Sergei Lavrov
 |
See artikkel räägib diplomaadist ja poliitikust; geograafi kohta vaata artiklit Sergei Lavrov (geograaf). |
| Sergei Lavrov | |
|---|---|
_(cropped).jpg) | |
| Sünniaeg | 21. märts 1950 (76-aastane) |
| Amet | minister |
| Töökoht | |
| Autasud | Püha apostli Andreas Esmakutsutu orden (Venemaa Föderatsioon) |
| Koduleht | https://mid.ru/ |
| Autogramm | |
 | |
Sergei Viktorovitš Lavrov (vene keeles Сергей Викторович Лавров; sündinud 21. märtsil 1950 Moskvas) on Venemaa diplomaat, 1994–2004 Venemaa alaline esindaja ÜRO juures, 9. märtsist 2004 välisminister.
1972. aastal lõpetas Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi ja läks tööle Nõukogude Liidu saatkonda Sri Lankal. Aastatel 1976–1981 töötas ta NSV Liidu välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide valitsuses. 1981–1988 oli ta NSV Liidu ÜRO esinduse esimene sekretär, nõunik ja vanemnõunik. Aastatel 1988–1990 oli ta Venemaa välisministeeriumi välismajandussuhete osakonna direktor ning 1990–1992 välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide ja globaalprobleemide osakonna direktor.[1]
Aastatel 1992–1994 oli ta Venemaa asevälisminister, 1994–2004 Venemaa alaline esindaja ÜRO juures ja alates 2004. aastast Venemaa välisminister.
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi põhjal on Lavrov de facto süüdi genotsiidis, sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes. Tema toetusel algas 2014. aastal Vene-Ukraina sõda. Ühtlasi tema toetusel alustas Putin 24. veebruaril 2022 täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse.
2022. aasta veebruaris panid Euroopa Liit, Šveits, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Jaapan, Uus-Meremaa ja Austraalia Lavrovi isiklike sanktsioonide alla tema rolli eest Venemaa sissetungis Ukrainasse.[2]
Seisukohad pronkssõduri kohta
[muuda | muuda lähteteksti]
Lavrov seisis häälekalt vastu Eestis Tallinnas asuva pronkssõduri teisaldamisele. 16. jaanuaril 2007 teatas ta sõjahaudade kaitse seaduse kohta: "Me peame seda otsust pühaduseteotuseks, oleme veendunud, et seda dikteerivad motiivid, millel pole midagi ühist vajadusega õppida minevikust ning ehitada ühtset, ühist, eraldusjoonteta Euroopat." [3]
18. aprillil 2007 välja antud valitsuse käskkirjale, millega alustati pronkssõduri lähedusse maetute säilmete väljakaevamist ja tuvastamist, vastas Lavrov Madridis pressikonverentsiga. Seal kuulutas ta, et plaani teisaldada pronkssõdur ei saa nimetada teisiti kui pühaduserüvetamiseks ja Euroopa fašismist vabastanute mälestuse mõnitamiseks.[4]
23. aprillil 2007 Luxembourgis toimunud pressikonverentsil teatas ta, et Nõukogude sõdurite säilmete ümbermatmine mõjutab halvasti mitte üksnes Vene-Eesti suhteid, vaid kogu sõjajärgset Euroopat. "Meid ei saa jätta ükskõikseks see, mis toimub mõnes Euroopa Liidu riigis, eeskätt Eestis, kus on tehtud otsus Euroopat fašismi eest kaitsnud sõdurid ümber matta," ütles ta.[5]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Norra Tromsø ülikool andis 2011. aastal Lavrovile audoktori nimetuse rolli eest rahumeelsel läbirääkimistel Norra ja Venemaa merepiiri üle Barentsi meres. Kuna aga Lavrov osales 2022. aastal Venemaa sõjalise sissetungi korraldamises Ukrainasse ja oli seetõttu seotud rahvusvahelise õiguse rikkumisega, tühistati talle antud kraad. Lavrov on ainus inimene, kellel on Norras audoktorikraad tühistatud.[6]
- 1996 – Austuse orden
- 1998 – orden Teenete eest Isamaa ees IV järk
- 2005 – orden Teenete eest Isamaa ees III järk
- 2010 – orden Teenete eest Isamaa ees II järk
- 2012 – Põhjatähe orden (Sahha)
- 2015 – orden Teenete eest Isamaa ees I järk[7]
- 2020 – Venemaa Föderatsiooni töökangelane[8]
- 2023 – Mali ordu komandör
- 2025 – Püha Andreas Esmakutsutu orden[9]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Sergei Lavrovi abikaasa on Maria Lavrova (hariduselt filoloog). Neil on tütar Jekaterina Vinokurova (sündinud 1982. aastal New Yorgis).[10] Aprillist 2022 on Lavrovi abikaasa ja tütar kantud USA-poolsete isikusanktsioonide nimekirja[11] ning ka Kanada on nende vastu kehtestanud sanktsioonid.
