27. veebruar
Ilme
<< Veebruar >> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
1 | 2 | 3 | 4 | |||
5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
26 | 27 | 28 | 29 | |||
2024 |
27. veebruar on Gregoriuse kalendri 58. päev. Juliuse kalendri järgi 14. veebruar (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1921 – Tartus toimusid Emajõel Eesti esimesed meistrivõistlused murdmaasuusatamises. Distantsi pikkus oli 25 km ja Eesti meistriks tuli Arnold Veiss.[1]
- 1934 – lõppes nimekirjade vastuvõtmine VI Riigikogu valimisteks.
- 1934 – Aleksander Lepik valiti Kuressaare linnapeaks.
- 1949 – Ertsma punkrilahing.
- 1955 – toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu IV koosseisu valimised. Ülemnõukogusse valiti 125 saadikut, kellest 89 olid kommunistliku partei liikmed või liikmekandidaadid.
- 1988 – asutati Eestirootslaste Kultuuri Selts.[2]
- 1993 – Tallinnas Tõnismäel avati lugejatele Eesti Rahvusraamatukogu uus hoone.[3]
- 1997 – president Lennart Meri tegi valitsuse moodustamise ülesandeks Mart Siimannile.
- 1998 – Tartu Ülikooli rektoriks valiti Jaak Aaviksoo.
- 1999 – Austrias Ramsaus toimunud suusatamise maailmameistrivõistlustel võitis Eesti suusataja Kristina Šmigun 30 km klassikastiilis sõidus pronksmedali.
- 2020 – Eestis anti teada esimesest koroonaviirusega nakatunust.
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 1477 – paavst Sixtus IV kinnitas oma bullaga Uppsala Ülikooli asutamise.
- 1594 – Prantsusmaa kuningaks krooniti Henri IV.
- 1693 – Londonis ilmus maailma esimene naisteajakiri The Ladies' Mercury.
- 1700 – William Dampier avastas Uus-Britannia.
- 1767 – Hispaania pagendas jesuiidid.
- 1800 – Alessandro Volta leiutas patarei.
- 1801 – USA pealinna Washingtoni valitsemine usaldati Ameerika Ühendriikide Kongressile.
- 1827 – Ameerika Ühendriikides New Orleansi linnas toimus esimene Mardi Gras' karneval.
- 1844 – Dominikaani Vabariik kuulutas end Haitist sõltumatuks.
- 1861 – Vene sõjavägi avas meeleavaldajatele Varssavis tule, korraldades tapatalgud.
- 1881 – Suurbritannia sai lüüa Esimese buuri sõja otsustavas Majuba Hilli lahingus.
- 1900 – Suurbritannias asutati Labour Representation Committee, millest kasvas hiljem välja Leiboristlik Partei.
- 1900 – Saksamaal Baieris asutati jalgpalliklubi Müncheni Bayern.
- 1905 – pühitseti sisse kolmandat korda ehitatud Berliini toomkirik.
- 1920 – USA lendur Rudolph William Schroeder ületas esimesena lennukiga 10 000 meetri kõrguse.
- 1925 – Saksamaal Münchenis taasasutati Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. Esimest korda pärast vanglast vabanemist esines kõnega Adolf Hitler.
- 1932 – James Chadwick kirjeldas ajakirjas Nature avaldatud artiklis neutronit.
- 1933 – Saksamaa pealinnas Berliinis süüdati Riigipäevahoone (parlamendi) hoone. Natsionaalsotsialistid süüdistasid tulekahju põhjustamises kommuniste, eelkõige Kominterni esindajaid.[4]
- 1939 – Suurbritannia ja Prantsusmaa tunnustasid Francisco Franco valitsust Hispaania seadusliku valitsusena.
- 1945 – Teine maailmasõda: liitlaste pommirünnakutes purustati 80 protsendi ulatuses Mainzi linn Saksamaal.
- 1945 – Teine maailmasõda: Liibanon kuulutas Jaapanile ja Saksamaale sõja.[5]
- 1951 – Ameerika Ühendriikides jõustus põhiseaduse 22. parandus, millega piirati presidendi ametis olekut maksimaalselt kahe ametiajaga.
- 1963 – Valge revolutsioon: Iraani šahh Moḩammad Reẕā Pahlavī kehtestas dekreediga Iraanis naiste valimisõiguse.
- 1967 – Dominica lahkus Lääne-India Föderatsioonist ja sai Suurbritanniaga assotsieerunud riigi staatuse.
- 1974 – Ameerika Ühendriikides hakkas ilmuma nädalakiri People.
- 1976 – Lääne-Sahara poliitiline liikumine POLISARIO kuulutas välja Sahrawi Araabia Demokraatliku Vabariigi. Maroko uut riiki ei tunnistanud ja okupeeris selle põhjaosa.
- 2003 – Suurbritannias valiti uueks Canterbury peapiiskopiks Rowan Williams.
- 2004 – Jaapanis mõisteti aastal 1995 Tōkyō metroos toime pandud sariinirünnakute eest vastutavana surma sekti Aum Shinrikyo juht Shōkō Asahara.
