Siim Kallas

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
Siim Kallas, 2013
Peaminister Siim Kallas (vasakul) kohtumisel George W. Bushiga Valges Majas, 2002

Siim Kallas (sündinud 2. oktoobril 1948 Tallinnas) on Eesti ja Euroopa Liidu poliitik.

Aastatel 20022003 oli ta Eesti peaminister. 1. novembrist 2004 kuni 1. novembrini 2014 oli Siim Kallas Euroopa Komisjoni asepresident.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sündis Udo ja Riina Kallase (neiupõlvenimi Alver) perekonnas. Vanaisa, mõjukas advokaat Eduard Alver oli Eesti Vabariigi esimene politseiülem ja Kaitseliidu ülem. Siim Kallas on vanaemade poolt baltisaksa päritolu.

Lõpetas 1967 Tallinna 22. Keskkooli ning 1972 Tartu Ülikooli cum laude rahanduse ja krediidi eriala. Aastatel 19731975 oli ta samal alal aspirant. Aastatel 1979–1986 Eesti NSV Hoiukassade Peavalitsuse juhataja ja aastatel 1986–1989 ajalehe Rahva Hääl peatoimetaja asetäitja.

Siim Kallas oli aastaid "Mnemoturniiri" toimetaja ja saatejuht. Perestroika ajal sai Kallas tuntuks IME idee ühe autorina.

Aastatel 19911995 Eesti Panga presidendina töötades jäi ta tööle Tartu Ülikooli veerandi kohaga dotsendina.

Ta oli NLKP liige aastatel 1972–1990[1].

Aastail 1991–1995 Eesti Panga president, kui 1993. aastal firma Villa Paradiso investeeris Põhja-Eesti Pangalt saadud kümme miljonit dollarit (tollase kursi järgi 130 mln kr), millest saadi tagasi 2 miljonit dollarit[viide?]. Süüdistus investeeringu ebaõnnestumises esitati ka Siim Kallasele. Siim Kallas ja tema nõunik Eesti Panga päevilt Urmas Kaju mõisteti 2000. aastal 10 miljoni dollari afääris õigeks[2].

Aastal 1994 suundus ta poliitikasse, asutades Reformierakonna. Samal aastal esitas president Lennart Meri ta Riigikogule peaministri kandidaadiks, kuid ta ei suutnud koguda Riigikogus piisavalt toetushääli valitsuse moodustamiseks. Märtsis 1995 toimunud parlamendivalimistel oli uus erakond edukas ja oli üks partnereid valitsuskoalitsioonis. Siim Kallasele kuulus seal välisministri portfell. Hilisemates valitsustes on ta olnud rahandus- (19992002) ja peaminister (2002–2003). Kallas oli Liberaalse Internatsionaali asepresident.

Pärast peaministriametist lahkumist oli Kallas riigikogu liige, kuni ta 1. mail 2004 sai Euroopa Liidu portfellita volinikuks majandus- ja valuutavaldkonnas Pedro Solbes Mira ja hiljem Joaquín Almunia juures.

Kallast peetakse majanduspoliitikas liberaaliks Wall Street Journali ja Frankfurter Allgemeine Zeitungi vaimus.

12. augustil 2004 kinnitas Euroopa Parlament Siim Kallase Euroopa Komisjoni volinikuks administratiivasjade, auditi ja korruptsioonivastase võitluse alal. Samuti sai Kallas üheks neljast Euroopa Komisjoni asepresidendist.

Presidendiks kandideerimine[muuda | muuda lähteteksti]

2001. aasta suvel oli Kallas Reformierakonna üks mitteametlik presidendikandidaatidest ja Kallas korraldas selle raames üleriigilise tuuri. Kallas ei saanud ametlikuks Reformierakonna presidendikandidaadiks.

Uuringufirma TNS-Emor 2015. aasta augusti küsitluse tulemusena selgus, et 11,2% 1203 vastanust eelistab Kallast Eesti presidendiks.[3] 2016. aasta aprillis teatas Kallas Rahvusooper Estonias presidendiks kandideerimisest.[4]

Eesti presidendivalimistel pääses Kallas kolmandast voorust edasi presidendikandidaadiks valimiskogus. Valimiskogu esimeses voorus 24. septembril 2016 tuli ta Allar Jõksi järel teiseks ning pääses teise hääletusvooru. Teises voorus sai ta 138 häält, edestades Jõksi, kuid sellest häälte arvust ei piisanud valituks osutumiseks. Kallas loobus edasisest kandideerimisest.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Siim Kallase emapoolne vanaisa oli Eduard Alver. Ta on Betti Alveri sugulane.

Siim Kallas on abielus Kristi Kallasega. Neil sündisid poeg ja tütar Kaja.

Kallas on harrastanud jalgrattasõitu, tennist ja purjetamist.[5]

Töökohad[muuda | muuda lähteteksti]

Siim Kallas 2014. aasta Arvamusfestivalil

Tunnustused ja autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]


Eelnev:
Rein Otsason
Eesti Panga president
19911995
Järgnev:
Vahur Kraft
Eelnev:
Riivo Sinijärv
Eesti välisminister
19951996
Järgnev:
Toomas Hendrik Ilves
Eelnev:
Mart Laar
Eesti peaminister
20022003
Järgnev:
Juhan Parts