirkonna enamuse moodustasid sakslased, kes ei toetanud Leedu keskvalitsust. 1925 valiti piirkonna esimene esinduskogu Maapäev (Landtag), mis koosnes 27 sakslasest ja 2 leedulasest. Keskvalitsus jätkas oma repressioonidega. 1934 vahistati 126 sakslast reetmissüüdistustega, nad anti tribunali alla ning nende valdusest leiti 1100 relva ja teisi ebaseaduslikke esemeid. Enne 1935. aasta valimisi suleti kohalikud saksa ajalehed ja 4 kandidaati jäeti ilma Leedu kodakondsusest, et neid ei oleks võimalik valida. 6. septembril 1937 võeti vastu varade võõrandamise seadus, mis võimaldas Leedu võimudel võõrandada sakslaste maid ja avalikke hooneid ilma kohalikke võime teavitamata ja adekvaatset hüvitist maksmata. Niisugused sammud süvendasid sakslaste usaldamatust Leedu valitsuse vastu.

22. märtsil 1939 loovutas Leedu Klaipeda piirkonna Saksamaale pärast Saksamaa välisministri Joachim von Ribbentropi 20. märtsil esitatud nõudmist. Ribbentrop ähvardas, et Memel võetakse vajadusel teiste vahenditega. 23. märtsi varahommikul saabus linna Adolf Hitler, kes kõneles kohaliku teatri rõdult rahvale. Ametlikuks nimeks sai taas Memel.

Pärast Suur-Saksamaa lüüasaamist Teises maailmasõjas anti Klaipėda taas Leedule tagasi ja sellest ajast kannab ta Klaipėda nime.

Klaipėdas on tähtis kaubasadam ja Leedu ainuke reisisadam. Praamiühendus on Saksamaa, Rootsi ja Taaniga.

2003. aastal olid linnaelanikest 63% leedulased, 28,2% venelased ja 4,8% poolakad.

Linna kõrgeim hoone on 34-korruseline 112 m kõrgune korterelamu Pilsotas.

Elanike arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 187 442 (2005)
  • 185 900 (2007)
  • 183 400 (2009)

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Klaipeda elanikest leedulasi 71,3 %, venelasi 21,3 %, ukrainlasi 2,4 %, valgevenelasi 1,9 %, poolakaid 0,4 % ja muudest rahvustest inimesi 1,2 %.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Klaipėda elanikest leedulasi 73,9%, venelasi 19,6%, ukrainlasi 1,9%, valgevenelasi 1,7%, poolakaid 0,3% ja muudest rahvustest inimesi 2,6%.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]