1795

Allikas: Vikipeedia

1795. aasta

Sajandid: 17. sajand - 18. sajand - 19. sajand

Aastakümned: 1740. aastad 1750. aastad 1760. aastad 1770. aastad 1780. aastad - 1790. aastad - 1800. aastad 1810. aastad 1820. aastad 1830. aastad 1840. aastad

Aastad: 1790 1791 1792 1793 1794 - 1795 - 1796 1797 1798 1799 1800

---

Sisukord 1 Sündmused maailmas 2 Sündmused Eestis 3 Sündinud 4 Surnud 5 Raamatuid ja kirjandusteoseid 6 Muusikateoseid 7 Auhinnad 8 Valitsejad 8.1 Euroopa

[redigeeri] Sündmused maailmas

• Leidis aset kolmas Poola jagamine. Poola-Leedu lakkas eksisteerimast.
  • Leedu jagati Venemaa ja Preisimaa vahel.
  • Loodi Kuramaa kubermang.
• Hollandis kehtestati Prantsusmaa vägede toel Bataavia Vabariik ning Ühendatud Provintside Vabariik lakkas olemast.
• Rootsi tunnustas esimese monarhiana Prantsuse Vabariiki.
• Düsseldorf anti pärast tugevat pommitamist kapitulatsiooniga Prantsusmaale üle.
• Prantsusmaa vallutas Mannheimi.
• Buurid tõstsid Madalmaade Lääne-India Kompanii vastu mässu. Kapi koloonia hõivati algul Prantsusmaa, siis Suurbritannia poolt.
• Abu Dhabi linn sai Abu Dhabi emiiride residentsiks.
• Pärslased ründasid Thbilisit, hävitasid linna ja viisid 30 000 inimest orjusesse.
• Inglased küüditasid 5000 garifunat Saint Vincenti saarelt Hondurasesse.
• Katariina II soovil nimetati Hadžibei linn Odessose järgi ümber Odessaks.
• Rajati Edmontoni linn Albertas: ehitati Edmontoni fort ning asutati Hudson's Bay Company kauplemispunkt.
• Rajati praegune Kentucky osariigi pealinn Frankfort.
• Curaçaol oli suur orjade ülestõus.
• Jamaical oli maroonide ülestõus.
• USA armee saavutas võidu šoniide (Shawnee) üle.
• Hispaania andis ameeriklastele õiguse New Orleansi elama asuda ja kasutada linna sadamat.
• Münchenis oli ikaldus.
• Asutati Oranje Ordu.
• Hispaanlased viisid Christoph Kolumbuse väidetavad säilmed Santo Domingost La Habanasse.
• Prantsusmaal võeti Euroopa esimese puhta detsimaalvaluutana kasutusele ühtne rahaühik Prantsuse frank.
• Prantsusmaal toimus haldusreform, millega kaotati departemangude jaotus distriktideks.
• Prantsusmaal lahutati politsei riiklikuks ja munitsipaalpolitseiks.
• Pariisis sai endine Place Louis XV ja Place de la Révolution nimeks Place de la Concorde.
• Algas Johann Wolfgang von Goethe sõprus Friedrich Schilleriga. Hakkas ilmuma ajakiri Die Horen.
• William Wordsworth sõlmis lähedase sõpruse Samuel Taylor Coleridge'iga.
• Joséphine de Beauharnais sai sügisel Napoleoni armukeseks.
• Inglismaal avati esimene hoburaudtee.
• Pariisis asutati École speciale des langues orientales.
• Antoine Destutt de Tracy kasutas esimest korda sõna "ideoloogia".
• Samuel Taylor Coleridge pidas loengusarja poliitikast ja religioonist.
• Charles Lamb oli kuus nädalat hullumajas.
• Inglismaal loodi omaette metodisti kirik.
• Registreeriti koeratõug Sussexi spanjel.
• Nicolas François Appert töötas välja toiduainete säilitamise meetodi, mis kasutas klaaspudelitesse villitud toiduainete kuumutamist keevas vees.
• Georges Cuvier tegi kindlaks, et Hollandist 1770 leitud suure looma luud kuuluvad väljasurnud roomajale.
• Kopenhaagenis oli suur tulekahju. Maha põles muuhulgas Nikolaj Kirke.
• Suurvürst Pavel Petrovitši käsul loodi Gatšinasse Kolppana küla lähedale esimene soomekeelne algkool Ingerimaal.
• Edinburgh's asutati Duddingston Curling Society.
• 3. jaanuar – Venemaa ja Austria sõlmisid salalepingu Poola jagamiseks.
• 13. jaanuar – USA kongress otsustas mitte avaldada seadusi saksa keeles võrdselt inglise keelega (seda on tõlgendatud kui inglise keele valimist USA riigikeeleks saksa keele asemel). [1]
• 16. jaanuar – Prantsusmaa väed hõivasid Utrechti linna.
• 18. jaanuar – kukutati Ühendatud Provintside Vabariigi pärilik asehaldur Willem V.
• 19. jaanuar – Hollandis kuulutati välja Bataavia Vabariik.
• 20. jaanuar või 21. jaanuar – Prantsusmaa väed sisenesid Amsterdami.
• 23. jaanuar – Hollandi sõjalaevastik külmus IJsselmeeri kinni.
