Leedu keel

Allikas: Vikipeedia
leedu keel (lietuvių kalba)
Kõneldakse Leedu
Kokku kõnelejaid 3,1 miljonit [1]
Keelesugulus indoeuroopa keeled
 balti keeled
  idabalti keeled
   leedu keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Leedu Leedu
Euroopa Liit Euroopa Liit
Keelehoole Riiklik leedu keele komisjon
Keelekoodid
ISO 639-1 lt
ISO 639-2 lit

Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.

Leedu keel on Leedu riigikeel ja seda räägib emakeelena umbes 3,1 miljonit leedulast peamiselt Leedus, kuid ka Poolas (Suwalszczyzna), Venemaal ja Lätis.

Leedu keel kasutab ladina kirja. Leedu tähestikus on 32 tähte: Aa Ąą Bb Cc Čč Dd Ee Ęę Ėė Ff Gg Hh Ii Įį Yy Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Tt Uu Ųų Ūū Vv Zz Žž

Võõrnimed kirjutatakse häälduspäraselt.

Leedu keeles on kolm rõhutüüpi ja seitse käänet.

Leedu keelt peetakse üheks arhailisemaks tänapäeval kõneldavaks indoeuroopa keeleks.

Murded jagunevad põhja- ja lõunamurreteks. Kirjakeel põhineb viimastel.

Vanimad kirjalikud mälestised pärinevad 16. sajandist (Martin Lutheri katekismuse tõlge).

Leedu keele esimese teadusliku kirjelduse Handbuch der litauischen Sprache (Leedu keele käsiraamat; 2 köidet) avaldas 18561857 Praha ülikooli professor August Schleicher.

Keelekood standardi ISO 639 järgi on lt või lit.

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 20 100 1000
vienas / viena du trys keturi penki šeši septyni aštuoni devyni dešimt dvidešimt šimtas tūkstantis

Isikulised asesõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ainsus Mitmus
1. mes
2. tu jūs
3. jis, ji jie, jos

Käänded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Käändeid on seitse: nominatiiv, genitiiv, daativ, akusatiiv, instrumentaal, lokatiiv ja vokatiiv.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Leedu keel. Ethnologue. Kasutatud 1.03.2010 (inglise)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]