Peterburi

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.

Peterburi
vene Санкт-Петербург Sankt-Peterburg
Peterburi vapp
Peterburi lipp
Pindala: 1439 km2
Elanikke: 4 568 000 (2008)
koordinaadid: 59°56′ N 30°20′ E

Peterburi (kõnekeeles ka Piiter; vene Санкт-Петербург; isuri, soome ja vadja Pietari) on üks kahest Venemaa keskalluvusega linnast.

Peterburi on üks Euroopa nooremaid suurlinnu. Aastal 2003 tähistas ta oma 300. sünnipäeva. Sellest 300 aastast üle 200 aasta oli Peterburi Tsaari-Venemaa pealinn. Esimest korda kuulutati Peterburi Venemaa pealinnaks 1712. aastal.

Peterburi asub Neeva suudmes Soome lahe idasopis. Linna kaugus Eesti pealinnast Tallinnast on ametliku kodulehe andmete põhjal maanteed mööda 330 km, meritsi 350 km ja linnulennul 310 km^[1].

Sisukord 1 Nimi 2 Haldusjaotus 2.1 Rajoonid 3 Ajalugu 3.1 Eellugu 3.2 Linna ajalugu 4 Veestik 5 Arhitektuur 5.1 Sillad 5.2 Pargid 5.3 Kirikud ja kloostrid 6 Kultuur 6.1 Muuseumid 6.2 Teatrid 6.3 Kõrgkoolid 7 Transport 8 Majandus 9 Rahvastik 9.1 Eestlased Peterburis 10 Vaatamisväärsused 11 Vaata ka 12 Viited 13 Välislingid

[redigeeri] Nimi

Peeter I nimetas Jänesesaarele ehitatud muldkindluse iseenda ja oma kaitsepühaku apostel Peetruse järgi Sankt-Peterburgiks, hollandikeelne Sankt Pieter Burch. Hiljem, kui Neeva kallastele valmisid elumajad ja valmis apostlitele Peetrusele ja Paulusele pühendatud kirik, siis hakati ka kindlust kutsuma Peeter-Pauli kindluseks ning esialgne nimi – Sankt-Peterburg – läks üle linnale.

Aastal 1914, kui Venemaa astus I maailmasõtta, asendati saksapärane Sankt-Peterburg venepärase Petrogradiga.

26. jaanuaril 1924 nimetati Petrograd Vladimir Lenini järgi Leningradiks. Seda nime kandis linn 6. septembrini 1991.

12. juunil 1991 toimus referendum, kus 54 % hääletanud elanikest arvas, et linnale tuleks tagastada tema esialgne nimi. 6. septembril 1991 nimetati linn ümber Sankt-Peterburgiks (vene Санкт-Петербург).

[redigeeri] Haldusjaotus

Peterburi jaguneb 18 rajooniks. Peterburi haldusalasse kuulub 8 linna (Kolpino, Kroonlinn, Lomonossov, Pavlovsk, Peterhof, Puškin, Sestroretsk, Zelenogorsk) ja 21 alevit.

[redigeeri] Rajoonid

Nr.	Rajoon	Venekeelne nimi	Elanikke 1. jaanuar 2004	Elanikke 1. jaanuar 2005	Elanikke 1. jaanuar 2006
1	Admiraliteedi	Адмиралтейский район	184 400	181 704	178 742
17	Frunze	Фрунзенский район	402 700	398 994	393 216
4	Kalinini	Калининский район	467 200	464 570	462 043
18	Keskrajoon	Центральный район	231 100	225 821	224 289
5	Kirovi	Кировский район	336 100	332 413	328 610
6	Kolpino	Колпинский район	174 800	176 213	178 326
7	Krasnogvardeiski	Красногвардейский район	330 200	327 484	324 908
8	Krasnoje Selo	Красносельский район	304 300	302 890	301 739
9	Kroonlinna	Кронштадтский район	43 100	42 992	42 815
10	Kurortnõi	Курортный район	67 100	67 235	67 516
11	Moskva	Московский район	272 400	268 873	266 312
12	Neeva	Невский район	434 500	435 097	436 598
14	Petrodvoretsi	Петродворцовый район	76 800	77 574	115 138
13	Petrogradi	Петроградский район	131 500	128 469	126 312
15	Primorski	Приморский район	397 500	401 609	405 034
16	Puškini	Пушкинский район	101 000	103 009	120 661
2	Vassiljeostrovski	Василеостровский район	198 700	196 815	195 522
3	Viiburi	Выборгский район	417 300	414 812	412 839

[redigeeri] Ajalugu

[redigeeri] Eellugu

Ajalooliselt jäi Neeva jõe ümbrus Ingerimaa koosseisu. Eelajaloolise aja lõpus kulges siit aga viikingite kaubatee "varjaagide juurest kreeklaste juurde".