• 7. veebruar – võeti vastu USA konstitutsiooni 11. parandus.
• 9. veebruar – Toscana suurhertsog Fernando III sõlmis Prantsusmaaga rahu.
• 25. veebruar – Heinrich von Kleist mahutati noore leitnandina Eschborni linna.
• Kevad – Hawaii saare valitseja Kamehameha saavutas Nu'uanu oru lahingus võidu oahuanide üle, tugevdades oma kontrolli saarestiku suuremate saarte üle.
• 5. märts – žirondistid võeti Prantsusmaa Rahvuskonventi ametlikult tagasi.
• 29. märts – Ludwig van Beethoven debüteeris 24-aastasena pianistina Viinis.
• 5. aprill sõlmiti Baseli rahu, millega Preisimaa loovutas Prantsusmaale Reini vasakkalda.
• 7. aprill – Prantsusmaa Rahvuskogu seadustas meetermõõdustiku.
• 8. aprill – tulevane Suurbritannia kuningas George IV abiellus Braunschweigi Karolinega.
• Mai ja juuni – Austraalias Uus-Lõuna-Walesis toimus lahing darugite ja Briti koloniaalvägede vahel.
• 15. mai – I koalitsioon: Napoleoni väed marssisid Milanosse.
• 16. mai – Ühendatud Provintside Vabariigi päriliku asehalduri koht kaotati.
• 21. mai – Prantsusmaal suruti maha jakobiinide mäss.
• 31. mai – Prantsusmaal saadeti laiali revolutsiooniline tribunal.
• 8. juuni – suri Louis XVII, kes oli kuulutatud Prantsusmaa kuningaks.
• 27. juuni – Briti väed maabusid Quiberonis, et aidata Bretagne'i mässulisi.
• 27. juuni – Prantsusmaa väed vallutasid tagasi Saint Lucia saare.
• 28. juuni – Prantsusmaa võimud teatasid, et troonipärija (Louis XVII) on surnud loomulikku surma; paljud kahtlesid selles.
• 15. juuli – "Marseljees" kuulutati ametlikult Prantsusmaa riigihümniks.
• 22. juuli – sõlmiti Baseli rahu, millega Hispaania loovutas poole Haiti saarest (praeguse Dominikaani Vabariigi) Prantsusmaale (praegune Haiti oli juba Prantsusmaa valduses).
• 22. august – Prantsusmaa Rahvuskonvent võttis vastu Direktooriumi põhiseaduse ehk III aasta põhiseaduse.
• 24. august (7. früktidoor III) – vabariiklikule kalendrile lisati liigaastareegel.
• 1. oktoober – Prantsusmaa liidendas Austria Madalmaad Belgia departemangude nime all.
• 3. oktoober (11. vandemjäär III) – Prantsusmaa Tahvuskonvendis pühitseti žirondistlikke vabaduse märtreid.
• 5. oktoober – Pariisis suruti Paul Barrasi ja Napoléon Bonaparte'i juhtimisel maha rojalistlikud rahutused.
• 26. oktoober (4. brümäär IV) – Prantsusmaal astus jõusse uus põhiseadus. Rahvuskonvendi asendas viieliikmeline Direktoorium.
• 27. oktoober – Ameerika Ühendriigid ja Hispaania kirjutasid alla Madridi lepingule, millega määrati kindlaks Hispaania kolooniate ja Ameerika Ühendriikide vahelised piirid.
• 12. september – Madalmaade Lääne-India Kompaniiriigistati ajutise rahvaesinduse poolt.
• 16. september – Suurbritannia vallutas Kaplinna.
• 3. november – Prantsusmaa välisminstriks sai Charles Delacroix, siseministriks Pierre Bénézech, sõjaministriks Jean-Baptiste Aubert-Dubayet, justiitsministriks Philippe Antoine Merlin de Douai.
• 8. november – Prantsusmaa rahandusministriks sai Guillaume-Charles Faipoult.
• 25. november – viimane Poola kuninga Stanisław August Poniatowski kirjutas Grodnas alla Poola jagamise lepingule ja loobus troonist.
• 3. detsember – sõjalaeva HMS Victory juhtimise võttis üle admiral John Jervis.
• 13. detsember – Yorkshire'i [[Wold Newton]i külla langes Wold Newtoni meteoriit.

[redigeeri] Sündmused Eestis

• Viidi läbi V ülevenemaaline revisjon hingeloend.
• Avati Meleski-Rõika peeglivabrik.
• August von Lotzebue asus elama Tallinna lähedale maale ja pühendus kirjanduslikule tööle.
• Valmis Urvaste kiriku orel, mis praegu on hoiul Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis.
• Valmis Voltveti mõisa tõllakuur ja aidahoone.
• Sagadi mõisa härrastemaja ehitati ümber ja sai praeguse kuju.
• Rapla kirikule ehitati uus kivist torn.
• Haapsalus tõsteti kodanikumaksu.
• Otto Wilhelm Masing sai Viru-Nigula koguduse pastoriks.
• Olustvere mõisnik Hans Heinrich von Fersen sai krahvitiitli.

