Tartu Vangla

Tartu Vangla
	Peapääsla. Vaade läänest
Asutatud	2000
Tüüp	kinnine, kambertüüpi vangla, avavangla üksusega
Eesmärk	vabadusekaotusega karistatud isikute kinnipidamiskoht
Asukoht	Turu 56, Tartu
Peaorgan	Justiitsministeerium
Emaorganisatsioon	Justiitsministeeriumi vanglate osakond
Veebileht	Tartu Vangla koduleht

Tartu Vangla on vangla Justiitsministeeriumi haldusalas, asub Tartu äärelinnas – Ropka tööstusrajoonis.

Hoone arhitektuurse ja sisekujundusprojekti autor on Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus, projekteerija EstKONSULT ning hoone ehitas peatöövõtjana Skanska EMV.

Vangla kogumaksumus oli 423 miljonit krooni, millest ehitusmaksumus oli 365,8 miljonit.

Tartu Vangla ehitamise finantseerimiseks sõlmis Eesti Vabariik laenulepingu Põhjamaade Investeerimispangaga 13 000 000 euro suuruses mahus.^[1]

Algtõuke sai Tartu vangla projekteerimine sellest, et Amnesty International inspekteeris Patarei vanglat ja tuli järeldusele, et see ei vasta mitte mingitele tänapäevastele kriteeriumidele.^[2]

Tartu Vangla hoone nimetati 2002. aasta betoonehitiseks. Tunnustamise põhjustena toodi välja järgmist:

terviklik hoonetekompleks koos kiriku, sportimisvõimaluste ja muude selliste osadega;
betoonkonstruktsioonidega oli saavutatud ökonoomne, kuid samas vastupidav ja kestev lahendus;
kompleks on nii visuaalselt kui ka ruumiliselt hästi lahendatud;
kokku kasutati betoonkonstruktsioone ligi 20 000 kuupmeetrit;
tellija oli ehituslahendustega väga rahul.

Üldpinda on vanglas 23 000 m², mille moodustavad

administratiivhoone,
vastuvõturuumid,
puhke- ja spordiruumid,
õppeklassid,
tootmispinnad metalli-, puu- ja tekstiilitööks,
ruumid usutalituste korraldamiseks,
abiruumid.

Tartu Vangla hakkas kinnipeetavaid vastu võtma 16. oktoobril 2002, sellest algas ka Eesti vanglasüsteemi üleminek laagersüsteemilt kambersüsteemile.

2007. aastal esitas Eesti justiitsministeerium Tartu Linnavalitsusele taotluse rajada Tartu Vangla juurde avavangla osakond^[3]. Tartu Linnavolikogu otsusega 2008. aastast algatati detailplaneering, mis 2010. aastal pole veel lõplikku kinnitamist leidnud.^[4]