Indrek Tarand

Allikas: Vikipeedia
Indrek Tarand 2014. aastal Euroopa Parlamendi saadikuna
Indrek Tarand kõnelemas 11. veebruaril 2012 Tartus toimunud ACTA-vastasel meeleavaldusel.

Indrek Tarand (sündinud 3. veebruaril 1964 Tallinnas) on Eesti ja Euroopa Liidu poliitik, riigiametnik, diplomaat, ajaloolane ja saatejuht.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Indrek Tarand õppis aastail 19711982[1] Tallinna 21. Keskkoolis inglise keele eriklassis, ning astus aastal 1982 Tartu Ülikooli ajaloo teaduskonda[2]. Oma Nõukogude okupatsiooni vastast meelsust manifesteerides peeti ta 24. detsembril 1982 kinni Raadi kalmistul Tartus, kus ta oli koos kaaslastega süüdanud küünlad Eesti Vabadussõja sangari Julius Kuperjanovi haual. Kinnipidamisele järgnes eksmatrikuleerimine – koos Indrek Tarandiga heideti ülikoolist välja Aivar Reidla, Mart Sarapuu ja Priit Heinsalu.[3]

„Kolm äsjamainitud rebast (Indrek Tarand, Aivar Reidla ja Mart Sarapuu) käisid jõululaupäeva õhtul, teklid peas, Julius Kuperjanovi haual ja panid sinna küünlaid. Küünlaid oli seal muidugi igal jõululaupäeval rohkesti, aga sama rohkesti oli KGB nuhke ja provokaatoreid, nii et tegu oli pehmelt öeldes ettevaatamatu. Ja nii oligi. Poisid visati 4. jaanuaril 1983. a. ülikoolist välja. /---/ “

[4]

Tarand oli 1982–1983 Tallinna Linna Täitevkomitee allasutuse Tallinna Linna Haljastuse Remondi- ja Ehitusvalitsuse mullatöid tegev lihttööline. Asutuse juht Urmas Grišakov oli tema isa Andres Tarandi tuttav. Selles asutuses töötamise ajal istutas Tarand mullapalliga kolmemeetriseid puid Lasnamäel kindral Fedjuninski tänaval ja Õismäel.[5]

Tarand oli aastatel 19831985 ajateenistuses Nõukogude Armees, hiljem on ta olnud aktiivne reservohvitseride õppustest ja Reservohvitseride Kogu tegevusest osavõtja.

Indrek Tarand naasis Tartu Ülikooli aastal 1985 ja omandas 1991. aastal ajaloolase-ajalooõpetaja kutsediplomi.[6]

1988. aastal osales Indrek Tarand Eesti Üliõpilaste Seltsi tegevuse taastamisel ja oli seltsi sõjajärgse ajaloo esimene valitud Vanamees.[7]

1989. aastal valiti Indrek Tarand Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu liikmeks ja osales Tartu Linnavolikogu töös kuni 1992. aasta sügiseni.

1990. aasta 24. veebruaril valiti Indrek Tarand Eesti Kongressi liikmeks.[8]

Aastail 1991–1992 töötas ta Riiklikus Aktsiaseltsis (RAS) Tartu Maja sidustusdirektori ja juhatuse liikmena[9]

Aastatel 19921993 täiendas ta end välismaal ja õppis PEW Charitable Trusti stipendiumiga Johns Hopkinsi Ülikooli Bologna keskuses Paul H. Nitze School of Advanced International Studies (SAIS) ülikoolis ja omandas magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes.[10]

Tarandi töö riigiametnikuna algas aastal 1993, mil ta oli Vabariigi Valitsuse eriesindaja Narvas, kus oli puhkenud referendumikriis – osa elanikkonnast valmistas autonoomia ettekäändel ette lahkulöömist Eesti Vabariigist.[11] Tarandi tegevus aitas kaasa referendumi läbikukkumisele ning võimaldas korraldada kohalikud valimised vastavalt EV seadustele.[12]

Seejärel määrati ta peaminister Mart Laari nõunikuks. 1994. aasta alguses asus Tarand tööle välisministeeriumi kantslerina Jüri Luige alluvuses. Kantslerina vastutas ta Eesti välisteenistuse, välisteenistusseaduse väljatöötamise ja professionaalse diplomaatilise teenistuse rajajamise eest. Kantslerina näiteks koordineeris ta Eesti-Vene ja Eesti-Läti piiriläbirääkimisi.[13]

1997. aastal algatas Indrek Tarand koos mõttekaaslastega Eesti Vabariigi reservväelaste vabatahtlikud kursused.[14] Kursuse lõppedes omandas Indrek Tarand nooremleitnandi auastme. Tänaseks on liikumisest välja kasvanud Eesti Reservohvitseride Kogu ning Tarand on selle asutajaliige.[15]

