Tartu Vangla

Allikas: Vikipeedia
Peapääsla. Vaade läänest.

Tartu Vangla asub Tartu äärelinnas – Ropka tööstusrajoonis.

Hoone arhitektuurse ja sisekujundusprojekti autor on Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus, projekteerija EstKONSULT ja ehitas peatöövõtjana Skanska EMV.

Vangla kogumaksumus oli 423 miljonit krooni, millest ehitusmaksumus oli 365,8 miljonit.

Tartu Vangla ehitamise finantseerimiseks sõlmis Eesti Vabariik laenulepingu Põhjamaade Investeerimispangaga 13 000 000 euro suuruses mahus.[1]

Algtõuke sai Tartu vangla projekteerimine sellest, et Amnesty International inspekteeris Patarei vanglat ja tuli järeldusele, et see ei mahu mitte mingisuguste tänapäevaste kriteeriumide, parameetrite alla.[2]

Tartu Vangla hoone pälvis aasta betoonehitise 2002 tiitli. Tiitli andmise põhjustena toodi välja järgmist:

  • terviklik hoonetekompleks koos kiriku, sportimisvõimaluste ja muude selliste osadega;
  • betoonkonstruktsioonidega oli saavutatud ökonoomne, kuid samas vastupidav ja kestev lahendus;
  • kompleks on nii visuaalselt kui ka ruumiliselt hästi lahendatud;
  • kokku kasutati betoonkonstruktsioone ligi 20 000 kuupmeetrit;
  • tellija oli ehituslahendustega väga rahul.

Üldpinda on vanglas 23 000 m2, mille moodustavad

  • administratiivhoone,
  • vastuvõturuumid,
  • puhke- ja spordiruumid,
  • õppeklassid,
  • tootmispinnad metalli-, puu- ja tekstiilitööks,
  • ruumid usutalituste korraldamiseks,
  • abiruumid.

Tartu Vangla hakkas kinnipeetavaid vastu võtma 16. oktoobril 2002, sellest algas ka Eesti vanglasüsteemi üleminek laagersüsteemilt kambersüsteemile.

2007. aastal esitas Eesti justiitsministeerium Tartu Linnavalitsusele taotluse rajada Tartu Vangla juurde avavangla osakond[3]. Tartu Linnavolikogu otsusega 2008. aastast algatati detailplaneering, mis 2010. aastal pole veel lõplikku kinnitamist leidnud.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]


Pildimaterjal[muuda | muuda lähteteksti]