Siim Kallas

Siim Kallas
Ametlik portree, 2010
Eesti Panga president
Ametiaeg 23. september 1991 – 27. aprill 1995
Eelnev	Rein Otsason
Järgnev	Vahur Kraft
Eesti välisminister
Ametiaeg 9. november 1995 – 21. november 1996
Eelnev	Riivo Sinijärv
Järgnev	Toomas Hendrik Ilves
Eesti peaminister
Ametiaeg 28. jaanuar 2002 – 10. aprill 2003
Eelnev	Mart Laar
Järgnev	Juhan Parts
Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste volinik koos Joaquín Almuniaga
Ametiaeg 1. mai 2004 – 22. november 2004
Eelnev	Pedro Solbes
Järgnev	Joaquín Almunia
Euroopa Komisjoni haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinik
Ametiaeg 22. november 2004 – 9. veebruar 2010
Eelnev	Neil Kinnock
Järgnev	Maroš Šefčovič Algirdas Šemeta
Euroopa Komisjoni transpordivolinik
Ametiaeg 9. veebruar 2010 – 1. november 2014
Eelnev	Antonio Tajani
Järgnev	Violeta Bulc
Viimsi vallavanem
Ametiaeg 17. november 2017 – 11. veebruar 2019
Eelnev	Rein Loik
Järgnev	Laine Randjärv
Isikuandmed
Sünniaeg	2. oktoober 1948 Tallinn, Eesti
Erakond	Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei (1972–1990) Reformierakond (1994–)
Alma mater	Tartu Ülikool

Siim Kallas (sündinud 2. oktoobril 1948 Tallinnas) on Eesti poliitik.

Aastatel 2002–2003 oli ta Eesti peaminister ja 2004–2014 Euroopa Komisjoni asepresident. 2019–2024 oli Kallas Riigikogu liige. Kallas oli Liberaalse Internatsionaali asepresident. Alates 1997. aastast on Siim Kallas Tartu Ülikooli külalisprofessor.

Perekond ja haridus

Siim Kallas sündis Udo ja Rita Kallase (neiupõlvenimi Alver) peres. Tema vanaisa, mõjukas advokaat Eduard Alver, oli Eesti Vabariigi esimene politseiülem ja Kaitseliidu ülem.

Ta on lõpetanud 1967. aastal Tallinna 22. Keskkooli kuldmedaliga ning 1972. aastal Tartu Riikliku Ülikooli rahanduse ja krediidi erialal cum laude. Aastatel 1973–1975 oli ta samal alal aspirant.

Karjäär Eesti NSV-s

Aastatel 1979–1986 oli ta NSV Liidu Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhataja ja aastatel 1986–1989 ajalehe Rahva Hääl toimetaja asetäitja.

Siim Kallas oli aastail 1976–1989 Eesti Raadio mälumängusaate "Mnemoturniir" toimetaja ja saatejuht. Perestroika ajal sai Kallas tuntuks kui üks IME idee autoreid, kelle vastavasisuline artikkel ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi.

Ta oli NLKP liige aastatel 1972–1990.

Eesti panga presidendina

Aastatel 1991–1995 Eesti Panga presidendina töötades jäi ta veerandkohaga tööle Tartu Ülikooli dotsendina. Ta juhtis rahareformi ettevalmistamist ja Eesti krooni taas käibelevõttu.

Kallase ametiajal, 1993. aastal investeeris firma Villa Paradiso Põhja-Eesti Pangalt saadud 10 miljonit dollarit (tollase kursi järgi 130 miljonit krooni), millest saadi tagasi 2 miljonit dollarit. Süüdistus investeeringu ebaõnnestumises esitati ka Siim Kallasele. 2000. aastal mõisteti Siim Kallas ja tema nõunik Eesti Panga päevilt Urmas Kaju 10 miljoni dollari afääris õigeks. Riigikohus tühistas osaliselt Kallase õigeksmõistmise ning saatis osa süüdistusest tagasi arutamiseks Tallinna linnakohtus. Kohus pidi uuesti arutama Kallasele esitatud süüdistust valeandmete esitamises Eesti Panga audiitorile. Linnakohus mõistis Kallase teist korda õigeks, kuid protsess pidi jätkuma ringkonnakohtus. 23. oktoobril 2000 keelas riigi peaprokurör Raivo Sepp prokuratuuril asja edasi kaevata.

Poliitiline karjäär

1994. aastal suundus Kallas poliitikasse ja asutas Reformierakonna.

Samal aastal esitas president Lennart Meri ta Riigikogule peaministrikandidaadiks, kuid Kallas ei suutnud koguda Riigikogus piisavalt toetushääli valitsuse moodustamiseks.

VI Riigikogus ja välisministrina

Märtsis 1995 toimunud parlamendivalimiste tulemusel sai Kallase juhitud Reformierakond 19 kohta, kuid valimised võitnud KMÜ juht Tiit Vähi moodustas esialgu valitsuse Edgar Savisaare Keskerakonnaga. Kallas jäi seetõttu VIII Riigikogu lihtliikmeks.