Aastal 2001 nimetas president Lennart Meri Indrek Tarandi Eesti Vabariigi esindajaks Püha Tooli juures.[16] 18. mail 2001 andis Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Püha Tooli juures Indrek Tarand paavst Johannes Paulus II-le tema 81. sünnipäeval üle oma volikirja.[17]

Selles ametis oli ta 2002. aastani, mil ta pidi kohast loobuma erimeelsuste tõttu välisminister Kristiina Ojulandiga. 2002. aasta juunis tabati kantsler Tarand 1,07-promillise joobe tunnustega autoroolist ning vallandati päevapealt töölt ministeeriumis.[18] "See on suureks löögiks mu lähedastele ja sõpradele, kes on uskunud minusse. Olen juhtunu pärast väga kurb ning enam seda ei juhtu," lubas ta. "Mul on äärmiselt piinlik teada saada, et see juhtus ministeeriumi auto roolis ajal, kui kantsler oli puhkusel," kritiseeris Tarandit välisminister Ojuland, kes tabati sarnases olukorras 1997. aastal.[19] Lisaks süüdistas Vabariigi Valitsus ajakirjanduse andmetel Tarandit vääritus käitumises, mis aga ei leidnud kohtus tõendamist.[20] 2005. aastal selgus, et välisministeeriumist on kadunud 91 dokumenti. Väidetavalt 4 oli jäänud Indrek Tarandi valdusse. Peaminister Andrus Ansip ütles, et kaduma läinud dokumentides ei olnud midagi, mis võiks Eestit kahjustada.[21]

Pärast välisministeeriumist lahkumist oli Tarand kuni 2003. aastani Eesti Panga personalijuht.[22]

Aastail 2002–2003 töötas Indrek Tarand Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhina[23] ning 2003–2009 oli vabakutseline tele- ja raadiosaadete juht ning kolumnist (Teletaip, Varivalitsus, Põhjala pärlid, Targem kui 5b ).[24]

2006. aastal osales Indrek Tarand koos tantsuõpetaja Kaisa Ojaga Kanal 2 populaarses telesaates "Tantsud tähtedega".[25] Ta ei jõudnud paremate hulka.[26]

2007. aastal oli ta Gruusia presidendi administratsiooni reformi nõustaja.[27] 2008, kui Venemaa Föderatsiooni relvajõud ründasid Gruusiat, algatas Indrek Tarand koos Priit Heinsaluga Eesti vabatahtlike abimissiooni Tbilisisse.[28] President Mihheil Saakašvili autasustas Indrek Tarandit 2013. aastal Gruusia presidendi riikliku teenetemärgiga, mis anti kätte Brüsselis.

Aastatel 20052009 oli Indrek Tarand Eesti Sõjamuuseumi direktor.[29]

19. augustil 2009 teatati, et Tarand esitas kaitseminister Jaak Aaviksoole avalduse muuseumi direktori ametikohalt lahkumiseks sama aasta 1. septembrist seoses tööleasumisega Euroopa Parlamendi saadikuna. Kaitseminister rahuldas Tarandi avalduse ja nimetas ta alates septembrist 2009 muuseumi nõukogu liikmeks.[30] Tarand on kandideerimise põhjusena nimetanud soovi kehtestada valimistel nn avatud nimekirjad, mis valimistejärgselt Riigikogu poolt ka seadustatud said. [31]

Euroopa Parlamendis töötamise ajal kandideeris Indrek Tarand parlamendi asepresidendiks, kuid taandas lõppvoorus oma kandidatuuri naiskandidaatide kasuks.[32] Euroopa Parlamendis kuulub Indrek Tarand Euroopa Roheliste fraktsiooni ning on tegev Põhiseaduskomisjonis, Väliskomisjonis ja Julgeoleku ning kaitse alakomisjonis.[33]

11. veebruaril 2012 esines Indrek Tarand Tartus ACTA-vastasel meeleavaldusel, olles Euroopa Parlamendis hääletanud ACTA vastu[34] ning korraldas huvilistele 22.02. Kumu auditooriumis ACTA teabepäeva.[35]

Alates 2013. aastast on Indrek Tarand Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu president ja juhatuse esimees.[36] 2015. aastal istutas Tarand koos Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liikmetega Eiki Nestori kingitud pihlaka.[5]

Hoolimata aktiivsest tegutsemisest poliitikas pole Tarand kuulunud ühtegi erakonda.

Osalemine Euroopa Parlamendi valimistel[muuda | muuda lähteteksti]

2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel astus Tarand üles üksikkandidaadina ja ta osutus valituks, kogudes 25,81% häältest. Ta sai 102 509 valija toetuse ning jäi vaid 1016 häälega alla enim hääli saanud Keskerakonnale.[37] Parlamendis liitus Tarand Euroopa Parlamendi Roheliste fraktsiooniga.

