Jogaila

Allikas: Vikipeedia
Władysław II Jagiełło

Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 13501. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 13771381 ja 13821401 ning Poola kuningriigi kuningas 13861434.

Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedut ja Poolat 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas.

Władysław II Jagiełło.
Jan Matejko maal.

Jogaila oli esialgu pagan, kuigi ta isa oli õigeusklik. Leedu suurvürstiriigi leedukatest elanikkond oli jäänud vürsti usust sõltumata paganlikuks ning kui Algirdas suri, sai Jogaila suurvürstiks.

Võimuvõitlus suurvürstiriigis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jogaila läks tülli Kęstutisega, kes oli ta isa ajal olnud kaasvalitseja ning puhkes kodusõda, mille võitis Kęstutis, kes soovis paganlikku riigikorda säilitada. Jogaila tahtis aga riiki Poolale lähendada. Kęstutis jättis Jogaila küll suurvürstivõimust ilma, kuid säilitas talle ühe vürstkonna, mistõttu viimasele jäi niipalju võimu, et ta sai 1382. aastal riigipöörde korraldada ning Kęstutise ja Vytautase vangi võtta. Kęstutise lasi ta tappa, Vytautas pääses aga põgenema ning leidis varjupaiga Saksa ordu juures, kuna ta oli vahepeal katoliiklaseks hakanud. Jogaila lasi Kęstutise aga auavalduste saadel paganlikult põletada, kuigi ta ise oli Kestutise tapnud. Seejärel asus Jogaila kiiresti kontakte looma Poolaga ning saavutas selle, et ta valiti Poola kuningaks, misjärel ta võttis vastu katoliikluse ja abiellus kuninganna Hedwig Anjou'ga (Poolas Jadwiga - Ungari (ja Poola) kuninga Ludwig I (Lajos I Anjou) tütrega.

Krevo unioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

1386. aastal loodud Krevo uniooniga tekkis sisuliselt Poola-Leedu personaalunioon, järgmisel aastal viidi läbi ka Leedu ametlik ristimine rooma-katoliku usku.

Kuid leedulased polnud veel valmis aadliprivileegide nimel Poolaga ühinema. Nii tekkis Leedus peagi Jogaila-vastane mäss ning selle etteotsa tõusis Vytautas. Lõpuks jõudsid sugulased omavahel kokkuleppeni ning Vytautasest sai Jogaila suveräniteedi all Leedu tegelik valitseja. 1401. aastal loobus Jogaila ka ametlikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitlist ning Poola-Leedu personaalunioon lakkas olemast.

1429. aastal taheti Vytautast Leedu kuningaks kroonida, mis Jogailale oli aga äärmiselt vastumeelne, kuna see tähendanuks Leedu lõplikku eemaldumist Poolast ja selle mõjust. Nii võib oletada, et just tema või siis Poola aadli korraldusel ei lastud kroonimisel teoks saada. Samas on aga ka oletatud, et Jogaila toetas Leedu kuningriigi loomist, kuna ta ise oli leedulane ning soovis oma kodumaa võimsuse ja tähtsuse kasvu.

Jogaila suri 1434. aastal kõrges eas ning Poola trooni päris tema poeg Władysław III. Tema noorim poeg Kazimierz sai aga hiljem nii Leedu kui ka Poola valitsejaks.

Anjou Jadwiga
16. sajandi miniatuur Olshanski Sofiast

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanemad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isa, Leedu suurvürst Algirdas ja ema Tveri Juliana (~1325–1392) (leedu Julijona iš Tverės, poola Julianna twerska, vene Ульяна Александровна Тверская)

Vennad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abikaasad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Anjou Jadwiga (leedu Jadwiga; poola Jadvyga); (1373 –1399), Ungari (ja Poola 13701382) kuninga Ludwig I (Lajos I Anjou) tütar, lasteta abielu,
  • Celje Anna (1380/81 – 1416)
  • Pilitza Elisabeth (1372 – 1420)
  • Olshanski Sofia (leedu Sofija Alšėniškė, valgevene Соф'я Гальшанская, poola Zofia Holszański) (1405 – 1461);

Pojad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tütred[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Hedwig Jagiellon (leedu Jadvyga Jogailaitė, poola Jadwiga Jagiellonka) (1408 – 1431)
Eelnev:
Jadwiga
Poola kuningas
13861434,
koos Jadwigaga kuni 1399
Järgnev:
Władysław III
Eelnev:
Algirdas
Leedu suurvürst
13771381
Järgnev:
Kęstutis
Eelnev:
Kęstutis
Leedu suurvürst
13821401,
13921401 koos Vytautasega
Järgnev:
Vytautas Didysis