[redigeeri] Sündinud

Pikem loend leheküljel Sündinud 1795

• 15. jaanuar – Aleksandr Gribojedov, vene näitekirjanik (võis sündida ka 1794)
• 19. mai – Johns Hopkins, USA filantroop
• 29. september – Kondrati Rõlejev, vene luuletaja ja dekabrist
• 31. oktoober – John Keats, inglise luuletaja
• 4. detsember – Thomas Carlyle, šoti kirjamees
• 10. detsember - Friedrich Ludwig von Maydell, baltisaksa kunstnik
• 21. detsember - Leopold von Ranke, saksa ajaloolane

[redigeeri] Surnud

Pikem nimekiri leheküljel Surnud 1795

• 11. veebruar – Carl Michael Bellman, rootsi luuletaja ja helilooja
• 19. mai – James Boswell, briti kirjamees
• 8. juuni – Louis XVII, Prantsusmaa dofään
• 26. august – Alessandro Cagliostro, itaalia akleemik ja seikleja
• 31. august – François-André Danican Philidor, prantsuse helilooja ja maletaja
• Sajat-Nova, armeenia laulik

[redigeeri] Raamatuid ja kirjandusteoseid

• "Wilhelm Meisters Lehrjahre" ("Wilhelm Meisteri õpiaastad"; Johann Wolfgang von Goethe)
• "Igavesest rahust" (Immanuel Kant)
• "La Philosophie Dans Le Boudoir" (markii de Sade)
• "Aline ja Vancour" (markii de Sade)
• "ABD ehk Luggemise-ramat lastele, kes tahavad luggema õppida" (Otto Wilhelm Masing)

"Idiotikon der deutschen Sprache in Lief- und Ehstland" (August Wilhelm Hupel)

• luuletus "Ood rõõmule" (Friedrich Schiller)
• "Ambrosio, or the Monk" (Matthew Lewis)
• romaan "Henry" (Richard Cumberland)
• "The Maeviad" (William Gifford)
• "Prolegomena ad Homerum" (Friedrich August Wolf)
• "Hesperus" (Jean Paul)
• "Unterhaltungen deutscher Ausgewanderten" (Johann Wolfgang von Goethe)
• "Die Lebenskraft, oder der rhodische Genius" (Alexander von Humboldt; ilmus ajakirjas Die Horen)
• "Essays on Philosophical Subjects" (Adam Smith, postuumselt)
• "Vom Ich als Prinzip der Philosophie oder über das Unbedingte im menschlichen Wissen" (Friedrich Wilhelm Joseph von Schelling).
• "Über die ästhetische Erziehung des Menschen" (Friedrich Schiller)

[redigeeri] Muusikateoseid

• "Torupillisümfoonia" (sümfoonia nr 104 C-Duur; Joseph Haydn)
• ooper "Le Cabaleur" (Louis Emmanuel Jadin)

[redigeeri] Auhinnad

• Copley medal: Jesse Ramsden

[redigeeri] Valitsejad

[redigeeri] Euroopa

• Andorra: Urgelli piiskop Josep de Boltas (1785–1795)
• Hispaania: Hispaania kuningas Carlos IV (1788–1808)
• Kirikuriik: paavst Pius VI (1775–1799)
• Napoli kuningriik: Napoli kuningas Fernando IV (1759–1799, 1799–1806, 1815–1816)
• Poola: Poola kuningas Stanisław August Poniatowski (1763–1795)
• Portugal:
  • Portugali kuninganna Maria I (teovõimetu; 1777–1816)
  • Portugali regent João VI (1792–1816)
• Prantsusmaa:
  • Rahvuskonvent (1792–1795)
  • Direktoorium (1795–1799
• Preisimaa: Preisi kuningas Friedrich Wilhelm II (1786–1797)
• Rootsi: Rootsi kuningas Gustav IV Adolf (1792–1809)
• Saksa-Rooma riik: Saksa-Rooma keiser Franz II (1792–1806)
• Sardiinia kuningriik: Vittorio Amadeo III (1773–1796)
• Sitsiilia kuningriik: Sitsiilia kuningas Fernando III (1759–1816)
• Suurbritannia:
  • Suurbritannia kuningas George III (1760–1820)
  • Suurbritannia peaminister William Pitt noorem (1783–1801, 1804–1806)
• Taani:
  • Taani kuningas Christian VII (1766–1808)
  • Taani kantsler Andreas Peter (1784–1797)
• Ungari: Ungari kuningas Ferenc (1792–1835)
• Venemaa: Vene keisrinna Katariina II (1762–1796)
• Venezia vabariik: Venezia doodž Ludovico Manin (1789–1797)