Alpid

Allikas: Vikipeedia
Alpid
Weisshorn

Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik. Ulatub kaarekujulisena Liguuria merest Kesk-Doonau madalikuni. Kõrgeim tipp on 4808 m (Mont Blanc).

Alpid on Kesk-Euroopa kohta arvestatava suurusega. Mäestik hõlmab Itaalia, Prantsusmaa, Šveitsi, Liechtensteini, Austria, Sloveenia, Saksamaa ja võib-olla ka Ungari alasid (kui selle hulka arvata Günseri mäed või Ödenburgi mäed Alpides). Mõnes piirkonnas, nagu Po valgla servas, on mäestiku serv üheti määratav. Ent piiri teiste mägiste või künklike piirkondadega võib olla raskem määrata. Säärased naaberalad on Apenniinid, Keskmassiiv, Juura mäed, Schwarzwald, Böhmerwald, Karpaadid ja Balkani poolsaare mäed.

Alpides asuvad järgmiste riikide kõrgeimad tipud: Prantsusmaa ja Itaalia (Mont Blanc, 4808 m), Šveits (Monte Rosa, 4634 m), Austria (Großglockner, 3798 m), Saksamaa (Zugspitze, 2962 m), Sloveenia (Triglav, 2864 m), Liechtenstein (Grauspitz, 2599 m) ja Monaco (Chemin des Révoires, 161 m).

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna "Alpid" on pärit ladina keelest (Alpes). Minevikus arvati, et see tuleneb ladina sõnast albus ('valge'). Tänapäeva õpetlased seda üldiselt ei usu. Saksa sõnad Albe, Alpe ja Alp, ülemsaksa sõna alpä, oksitaani sõna Alp/Aup ja prantsuse sõnad alpage ja alpe tähendavad ainsuses alpikarjamaad ja üksnes mitmuses mäestikku tervikuna.

Teise teooria järgi ei ole see sõnatüvi indoeuroopa päritolu. Vahemere maades on see kõrgete mägede ja mäeahelike puhul tavapärane. Oletatavasti oli sõna algkuju *alb ja see tähendas 'mägi'. Sellest sõnast on tuletatud ka Albaania nimi. Albaanlased on indoeurooplased, kuid neilegi on see sõna võõra päritoluga, enda maa kohta nad seda ei kasuta. Läbi aegade on nime "Albaania" kasutatud paljude mägiste piirkondade kohta Euroopas ja selle läheduses. Antiikajal kutsuti Kaukasuse idaosa Albaaniaks. Inglise keeles on nime Albania või Albany kasutatud Briti saarte kõige mägisema ala Šotimaa kohta.

Geoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Eiger

Alpid on tüüpiline noor kurdmäestik. Bodeni ja Como järve vaheline org jaotab mäestiku Lääne- ja Ida-Alpideks. Palju on liustikke, mis hõlmavad mäestikust 4140 ruutkilomeetrit.

Alpid on tekkinud Aafrika laama ja Euraasia laama kokkupõrkel. Selle käigus kadus Tethyse ookeani lääneosa, mis neid laamasid eraldas. Aafrika laam liikus põhja poole, Euraasia laam seisis paigal. Kokkupõrge toimus eelkõige oligotseenis ja miotseenis. Kokkupõrkega tekkis ookeani all olevaile settekivimeile määratu surve. Need settekivimid olid tekkinud põhiliselt keskaegkonnas ja varases uusaegkonnas. Kokkupõrke käigus suruti maapind ja merepõhi kortsu, seda nimetatakse kurrutuseks. Kurdusid surus surve samuti põhja poole, tihti kurrud murdusid või libisesid üksteise peale, moodustades hiiglaslikke kerkemurranguid. Alpides keskosas paljanduvad kristalse aluskorra kivimid ja nendest on moodustunud ka Alpide kõrgeimad tipud.

Seevastu Vahemeri on tekkinud suhteliselt hiljuti. Vahemeri ei ole Aafrika laama põhjaserv.