Väidetavalt on alates 2000. aastate algusest olnud Lavrovil armuke Svetlana Poljakova (Venemaa välisministeeriumi mõjukas töötaja).[12] 2016. aastal ostis Svetlana tütar Polina Kovaljova korteri Londoni eliitrajoonis Kensingtonis 4,4 miljoni euro eest sularahas. Polina Kovaljova oli siis 21-aastane ning oli saanud magistrikraadi Londoni Imperial College'ist.[13] 25. märtsil 2022 pani Suurbritannia valitsus Kovaljova väidetava "räpase raha" kasutamise eest sanktsiooni alla, mis on osaks sanktsioonidest korrumpeerunud Venemaa huvidele Ühendkuningriigis.[14]
Lavrovi isa oli Thbilisi armeenlane.[15]
Sergei Lavrov valdab ka inglise, prantsuse, maldiivi ja singali keelt.[16]
Ta mängib kitarri ja laulab, on kirjutanud laule ja luuletusi.[17] Mõningatel andmetel tegeleb raftingu ehk mägijõgedel parvetamisega.
Lavrov on ahelsuitsetaja. Iirimaa pealinna Dublini restoranis suitsetamise eest nõuti temalt 3000 eurot trahvi, kuid minister keeldus otsustavalt trahvi maksmast ja andis pressikonverentsi. Samuti on teada, kuidas Lavrov protesteeris ÜRO peasekretäri Kofi Annani otsuse vastu keelustada suitsetamine organisatsiooni peakorteris. Lavrov ütles, et see on võimatu, sest Annan ei ole hoone omanik.[18]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Лавров, Сергей. Lenta. Archived from the original on 13 July 2012.
- ↑ Ukraine invasion: West imposes sanctions on Russia's Putin and Lavrov. BBC. Archived from the original on 28 February 2022
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 56
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 60
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 61
- ↑ Styret tar fra Lavrov æresdoktoratet ved UiT. Khrono. Archived from the original on 28 February 2022
- ↑ Указ Президента Российской Федерации от 21 марта 2015 года № 146 «О награждении орденом „За заслуги перед Отечеством“ I степени Лаврова С. В.» Архивная копия от 23 марта 2015
- ↑ Указ Президента Российской Федерации от 17.03.2020 № 186 ∙ Официальное опубликование правовых актов ∙ Официальный интернет-портал правовой информации. publication.pravo.gov.ru. Дата обращения: 21 марта 2020.
- ↑ Указ Президента Российской Федерации от 21 марта 2025 года № 160 «О награждении орденом Святого апостола Андрея Первозванного Лаврова С.В.» Дата обращения: 21 марта 2025.
- ↑ "Единственная дочь Лаврова подзабыла русский язык". sprotyv.info (vene). Infovastupanu. 27. juuli 2014. Vaadatud 27. juulil 2014.
- ↑ U.S. Treasury Escalates Sanctions on Russia for Its Atrocities in Ukraine. U.S. Department of the Treasury.
- ↑ MPs call for sanctions on UK 'second family' of Sergei Lavrov. The Guardian. 11 March 2022
- ↑ The London life of Sergey Lavrov’s stepdaughter. The Times.
- ↑ Polina Kovaleva’s London flat and the task of tracing Russia’s dirty money. MSN News. 25 March 2022.
- ↑ У Сергея Лаврова грузинские корни, но армянская кровь, Время новостей, 18.02.2005
- ↑ Russia's deep suspicion of the West. Bbc.co.uk.
- ↑ Последний компромисс с Богом: избранные стихи. Сергей Викторович Лавров, 2020
- ↑ Сергея Лаврова пытались оштрафовать в Дублине за курение. NEWSru.com (14 апреля 2004).
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sergei Lavrov |
- Лавров, Сергей Lentapedias
- Lavrov kostitas Briti kolleegi roppustega Postimees, 12. september 2008
- Lavrov heidab läänele ette külma sõja aegset loogikat Postimees, 22. aprill 2009
- Lavrov kritiseeris Eesti ja Läti kodakondsuspoliitikat Postimees, 28. veebruar 2011
- Putin sorry for Lavrov's claim Hitler was part Jewish - Israel PM BBC News, 5. mai 2022