12. sajandi teisel poolel püüdsid seda ala enda valdusesse saada rootslased. 15. juulil 1240 toimus Ižora jõe Neevasse suubumise koha läheduses Neeva lahing. Lahingu käigus purustas Novgorodi vürst Aleksander Rootsi väed ja sai siit endale hüüdnime Aleksander Nevski.

Peterburi linna kohal, Ohta jõe suudmes, asus 1300. aastal rootslaste poolt ehitatud Landskrona kindlus, mille eluiga polnud kuigi pikk. Laadoga järve ääres Neeva lähtes ehitasid 1301. aastal novgorodlased Orešeki kindluse. Rootsi sai maad jälle enda valdusesse 1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuga. Pärast rahulepingu sõlmimist nimetati Orešeki kindlus ümber Nöteborgiks. Endise Landskrona kindluse kohale rajati Nevanlinna (rootsi Nyen) linnus ja Nyeni linn (linnaõigus alates 1642. aastast). Maad kuulusid Rootsile kogu 17. sajandi.

Aastal 1689 tuli Venemaal võimule Peeter I (pärast poolvenna Ivan V surma 1696. aastal sai temast Venemaa ainuvalitseja). Peeter I nõudis Rootsilt Ingerimaa tagasisaamist. Aastal 1700 alustas Venemaa Rootsi vastu sõda (tuntud Põhjasõja nime all). 11. oktoobril 1702 vallutasid venelased Nöteborgi, nimetades selle võtmelinnuseks Schlüsselburgiks. Põhjasõja lõppedes vallutas Venemaa Ingerimaa ja taastas väljapääsu Läänemerele.

[redigeeri] Linna ajalugu

Linna asutas Vene tsaar Peeter I 27. mail (vkj. 16. mail) 1703 pärast Ingeri vallutamist Rootsilt Põhjasõjas.

Üldlevinud legendi kohaselt olevat Peeter I sel päeval läinud koos saatjatega Jänesesaarele, võtnud kätte labida, lõiganud välja kaks rida mättaid, paigutanud need ristikujuliselt saare keskele ning andnud käsu ehitustööde alustamiseks.

Et linna ehitamine algas sõja ajal, siis esimene ehitis oli muldkindlus, praegune Peeter-Pauli kindlus. See rajati Zajatšji saarele (eesti Jänesesaarele) Neeva parema kalda lähedale mõne kilomeetri kaugusele merest.

Kuna Peterburi rajati suhteliselt soisele alale, siis soo kuivendati suure hulga kraavide abil, nii et Peterburi on nimetatud ka Põhjamaade Veneetsiaks. Pinnast kergitati: tükk aega pidi igaüks, kes Peterburi saabub, kaasa võtma kive või palke. Peaaegu kogu töö tegid talupojad ja Rootsi sõjavangid. Ühe hinnangu järgi suri ehitusel 40 000 inimest.

Peeter I kavatses uue pealinna südameks teha Vassili saare (Neeva delta suurim), kuid saarele oli raske ligi pääseda. Linna keskmeks kujunes hoopis Admiraliteedihoone ümbrus. Admiraliteet oli laevaehitustehas, mida Peeter-Pauli kindluse lähedale ehitama hakati.

Esimene inimene, kes Peterburi maja ehitas, oli Balti sõjalaevastiku ülem Cornelius Cruys.

[redigeeri] Veestik

Peterburi on esimesel kohal Venemaal ja ühel esimestest maailmas linna piiresse jäävate veealade pindala poolest. Veealad moodustavad linna pindalast umbes 10 protsenti.

Neeva voolab linna piires 32 km ulatuses ja moodustab Soome lahte suubudes delta. Jõe laius kaubasadamas on 1250 meetrit, Kolmainu silla ees 600, Lossi- ning Nikolai silla vahel 340 meetrit. Jõe sügavus on 8–23 meetrit.

