Valgevene NSV

Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik

valgevene Беларуская Савецкая Сацыялістычная Рэспубліка Biełaruskaja Savieckaja Sacyjalistyčnaja Respublika

vene Белорусская Советская Социалистическая Республика (Belorusskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika)

Valgevene NSV vapp

Valgevene NSV lipp

Pindala: 207 600 km²

Elanikke: 10 151 800 (1989)

Pealinn: Minsk

Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (Valgevene NSV) oli liiduvabariik (nõukogude sotsialistlik vabariik) Nõukogude Liidu koosseisus. Kuulutati välja 1. jaanuaril 1919 Smolenskis. Nõukogude Liidu asutajariik (30. detsembril 1922).

Pärast Nõukogude Liidu laialisaatmist (liidulepingu tühistamist) 1991. aasta detsembris on Valgevene taas iseseisev vabariik (Valgevene Vabariik).

Valgevene NSV oli ÜRO asutajaliige.

Riigijuhtimine

Valgevene NSV formaalseks juhtorganiks oli aastatel 1920-1946 oli Valgevene NSV Rahvakomissaride Nõukogu, mille juhtideks olid:

• 1920-1924, Аleksandr Grigorjevitš Tšervjakov (valgevene Аляксандр Рыгоравіч Чарвякоў);
• 1924-1927, Jossif Aleksandrovitš Adamovitš (Ио́сиф Алекса́ндрович Адамо́вич);
• 1927-1930, Nikolai Matvejevitš Goloded (valgevene Мікалай Мацвеевіч Галадзед);
• 1937, Danila Ivanovitš Volkovitš (Данила Иванович Волкович)
• 1937-1938, Afanassi Fjodorovitš Kovaljov (Афанасий Фёдорович Ковалёв);
• 1938-1940, Kuzma Venediktovitš Kisseljov (valgevene Кузьма Венедыктавіч Кісялёў)
• 1940-1944, Ivan Semjonovitš Bõlinski (Иван Семёнович Былинский);
• 1944-1946, Panteleimon Ponomarenko (valgevene Панцеляймон Кандратавіч Панамарэнка)

Haldusjaotus

1918. aastal moodustatud esimene Valgevene NSV koosnes 4 algsest Valgevene kubermangust: Minski, Vitebski, Smolenski ja Mogiljovi kubermangust, millele liideti Grodno kubermang.

Pärast Venemaa kodusõda ja Valgevenes nõukogude võimu taaskehtestamist moodustatud Valgevene NSV jaotus kuni 1920. aastani Venemaa keisririigis väljakujunenud haldusjaotusele 6 maakonnaks, teised Valgevene läänepoolsed maakonnad liideti Nõukogude-Poola sõja tulemusel Poolaga.

Valgevene NSV, 1940. aastal

Valgevene NSV, 1941. aastal pärast NSV Liidu poolt okupeeritud Poola alade (märgitud kollasega) liitmist Valgevenega

1924. aastal moodustati uus valgevene NSV haldusjaotus, mille alusel riik jaotus: ringkondadeks, rajoonideks ja külanõukogudeks. Valgevene NSV-s moodustati 10 ringkonda:

• Orša,
• Bobruiski,
• Barysaŭ (Borissov)i,
• Viciebsk (Vitebski),
• Kalinini, (ringkonnakeskus Klimovitši),
• Mogiljovi,
• Mozõri,
• Minski,
• Połack (Polotsk)i,
• Słucki ringkond, mis jagunesid 100 rajooniks.

1938. aasta 15. jaanuaril loodi uus, oblastipõhine haldusjaotus, mille alusel Valgevene NSV jaotati:

• Viciebsk (Vitebski oblast),
• Gomeli oblast,
• Mogiljov oblast,
• Polesski oblast
• Minski oblast.

Vaata ka

• Leedu-Valgevene NSV
• Valgevene
• Valgevene valitsejad

Välislingid

Nõukogude Liidu liiduvabariigid

Armeenia NSV - Aserbaidžaani NSV - Eesti NSV - Gruusia NSV - Karjala-Soome NSV - Kasahhi NSV - Kirgiisi NSV - Leedu NSV - Läti NSV - Moldaavia NSV - Tadžiki NSV - Taga-Kaukaasia SFNV - Turkmeeni NSV - Ukraina NSV - Usbeki NSV - Valgevene NSV - Vene NFSV