KMÜ ja Keskerakonna koalitsioon lagunes aga seitse kood hiljem seoses lindiskandaaliga, misjärel moodustas Vähi uue valitsuse Reformierakonnaga ning Kallasest sai Eesti välisminister. Ta oli ametis kuni 22. novembrini 1996, mil Reformierakond valitsusest lahkus.

IX Riigikogus ja rahandusministrina

1999. aasta Riigikogu valimistel võitis Reformierakond 19 kohta. Juba enne valimisi oldi Mart Laari Isamaaliidu ja Andres Tarandi Mõõdukatega sõlmitud koostöölepe, millega lubati moodustada koos valitsus, kui kolme peale saadakse Riigikogus enamus. Kolmikliiduks nimetatud koalitsioon saigi Riigikogus 53 mandaati ning sellega jäeti valimised võitnud Keskerakond valitsuse moodustamisest kõrvale.

Ametisse astunud Mart Laari teises valitsuses anti Kallasele rahandusministri portfell. 2001. aasta lõpuks oli koalitsioon aga sisetülide ja skandaalide tagajärjel sedavõrd lõhenenud, et detsembris teatas peaminister Laar enda tagasiastumisest.

Peaministrina

 Pikemalt artiklis Siim Kallase valitsus

Pärast Laari ametlikku tagasiastumist 8. jaanuaril 2002 nimetas president Arnold Rüütel Siim Kallase peaministrikandidaadiks. Koalitsiooniläbirääkimised Reformierakonna ja Keskerakonna vahel läksid kiiresti ning Siim Kallase valitsus astus ametisse 28. jaanuaril 2002. Kuigi Riigikogus oli valitsuse moodustanud erakondadel vaid 46 häält, ehk tegemist oli vähemusvalitsusega, siis valitsuse tegevust toetasid parlamendis ka Rahvaliit ja Eestimaa Ühendatud Rahvapartei.

Siim Kallase valitsus esitles end ühiskondlike pingete lepitajana pärast Laari teise valitsuse ajal toimunud tugevat poliitilist vastandumist. Seetõttu keskendus valitsus sisepoliitikas ebavõrdsuse vähendamisele ühiskonnas ning paljude eelmise valitsuse reformide katkestamise või tagasipööramisega, kuid välispollitikas jätkati Laari valitsuse liini ning lõpetati liitumisläbirääkimised Euroopa Liidu ja NATOga.

Valitsuse astus tagasi pärast 2003. aasta Riigikogu valimisi. Järgmine, Juhan Partsi valitsus asus ametisse 10. aprillil 2003.

X Riigikogus ja Euroopa Liidu volinikuna

Siim Kallas ja George W. Bush 2002. aastal

Pärast peaministriametist lahkumist oli Kallas X Riigikogu liige, kuni sai 1. mail 2004 Euroopa Liidu portfellita volinikuks majandus- ja valuutavaldkonnas Pedro Solbes Mira ja hiljem Joaquín Almunia juures. Aastatel 2004–2014 oli Kallas Euroopa Komisjoni asepresident. Administratsiooniala volinikuna sai ta tuntuks Euroopa läbipaistvuse algatuse (ETI) kavandaja ja elluviijana. Transpordivolinikuna aastatel 2010–2014 juhtis ta üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) kavandamist ning vastava õigusakti vastuvõtmist 2013. aastal. Üleeuroopalise transpordivõrgustiku rahastamine kasvas neli korda.

Seoses Andrus Ansipi tagasiastumisega peaministriametist 4. märtsil 2014, mille tulemusel lahkus ametist kogu tema kolmas valitsuskabinet, andis Reformierakond volitused valitsuse moodustamiseks esmalt toona Euroopa Komisjoni asepresidendina teeninud Kallasele, kuid pärast tema loobumist 12. märtsil 2014 sai senine sotsiaalminister Taavi Rõivas Reformierakonna juhatuselt volitused uue valitsuse kokkupanekuks ning tema valitsus astus ametise 26. märtsil.

XIV Riigikogus

Kallas osutus 2019. aasta Riigikogu valimistel valituks ja pääses parlamenti, olles seejuures 4. aprillist 2019 kuni 8. veebruarini 2021 Riigikogu II aseesimees.

2023. aasta kohalikud valimised ja lahkumine poliitikast

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) 7393 häält ning osutus valituks.

7. septembril 2024 teatas Kallas, et lahkub poliitikast ning astub Riigikogust tagasi.

Presidendiks kandideerimine

2001. aasta suvel oli Kallas üks Reformierakonna mitteametlikke presidendikandidaate.

Uuringufirma TNS-Emor 2015. aasta augusti küsitluse tulemusena selgus, et 11,2% 1203 vastanust eelistab Eesti presidendina Kallast. 2016. aasta aprillis teatas Kallas rahvusooperis Estonia presidendiks kandideerimisest.