Alpid on Lääne-Euroopa peamine veelahe. Suurimad järved paiknevad eelmäestiku nõgudes. Kuigi Alpid on teravate tippude ja sügavate orgudega mäestik, on ta kurude ja tunnelite (Mont Blanci, Simploni ja Mont Cenis' tunneli) kaudu kergesti läbitav. Ala on tähtis turismi-, talispordi- ja puhkepiirkond.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Alpide geograafia

Kui Alpides võib väiksemaid rühmi hõlpsasti määratleda mõlema külje kurudega, võib suuremate üksuste määratlemine osutuda probleemseks. Lääne-Alpide ja Ida-Alpide vahel on traditsiooniline lõhe, mille määratlevateks tunnusteks on Splügeni kuru (itaalia: Passo dello Spluga) Šveitsi-Itaalia piiril, koos Reiniga põhjas ja Como järvega lõunas. Kuigi Splügeni kuru ei ole Alpide madalaim ega tähtsaim läbikäik, on see umbes peaaheliku poolel teel ja loob mugava piiri.

Alpides asub mitu liustikku, neist pikim on Aletschi liustik Berni Alpides. Neid leidub kõigis kõrgemates mäerühmades Dauphiné Alpidest Prantsusmaal Kõrg-Tauernini Kesk-Austrias ning paljude kõrgemate mägede peamised tõusuteed kulgevad üle liustike.

Alpide põhiosas leidub väga vähe suuri järvi, kuid paljud asuvad serva ümber, eriti aladel, mida varem hõlmasid liustike keeled. Need on Genfi järv Alpide põhjaküljel Prantsuse/Šveitsi piiril, Lago Maggiore, Como järv ja Garda järv Alpide lõunaküljel Itaalias ning Šveitsi, Lõuna-Saksamaa ja Austria Salzkammerguti järved põhjas.

Kõrgeimad tipud[muuda | muuda lähteteksti]

Alpide 29 neljatuhandelist mäge, mille suhteline kõrgus on vähemalt 300 meetrit[1]
Nimi Kõrgus Nimi Kõrgus Nimi Kõrgus
Mont Blanc 4810 m Grandes Jorasses 4208 m Barre des Écrins 4102 m
Monte Rosa 4634 m Alphubel 4206 m Schreckhorn 4078 m
Dom 4545 m Rimpfischhorn 4199 m Ober Gabelhorn 4063 m
Lyskamm 4533 m Aletschhorn 4193 m Gran Paradiso 4061 m
Weisshorn 4506 m Strahlhorn 4190 m Piz Bernina 4049 m
Matterhorn 4478 m Dent d'Hérens 4174 m Gross Fiescherhorn 4049 m
Dent Blanche 4357 m Breithorn 4164 m Gross Grünhorn 4047 m
Grand Combin 4314 m Jungfrau 4158 m Weissmies 4017 m
Finsteraarhorn 4274 m Aiguille Verte 4122 m Lagginhorn 4010 m
Zinalrothorn 4221 m Mönch 4107 m ...

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aletschi liustik. Männid kasvavad liustikust kõrgemal.

Antiikajal tundsid kreeklased ja roomlased Alpide vastu vähe huvi. Nad ei käinud seal ja Alpidega pole seotud antiikseid legende.

Teise Puunia sõja ajal ületas Kartaago väejuht Hannibal 218 eKr edukalt Alpid 38 000-mehelise jalaväe, 8000-mehelise ratsaväe ja 37 sõjaelevandiga. See oli antiikse sõjaajaloo üks kõige väljapaistvamaid saavutusi. Alles pärast seda sattusid Alpid kreeklaste ja roomlaste vaatevälja[2].

Antiikajal Alpe kui loodusnähtust ei uuritud. Inimesed huvitusid üksnes nende majanduslikust küljest. Sealt saadi puitu, piima, kulda ja rauda. Rahulduti maanteede ehitamisega, mis muutusid aktuaalseks Caesari peetud Gallia sõja ajal, aga maanteed sai rajada alles pärast seda, kui Augustus oli Alpides elanud rahvad alistanud.[2]

Peamised Alpe läbivad maanteed antiikajal olid Liguuria rannikutee ehk Via Augusta, Mont-Genvre ehk Alpis Cottia, Väike Sankt Bernhard ehk Alpis Graia, Suur Sankt Bernhard ehk Alpis Poenina, Splügen, Septimer, Julier, Reschen ehk Via Claudia Augusta, Brenner, Plöcken, Saifnitzi kuru ja Birnbaumerwald ehk Alpis Julia.[2]

6.13. sajandil asusid Alpidesse elama germaani hõimud (langobardid, alemannid ja bajuvaarid). Kohalikku ajalugu ei saa Alpides üldjuhul viia ajas tagasi kaugemale kui Karolingide riigi lagunemiseni 10. ja 11. sajandil.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 4000 m Peaks of the Alps Bielefeldt.de (vaadatud 9. augustil 2012)
  2. 2,0 2,1 2,2 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 35

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]