Valgevene keel
| See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
| valgevene keel (беларуская мова) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Valgevenes, Poolas ja mujal |
| Kokku kõnelejaid | 7–8 miljonit |
| Keelesugulus | indoeuroopa keeled slaavi keeled idaslaavi keeled valgevene keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel | |
| Keelehoole | Rahvuslik Teaduste Akadeemia |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | be |
| ISO 639-2 | bel |
Valgevene keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Sisukord |
Ajalugu [muuda]
Vanavalgevene keel oli Leedu suurvürstiriigis kasutusel asjaajamiskeelena, milles muuhulgas pandi kirja ka seadusi (Leedu statuudid).
Keelereformid 20. sajandil [muuda]
20. sajandi I poolel toimus Valgevenes kaks keelereformi. Neist esimene lähendas kirjakeelt valgevene kõnekeelele - sellist (klassikalist) kirjakeelt (тарашкевіца (taraškievica)) kasutati ametlikult kuni 1933. aastani. Täna on klassikalise kirjakeele kasutamine levinud rahvuslikult meelestatud valgevenelaste seas.
Teine, 1933 toimunud reform lähendas valgevene kirjakeelt tugevasti vene keelele (наркамаўка, vabas tõlkes 'rahvakomissarikeel').
Suur osa tänapäeva Valgevene elanikest kasutab vene-valgevene segakeelt, mille sõnavara pärineb vene keelest, aga grammatika valgevene keelest. Seda keelt nimetatakse trasjankaks (трасянка).
Valgevene tähestikud [muuda]
Traditsiooniliselt kasutatakse valgevene keeles kirjutamisel kirillitsat (Kirylica). Vähetuntud on fakt, et valgevene keeles kirjutamisel kasutatakse ka ladina kirjal põhinevat tähestikku (Łacinka).
Vitaŭt Suure ajal Leedu suurvürstiriiki asunud tatarlaste järeltulijad läksid üle valgevene keelele, kuid kasutasid selle kirjutamiseks 20. sajandi alguseni araabia kirja.
Kirylica (Esimeses ja teises reas on suur- ja väiketähed, kolmandas transkriptsioon eesti keelde.)
| А | Б | В | Г | (Ґ) | Д | Дж | Дз | Е | Ё | Ж | З | I | Й | К | Л | М | Н | О | П | Р | С | Т | У | Ў | Ф | Х | Ц | Ч | Ш | Ы | Ь | Э | Ю | Я |
| а | б | в | г | (ґ) | д | дж | дз | е | ё | ж | з | i | й | к | л | м | н | о | п | р | с | т | у | ў | ф | х | ц | ч | ш | ы | ь | э | ю | я |
| a | b | v | g | g | d | dž | dz | e (je) | jo | ž | z | i | i | k | l | m | n | o | p | r | s | t | u | v | f | h | ts | tš | š | õ | e | ju | ja |
Lacinka
| A | B | C | Ć | Č | D | Dž | Dz | E | F | G | H | I | J | K | L | Ł | M | N | Ń | O | P | R | S | Ś | Š | T | U | Ŭ | V | Y | Z | Ź | Ž |
| a | b | c | ć | č | d | dž | dz | e | f | g | h | i | j | k | l | ł | m | n | ń | o | p | r | s | ś | š | t | u | ŭ | v | y | z | ź | ž |
Vaata ka [muuda]
Välislingid [muuda]
- Калита И. В. Современная Беларусь: языки и национальная идентичность. Ústí nad Labem, ISBN 978-80-7414-324-3, 2010, 300 s. s. 112-190.
- "Дыпляматычная кантравэрсыя 1646 году за беларускую мову"
- Valgevene kirjasüsteemid
- Artikkel valgevene keelest inglise keeles
- Lacinka
- Araabia kirjal põhinevast kirjakeelest inglise keeles
- Kirylica-Lacinka konvertija
- Padlaska cybervioska (ladina kirjas)