Eesti presidendivalimistel pääses Kallas Riigikogus kolmandast voorust edasi presidendikandidaadiks valimiskogus. Valimiskogu esimeses voorus 24. septembril 2016 tuli ta Allar Jõksi järel teiseks ning pääses teise hääletusvooru. Teises voorus sai ta 138 häält, edestades Jõksi, kuid sellest häälte arvust ei piisanud valituks osutumiseks. Kallas loobus edasisest kandideerimisest.

Looming

• "Turumajandus ehk kodanike riik", Paremad Uudised, 2003
• "Piiridest suurem Eesti", Paremad Uudised, 2004
• "Vabaduse ja kurjuse vahel. Euroopa Liidu lugu", SE&JS, 2018
• "Eduard Alver, tema aeg ja inimesed", Varrak 2021
• "Liberalism: ideed ja poliitika", Kava, 2024, ISBN 9789916929612

Töökohad

Siim Kallas (2002)

Siim Kallas Arvamusfestivalil (2014)

• 1975–1979 Eesti NSV Rahandusministeeriumis spetsialist
• 1979–1986 NSV Liidu Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhataja
• 1986–1989 Rahva Hääle toimetaja asetäitja
• 1989–1991 Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees
• 1989–1991 Nõukogude Liidu rahvasaadik
• 1991–1995 Eesti Panga president
• 1995–1996 Eesti välisminister
• 1996 Euroopa Nõukogu eesistuja
• 1999–2002 Eesti rahandusminister
• 2002–2003 Eesti peaminister
• 2004–2014 Euroopa Komisjoni asepresident
• 2017–2019 Viimsi vallavanem
• VIII, IX, X, XIV ja XV Riigikogu liige

Tunnustus

Siim Kallas Arvamusfestivalil (2014)

• 1995 – Pressisõber
• 2000 – Saksamaa Liitvabariigi Teeneteorden
• 2001 – Prantsuse Auleegioni orden (suurohvitser)
• 2001 – Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk
• 2002 – valiti "20. sajandi saja Eesti suurkuju" hulka
• 2003 – Riigivapi II klassi teenetemärk
• 2004 – Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist (Eesti NATO-ga integreerumise protsessi pühendunult elluviimise eest)
• 2005 – Tallinna Toomkoguduse Maarja medal
• 2010 – Viimsi valla aukodanik
• 2015 – Riigivapi I klassi teenetemärk
• 2015 – aasta eurooplane
• 2015 – aasta liberaal
• 2016 – Harju maakonna aukodanik
• 2018 – aasta kultuurisõber
• 2019 – Poola Teeneteordeni komandöririst

• 2025 – Tartu Ülikooli Tänutäht
  

Isiklikku

Siim Kallase emapoolne vanaisa oli Eduard Alver. Kallas on Betti Alveri sugulane. Tema isa oli klarnetist ja saksofonist Udo Kallas.

Siim Kallas on abielus Kristi Kallasega. Nende poeg Ülo Kallas on ettevõtja ning tütar Kaja Kallas on jurist ja poliitik.

Ester Šank on kirjutanud Siim Kallase elust ja tegevusest raamatu "Peategelane" (Lejula, 2001).

Kallas on harrastanud jalgrattasõitu, tennist ja purjetamist.

Vaata ka

• Siim Kallase valitsus
• 10 miljoni dollari afäär

Välislingid

• Biograafia ESBL-is
• Koduleht Euroopa Komisjonis
• Tuuli Koch. Siim Kallas – pool elust juhina, Postimees, 2. oktoober 2008
• Merje Pors. Siim Kallas ei kavatse europarlamenti kandideerida, Postimees, 17. oktoober 2008
• Siim Kallas: Turumajandus – tulevik või minevik?, EPL, 17. november 2008
• Suveräänsus ja Euroopa Liit – koos või eraldi?, Postimees, 29. november 2008
• Sulev Oll. Siim Kallas – Eesti kokk tähtsate roogade köögis, Maaleht, 23. detsember 2008
• Raadiointervjuu saates "Külas on ...", Vikerraadio, 30. detsember 2008
• Võimalus saada puhtaimaks maailmas Sirp, 29. jaanuar 2009
• Kalev Kask. Siim Kallas: devalveerimine muudab rahva vaeseks Ärileht, 19. veebruar 2009
• Siim Kallas. Populism, demokraatia, täitevvõim, EPL, 30. oktoober 2009
• Vilja Kiisler, Kallas: vaid üks inimene on mind reetnud, aripaev.ee, 26. veebruar 2015
• Olev Remsu. Euroopa ülistus. Postimees, 19. aprill 2019
• "Täna 10 aasta eest sai otsa Siim Kallase 10 mln dollari protsess" Äripäev, 23. oktoober 2010

Eelnev Rein Otsason	Eesti Panga president 1991–1995	Järgnev Vahur Kraft
Eelnev Riivo Sinijärv	Eesti välisminister 1995–1996	Järgnev Toomas Hendrik Ilves
Eelnev Mart Laar	Eesti peaminister 2002–2003	Järgnev Juhan Parts