2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis

Allikas: Vikipeedia
Euroopa Parlamendi valimiste Eesti valmisringkond (punane) ja teised valimisringkonnad (sinised)

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis toimusid 25. mail 2014, eelhääletamine 19.–21. mail ja elektrooniline hääletamine 15.–21. mail. Need olid kolmandad Euroopa Parlamendi valimised Eestis.[1] Eestist valiti Euroopa Parlamenti kuus saadikut.

Valimised toimusid tavapärase juuni alguse asemel mai lõpus, et anda rohkem aega Euroopa Komisjoni presidendi valimisteks ja muidu oleksid need langenud nelipühade nädalavahetusele, mil on mitmes liikmesriigis koolivaheaeg.[2]

Kui eelmised valimisnimekirjad 2009. aastal toimusid suletud nimekirjadega, siis seekord kasutati taas avatud nimekirju nagu 2004. aastal. Seega osutus valituks mitte nimekirja eesotsas olev, vaid enim hääli kogunud kandidaat.[3]

Kandidaadid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelvalimiste jaoskond Tallinnas

Eesti Keskerakonna kandidaadid järjestati valimiskonverentsil 5. aprillil. Nimekirja juhtis erakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Talle järgnesid Riigikogu liikmed Jüri Ratas, Mihhail Stalnuhhin, Kadri Simson, Enn Eesmaa, Aadu Must, Priit Toobal ja Aivar Riisalu, hiljuti parteisse astunud politoloog Kerstin-Oudekki Loone ning Riigikogu liikmed Mailis Reps, Ester Tuiksoo ja Yana Toom.[3][4]

Eesti Reformierakond kinnitas 12-liikmelise nimekirja 2. märtsil toimunud üldkogul. Nimekirjas olid välisminister Urmas Paet, rahandusminister Jürgen Ligi, kultuuriminister Urve Tiidus, riigikogu liikmed Urmas Klaas, Kaja Kallas, Arto Aas, Rait Maruste, Aivar Sõerd, Margus Hanson, Igor Gräzin ja Laine Randjärv ning senine Euroopa Parlamendi liige Vilja Savisaar-Toomast. Nimekirja kandideerisid ka erakonna välissekretär Priit Kallakas, noortekogu esimees Joonas Vänto, noortekogu peasekretär Anti Haugas, Järva maakonnaorganisatsiooni juht Kristjan Kõljalg ning Tallinna piirkonda kuuluv Ragnar Pikkel. 28. märtsil teatas Reformierakonna juhatus, et kiitis heaks Andrus Ansipi lisamise Euroopa Parlamendi valimisnimekirja esinumbrina. Nimekirjast jäi välja Urmas Klaas, kes esitati Tartu linnapea kandidaadiks.[5]

Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaatide nimekirjas olid Riigikogu liikmed Marko Mihkelson, Tõnis Palts ja Ene Ergma, Tallinna volikokku kuuluvad Eerik-Niiles Kross, Tarmo Kruusimäe ja Yoko Alender, kauaaegne Riigikogu liige Mart Nutt ning senine Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam. Nimekirjas oli ka ajakirjanik Anvar Samost ja Euroopa Rahvapartei noorteorganisatsiooni YEPP asepresident Linda Eichler.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekiri selgus 29. märtsil. Nimekirja juhtis professor Marju Lauristin, talle järgnesid senine eurosaadik Ivari Padar, haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, Riigikogu liige Marianne Mikko, kommunikatsioonijuht Natalja Kitam, Kuressaare linnapea Hannes Hanso, näitleja Liina Raud, Riigikogu esimees Eiki Nestor, Tallinna volinik Abdul Hamid Turay, majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo, endine erakonna peasekretär Randel Länts ja Riigikogu liige Toomas Alatalu.[6]

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kinnitas oma kandidaatide nimekirja 30. märtsil toimunud üldkogul. Nimekirja juhtisid Martin Helme ja Mart Helme. Neile järgnesid Henn Põlluaas, Leili Utno, Jaak Madison, Andres Lillemäe, Maarika Pähklemäe, Heldur Paulson, Anti Poolamets, Merri Aart, K. Jaak Roosaare ja Paul Tammert.[7]

Eesti Iseseisvuspartei avaldas oma kandidaatide nimekirja 11. aprillil kodulehel. Nimekirja kuulusid Vello Leito, Hardo Aasmäe, Juku-Kalle Raid, Sven Sildnik, Merle Jääger, Emil Rutiku ja Õie-Mari Aasmäe[8].

Eesti Vasakpartei esitas nimekirja, milles oli vaid üks kandidaat, Valev Kald.

Erakond Eestimaa Rohelised esitas nimekirja nelja kandidaadiga, kelleks olid Marko Kaasik, Kai Künnis-Beres, Darja Vorontsova ja Imbi Paju.

Esimesel kandidaatide ülesseadmise päeval, 26. märtsil viis valimiskomisjonile oma dokumendid üksikkandidaat Roman Ubakivi.[9]

Euroopa Parlamenti kandideerisid üksikkandidaadina ka senised Eesti eurosaadikud Indrek Tarand[10][11] ja Kristiina Ojuland.