Kokku on linnas 93 jõge, oja ja kanalit kogupikkusega 217,5 km, sealhulgas paarikümne kanali kogupikkus on umbes 160 km. Linna suurtemateks kanaliteks on Moika, Fontanka, Krjukovi kanal, Gribojedovi kanal, Talvekanal, Obvodnõi kanal ja Luigekanal.

Linnas on ka sadakond järve ja tiiki.

Suur osa Peterburist asub kuni 3 meetrit kõrgusel merepinnast ja on sellepärast ohustatud üleujutuste poolt. Need ei teki siis, kui Neeva jões on suurvesi, vaid kui läänetuul Soome lahe vee Neeva suudmesse kokku puhub. Suurim üleujutus toimus 19. novembril 1824, kui veetase tõusis 421 cm üle keskmise. 23. septembril 1924, kui veetase tõusis 369 cm üle keskmise, oli 70 km² linnast üle ujutatud.

[redigeeri] Arhitektuur

18. sajandi lõpuni valitsesid Venemaad enamasti naised, kelle maitse määras suuresti ka Peterburi arhitektuurilise ilme.

[redigeeri] Sillad

 Vaata artiklit Peterburi sillad

Sildade arvult on Peterburi maailma linnade seas esikohal. Arvatakse, et koos eeslinnades paiknevatega, on Peterburis umbes 620 silda ^[2]. Neist 218 on jalakäijate omad. Linna piiridesse jääb 342 silda. 22 silda on avatavad laevaliikluse jaoks st ülestõstetava keskosaga.

Esimene sild üle Neeva ehitati 1850. aastal.

Üle Neeva peasängi viib üheksa silda. Aastast 1965 kuni 2004 oli linna pikimaks sillaks Aleksander Nevski sild (ilma kaldarajatisteta on pikkus 629 meetrit, koos nendega 905,7 meetrit. Silla laius on 35 m). Enne seda oli pikimaks sillaks 582-meetrine Kolmainu sild.

Aastast 2004 on linna pikimaks sillaks Bolšoi Obuhhovski sild (üldpikkus 2824 meetrit, ilma kaldrajatisteta 382 meetrit).

Kõige laiem on üle Moika viiv Sinine sild (ligi 100 meetrit lai).

[redigeeri] Pargid

[redigeeri] Kirikud ja kloostrid

Peterburis on 268 kogudust, millest 131 alluvad õigeusu kiriku Moskva patriarhaadile. Nende omanduses või kasutuses on 229 kirikut või muud usutalituste läbiviimiseks mõeldud hoonet. Arhitektuuriliselt silmapaistvamad on Iisaku katedraal, Kaasani katedraal, Peeter-Pauli katedraal ja Spass na Krovi kirik. Peterburis asub ka eestlaste ehitatud Peterburi Jaani kirik.

[redigeeri] Kultuur

Peterburi nimetatakse Venemaa kultuuripealinnaks. Linnas asub üle 100 kõrgkooli, 105 muuseumi ja umbes 100 teatrit.

[redigeeri] Muuseumid

 Vaata artiklit Peterburi muuseumid

[redigeeri] Teatrid

 Vaata artiklit Peterburi teatrid

[redigeeri] Kõrgkoolid

• Peterburi Kunstide Akadeemia

[redigeeri] Transport

• Peterburi metroo

[redigeeri] Majandus

[redigeeri] Rahvastik

[redigeeri] Eestlased Peterburis

[redigeeri] Vaatamisväärsused

• Aleksandri park
• Peeter-Pauli kindlus
• Talvepalee (Ermitaaž)
• Suveaed
• Suvorovi väljak
• Smolnõi klooster
• Iisaku katedraal
• Leningradi loomaaed
• Budistlik tempel Datsan Gunzechojnej

[redigeeri] Vaata ka

• Leningrad
• Leningradi oblast

[redigeeri] Viited

1. ^ Peterburi ametlik koduleht
2. ^ Tõnis Kallejärv. Peterburi. Kirjastus Ilo, 2005

[redigeeri] Välislingid

• Peterburi linna ametlik veebiportaal (vene ja inglise keeles)
• Peterburi tutvustus ingliskeelsetele turistidele (inglise keeles)

Loode föderaalringkond
Karjala Vabariik - Komi Vabariik - Arhangelski oblast - Kaliningradi oblast - Leningradi oblast - Murmanski oblast - Novgorodi oblast - Pihkva oblast - Vologda oblast - Peterburi linn - Neenetsi autonoomne ringkond