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel osales Tarand uuesti üksikkandidaadina ja osutus taas valituks, kogudes 43 390 häält ehk 13,2% häältest.

Kandideerimine 2011. aasta Eesti presidendivalimistel[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis 2011. aasta Eesti presidendivalimised.

Indrek Tarand kandideeris 2011. aastal Toomas Hendrik Ilvese vastaskandidaadina Eesti presidendiks. Ta esitati ainsa vastaskandidaadina Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni poolt ning ta kogus 29. augustil 2011 toimunud salajasel hääletusel Riigikogus 25 häält ega osutunud valituks, Ilves sai 73 häält ning valiti teiseks ametiajaks presidendiks.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Särgiskandaal[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Särgiskandaal.

24. septembril 2005 kandis Indrek Tarand Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio vahelisel jalgpallimatšil särki kirjaga "Kommarid ahju!". Särgil oli nimekiri inimestest, kelle kohta see käis, eesotsas peaministri Andrus Ansipi ja presidendi Arnold Rüütliga. Indrek Tarand töötas tollal kaitseminister Jaak Jõerüüdi alluvuses ja Jõerüüdi väitel oli Tarandi tegu ajendiks, miks ta astus kaitseministri kohalt tagasi.[39]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on klimatoloog ja poliitik Andres Tarandi ja raadioajakirjanik Mari Tarandi poeg ning ajakirjanik Kaarel Tarandi vanem vend.