Üksikkandidaadina kandideerisid ka Silver Meikar, Andres Inn, Dmitri Silber, Tanel Talve, Rene Kuulmann, Krista Mulenok, Imre Mürk, Olga Sõtnik, Taira Aasa, Svetlana Ivnitskaja, Madalmaade kodanik Joeri Wiersma, Ühendkuningriigi kodanik Lance Gareth Edward Boxall[12] ja kodanikuaktivist Jevgeni Krištafovitš.[13]

Valimisaktiivsus[muuda | muuda lähteteksti]

Valimissedel

Valimas käis 36,44% hääleõiguslikest valijatest.

E-hääletajate osakaal moodustas 11,45% kõigist hääleõiguslikest kodanikest ja 31,4% valimas käinutest. Protsentuaalselt oli tegu suurima e-hääletajate osakaaluga valimistega alates e-hääletamise kasutuselevõtust 2005. aastal.[14][15]

Kõige aktiivsemalt hääletati Tallinnas (43,57%), järgnesid Harjumaa (39,85%) ja Tartu (38,8%). Ülejäänud piirkondade valimisaktiivsus jäi allapoole üldist osavõtuprotsenti.[16]

Tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

Valimised võitis Reformierakond, kes sai 79 850 häält ehk 24,3% häältest ja kaks kohta Euroopa Parlamendis, kuhu asuvad enim hääli saanud Andrus Ansip ja Kaja Kallas. Teiseks tuli Keskerakond 73 419 hääle ehk 22,3%-ga. Saadikumandaadi sai enim hääli saanud, kuid nimekirjas alles 12. kohal olnud Yana Toom. Kolmandaks tulnud IRL sai 45 765 häält ehk 13,9% häältest. Valituks osutus nimekirja esinumber Tunne Kelam. Sotsiaaldemokraatlik Erakond sai 44 550 häält ehk 13,6% häältest ning mandaadi sai nende nimekirja esinumber Marju Lauristin. Mandaadi sai ka üksikkandidaat Indrek Tarand, kes kogus 43 369 häält ehk 13,2%.

Mandaati ei saanud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, mille nimekiri sai 13 247 häält ehk 4% häältest. Häälte arvult järgnesid üksikkandidaadid Tanel Talve 10 073 häälega (3,1%) ja Silver Meikar 6018 häälega (1,8%). Eesti Iseseisvuspartei poolt andis hääle 4158 valijat (1,3%). Kristiina Ojuland sai 3024 häält (0,9%) ja Krista Mulenok 1266 häält (0,4%). Ülejäänud erakonnad ja üksikkandidaadid said igaüks alla 1000 hääle. Erakond Eestimaa Rohelised sai 986 häält ja Eestimaa Ühendatud Vasakpartei 226 häält.

Erakond / Üksikkandidaat
Euroopa partei
EP-fraktsioon
Hääli
Häälte osakaal
Mandaate
Eesti Reformierakond ELDR Allianss Liberaalid ja Demokraadid Euroopa Eest 79 850 24,3 % 2
Eesti Keskerakond ELDR Allianss Liberaalid ja Demokraadid Euroopa Eest 73 419 22,3 % 1
Isamaa ja Res Publica Liit ERP ERP 45 765 13,9 % 1
Sotsiaaldemokraatlik Erakond ESP S&D 44 550 13,6 % 1
Indrek Tarand parteitu Rohelised/Euroopa Vabaliit 43 369 13,2 % 1

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vabariigi Valimiskomisjon. "Valimistoimingud ja tähtajad". Vaadatud 19. jaanuar 2014.
  2. Euroopa Parlament (15. aprill 2013). "Next European Parliament elections to be brought forward to May 2014".
  3. 3,0 3,1 Karin Kangro Euroopa Parlamenti tahab kandideerida kümneid inimesi Postimees 11. veebruar 2014
  4. http://www.keskerakond.ee/188-eesti-keskerakonna-ep-2014-kandidaadid
  5. http://www.reform.ee/uudised/andrus-ansip-kandideerib-europarlamenti
  6. "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. märts 2014. Vaadatud 31. märts 2014.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  7. http://www.ekre.ee/konservatiivse-rahvaerakonna-volikogu-kinnitas-eurovalimiste-nimekirja/
  8. EIP kandidaadid Euroopa Parlamendi 2014 a. valimistel, iseseisvuspartei.ee
  9. http://www.vvk.ee/valimiste-korraldamine/vvk-uudised/esimesel-paeval-esitas-registreerimisdokumendid-uks-uksikkandidaat/
  10. Indrek Tarand teatas, et kandideerib taas Euroopa Parlamenti Postimees, 14. veebruar 2014
  11. Tarand ei välista veelgi suurema häältesaagi saamist
  12. http://www.vvk.ee/valimiste-korraldamine/vvk-uudised/
  13. "Jevgeni Krištafovitš kandideerib üksikkandidaadina Euroopa Parlamenti". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. aprill 2014. Vaadatud 10. aprillil 2014.
  14. Hääletamis- ja valimistulemus. Euroopa Parlamendi valimised 2014. Vabariigi valimiskomisjon. Vaadatud 26.05.2014.
  15. Elektroonilise hääletamise statistika 2005 - 2014. Vabariigi valimiskomisjon. Vaadatud 26.05.2014.
  16. Hääletamisest osavõtu statistika. Euroopa Parlamendi valimised 2014. Vabariigi valimiskomisjon. Vaadatud 26.05.2014.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]