- 2019 – puhkes 2019. aasta veredopinguskandaal.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Sündinud 27. veebruaril
- 1807 – Henry Longfellow, USA luuletaja
- 1823 – Joseph Ernest Renan, prantsuse kirjanik ja ajaloolane
- 1831 – Nikolai Ge, vene maalikunstnik
- 1861 – Rudolf Steiner, austria pedagoog ja filosoof, antroposoofia looja
- 1864 – Miko Ode (Jevdokia Kanniste), setu rahvalaulik
- 1866 – Georg Luiga, eesti ajakirjanik ja publitsist
- 1878 – Teodor Ussisoo, eesti pedagoog
- 1884 – Jaan Kruus, eesti sõjaväelane, kindralmajor
- 1887 – Pjotr Nesterov, vene sõjaväelendur
- 1887 – August Roosileht, eesti graafik
- 1900 – Valentin Tomberg, eesti filosoof ja teoloog
- 1902 – John Steinbeck, USA kirjanik
- 1904 – Juli Hariton, vene füüsik
- 1906 – Jaan Kiivit seenior, eesti kirikutegelane, EELK peapiiskop 1949–1967
- 1908 – Rudolf Põldmäe, eesti kirjandus- ja rahvaluuleteadlane
- 1910 – Peter De Vries, USA kirjanik
- 1915 – Olavi Virta, soome laulja
- 1917 – Laine Mesikäpp, eesti näitleja
- 1917 – John Connally, USA poliitik, Texase kuberner 1963–1969
- 1926 – Raimund Alango, eesti laulja
- 1928 – Leo Nigul, eesti loomakasvatusteadlane
- 1929 – Vilma Reinholm, eesti kunstiteadlane
- 1932 – Elizabeth Taylor, briti päritolu USA näitleja
- 1934 – Ralph Nader, USA poliitik ja tarbijakaitse aktivist
- 1937 – Urmo Känd, eesti rahvatantsujuht
- 1937 – Barbara Babcock, USA näitleja
- 1938 – Taimi Välba, eesti koorijuht
- 1938 – Hindrek Older, eesti põllumajandusteadlane
- 1947 – Gidons Krēmers, saksa-läti viiulikunstnik ja dirigent
- 1947 – Louis Clark, briti arranžeerija ja klahvpillimängija
- 1951 – Tõnu Kattai, eesti ooperi- ja operetiartist
- 1956 – Anne Veski, eesti parim laulja
- 1959 – Heldur Meerits, eesti majandusteadlane
- 1960 – Angelina Semjonova, eesti näitleja
- 1962 – Adam Baldwin, USA näitleja
- 1962 – Grant Show, USA näitleja
- 1962 – Talvo Pabut, eesti lavastaja ja näitleja
- 1967 – Oliver Kruuda, eesti ettevõtja
- 1969 – Urmo Raus, eesti vitraažikunstnik
- 1974 – Jüri Kaver, eesti poliitik
- 1976 – Vitali Denissov, vene murdmaasuusataja
- 1978 – Emelie Öhrstig, rootsi murdmaasuusataja
- 1978 – Indrek Mändoja, eesti jalgrattur
- 1980 – Anu Mõistlik, eesti ajakirjanik
- 1981 – Josh Groban, juudi päritolu USA laulja
- 1984 – Antti Tuisku, soome laulja
- 1990 – Mari Klaup-McColl, Eesti kergejõustiklane
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 27. veebruaril
- 1887 – Aleksandr Borodin, vene helilooja, keemik ja arstiteadlane
- 1936 – Ivan Pavlov, vene arstiteadlane ja füsioloog, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat 1904
- 1939 – Nadežda Krupskaja, vene revolutsionäär, NSV Liidu riigi- ja parteitegelane
- 1963 – Rajendra Prasad, India president 1950–1962
- 1977 – John Dickson Carr, USA kirjanik
- 1989 – Konrad Lorenz, austria loomapsühholoog, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat 1973
- 1993 – Lillian Gish, USA näitleja
- 2005 – Heino Gustavson, eesti ajaloolane
- 2015 – Boriss Nemtsov, Venemaa poliitik
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]- Dominikaani Vabariigi iseseisvuspäev (1844)
- Lääne-Sahara rahvuspüha (1976)
- Rahvusvaheline jääkarupäev
- Vana-Roomas Equirria – hobuste võiduajamised sõjajumal Marsi auks
- Venemaal erioperatsioonide vägede päev
Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tallinna maksimumtemperatuur +8,5 °C (1989)
- Tallinna miinimumtemperatuur –24,9 °C (1965)
- Tartu maksimumtemperatuur +9,5 °C (1989)
- Tartu miinimumtemperatuur –26,8 °C (1942)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 155
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. august 2016. Vaadatud 23. juuli 2016.
{{cite web}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ https://www.dhm.de/lemo/kapitel/ns-regime/etablierung-der-ns-herrschaft/reichstagsbrand.html
- ↑ http://chroniknet.de/extra/was-war-am/?ereignisdatum=27.2.1945