Indrek Tarand on 1988. aastast abielus[40] ja tal on kolm last: pojad Julius ja Konrad ning tütar Helmi[viide?].[41]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Indrek Tarand CV". 
  2. Kasterpalu, Kadri. "Indrek Tarand sattus ajalugu õppima juhuse tahtel". Tartu Ülikool. Vaadatud 2014-01-21. 
  3. Pino, Jüri (2000-12-23). "Indrek Tarand: Kuperjanovi haualt need jamad algavad". Õhtuleht. Vaadatud 2014-01-21. 
  4. Lauri Vahtre, Meenutusi kadunud maailmast. Tallinn, Avita 1999. Lk 209–210.
  5. 5,0 5,1 [[Indrek Tarand[[. "Indrek Tarand: Hõlmikpuu malakaga lahmitakse igal pool, kus kodanikualgatuse idu kerkib". Eesti Ekspress, 12. juuli 2017. AS Ekspress Group. Arhiiviversioon.
  6. "Indrek Tarandi osav enesemüümine tööturul". Eesti Ekspress. 2009-03-14. Vaadatud 2014-01-21. 
  7. * Karpa, Kärt (2003-04-15). "Rahvusvärvid jõudsid 15 aastat tagasi taas Eesti avalikkuse ette". Eesti Päevaleht. Vaadatud 2014-01-21.  * "EÜS: Liikmed". 
  8. * "Läkitus Eesti Kongressile – Ettepanek taastada Eesti Vabariik". Edasi. 1990-02-14. Vaadatud 2014-01-21.  * "Eesti Kongress kui reaalsus (Tiit Pruuli, Mart Soidro, Sulev Vahtre, Tõnis Lukas, Indrek Tarand)". Edasi. 1990-02-21. Vaadatud 2014-01-21. 
  9. Pullerits, Priit (2009-02-14). "Olari Taal ihkab head ja tarka diktaatorit". Postimees. Vaadatud 2014-01-21. 
  10. http://www.jhubc.it/contact/ "Estonia Club". "Club Chair Indrek Tarand, Bol 1993" 
  11. Simson, Priit (2003-07-19). "VE: Kirde-Eesti autonoomiareferendum". Virumaa. Vaadatud 2014-01-21. 
  12. Korsten, Teet (2013-07-16). "Kakskümmend aastat tagasi hoiti Kirde-Eestis ära Dnestri-äärne stsenaarium". Põhjarannik. Vaadatud 2014-01-21. 
  13. Liik, Kadri (2005-06). "Eesti-Vene piiriläbirääkimiste lugu". Diplomaatia 21. Vaadatud 2014-01-21. 
  14. * Assad, Iris (2007-07). "Olla väärikas juht, kui isamaa vajab II". Tagavaravägi (23): 1–2.  * "Esimene reservohvitseride kursus Meegomäel, 1997". youtube.com. Vaadatud 2014-01-22. 
  15. "Eesti Reservohvitseride Kogu Asutamisleping". 1997-07-22. Vaadatud 2014-01-22. 
  16. "Indrek Tarand sai Püha Tooli suursaadikuks". Delfi. 2001-03-30. Vaadatud 2014-01-22. 
  17. "Eesti suursaadik Püha Tooli juures Indrek Tarand andis üle volikirja". Eesti Välisministeerium. 2001-05-21. Vaadatud 2014-01-22. 
  18. "Ojuland taotleb Tarandi ametist vabastamist". Eesti Päevaleht. 2002-07-22. 
  19. "Loe, milline kirev kamp kuulsusi on roolijoodikute nimekirjas" Delfi, 22. juuni 2011 (vaadatud 20. detsembril 2012)
  20. *"Komöödia kahes vaatuses ehk Kuidas valitsus pigistas Indrek Tarandilt lõplikku tõde joomise ja käratsemise kohta". SL Õhtuleht. 2002-11-30. Vaadatud 2014-01-22.  *Väljaots, Jaan (2002-11-26). "Indrek Tarand nimetab Kristiina Ojulandi valetajaks". SL Õhtuleht. Vaadatud 2014-01-22. 
  21. "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 48
  22. "Indrek Tarand läheb tööle Eesti Panka". Eesti Päevaleht. 2003-05-14. Vaadatud 2014-01-22. 
  23. "Indrek Tarand asub jahimeeste seltsi juhtima". Delfi. 2002-10-31. Vaadatud 2014-01-22. 
  24. *"Teletaip". ERR. Vaadatud 2014-01-22.  *"Varivalitsus". ERR. Vaadatud 2014-01-22.  *Heinla, Eve (2004-09-15). "Peaminister Indrek Tarand pani kokku varivalitsuse". SL Õhtuleht. Vaadatud 2014-01-22.  *"Põhjala pärlid". Vaadatud 2014-01-22.  *"Targem kui 5b". Vaadatud 2014-01-22. 
  25. "Tantsud tähtedega, 1. hooaeg, 2. saade, Indrek rumba's Video". Vaadatud 2014-01-22. 
  26. "Kes? Mis? Kus?" 2008. lk. 426
  27. * Jõgis-Laats, Jan (2007-10-23). "Sõjamuuseumi direktor Indrek Tarand nõustab Gruusia reforme". Eesti Päevaleht. Vaadatud 2014-01-22.  * "Arengukoostööprojekt: Gruusia riigijuhtimisreformi nõustamine (pdf)". EV Välisministeerium. 2006-10-26. Vaadatud 2014-01-22. 
  28. Koorits, Vahur (2008-08-12). "Eestlased tahavad Gruusiale appi minna". Postimees. Vaadatud 2014-01-22. 
  29. "Laidoneri muuseumi direktoriks sai Indrek Tarand". uudised.err.ee. 2005-03-21. Vaadatud 2014-01-22. 
  30. http://www.postimees.ee/?id=154259 Indrek Tarand loobub muuseumijuhi kohast. – Postimees Online, 19.08.2009.
  31. * "Valitsus toetab europarlamendi valimistel avatud nimekirju". Postimees. 2009-07-09. Vaadatud 2014-01-22.  * P. Ehin; Ü. Madise, M. Solvak, R. Taagepera, K. Vassil, P. Vinkel (2013). "Independent candidates in national and European elections: Study". European Parliament Policy Department C: Citizens' Rights and Constitutional Affairs (PE 493.008) (European Parliament). Vaadatud 2014-01-22.  * Väli, Katre (2010). "Indrek Tarandi edulugu "Vali vaba inimene!" kriisi taustal". Hortus Semioticus (5): 35–41. Vaadatud 2014-01-22. 
  32. * Tarand, Indrek. "Aruanne Euroopa Parlamendi asepresidendiks kandideerimise kohta". Vaadatud 2014-01-26.  * "TV3: Tarand kandideerib europarlamendi asepresidendiks". Postimees. 2012-01-13. Vaadatud 2014-01-26. 
  33. "Tarand Indrek – Details – The Greens / European Free Alliance". Vaadatud 2014-01-26. 
  34. "Galerii: Tartus avaldas ACTA lepingu vastu meelt tuhatkond inimest". Postimees. 2012-02-11. Vaadatud 2014-01-26. 
  35. "Acta seminar 2012". Vaadatud 2014-01-26. 
  36. "ELIL Juhatus". Vaadatud 2014-01-26. 
  37. Vabariigi Valimiskomisjon
  38. http://www.ambafrance-ee.org/Prantsuse-aumarkidega-autasustatud-eestimaalased
  39. "Kes? Mis? Kus?" 2006. lk. 108, 184. Hiljem on ajakirjanduses vihjatud, et Jõerüüdi tagasiastumise motiiviks oli Kaitseministeeriumi salajasi andmeid kandnud mälupulga kadumine. Vt: Heidit Kaio, Janar Filippov, Mihkel Kärmas. [1] “Mälupulga uskumatud seiklused” Eesti Ekspress, 16. märts 2006
  40. Riho Laurisaar, "Indrek Tarand valmistub ristisõjaks Venemaa vastu", Eesti Päevaleht, 26. veebruar 2005
  41. "Kes? Mis? Kus?" 2006. lk. 453

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]