Lviv

Allikas: Vikipeedia
Lviv

ukraina Львів

Lvivi vapp
Lvivi vapp
Lvivi lipp
Lvivi lipp

Pindala: 171 km²
Elanikke: 752 200 (2010)

Koordinaadid: 49° 50′ N, 24° 1′ Ekoordinaadid: 49° 50′ N, 24° 1′ E
Lviv (Ukraina)
Lviv

Lviv (ukraina Львів, poola Lwów, saksa Lemberg) on linn Ukrainas, Lvivi oblasti keskus.

Lvivi vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vaade vanale Lvivile
Vaade vanale Lvivile

Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi vürst Danilo Romanovitš rajas oma pojale, kelle nimi oli Lev (idaslaavi 'lõvi'), 1250. aastal Lvivi kohale kindluse. Aastatel 1272–1349 oli Lviv Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi pealinn. 1356. aastal sai Lviv linnaõigused.

Aastatel 1569 kuni 1772 oli Lviv Rzeczpospolita Ruteenia vojevoodkonna pealinn.

1772. läks linn Habsburgide Austria-Ungari valdusse. Pärast Esimest maailmasõda ja Nõukogude-Poola sõda liideti linn ja Lvivi vojevoodkond taas Poolaga.

Ukraina NSV, 1940. aastal pärast NSV Liidu poolt okupeeritud Poola alade (märgitud kollasega) liitmist Ukraina NSVga

Vastavalt Saksamaa nn. Kolmanda Riigi ja NSVL vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile tungisid Nõukogude Liidu väed 17. septembril 1939 Poola territooriumile, hõivates Lääne-Ukraina 8 piirkonda (Rivne oblast, Ivano-Frankivski oblast, Lvivi oblast, Volõõnia oblast, Tšernivtsi oblast, Ternopili oblast, Taga-Karpaatia ja Žitomõri oblast, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aastal. 22. septembril vallutas Punaarmee Białystoki, Bresti ja Lwówi, mille ründamist olid Saksa väed alustanud nädal varem.

NSV Liidu ja lääneliitlaste poolt sõlmitud Jalta konverentsi otsuste tulemusega kinnitati ka NSV Liidu poolt 1939. aastal vallutatud Lvivi liitmine NSV Liiduga, Ukraina NSV-s. Linna poolakatest elanikkond sunniti lahkuma Poola Rahvavabariiki. 1944. aasta novembris teostatud rahvaloendusel oli linna sõjajärgses elanikkonnast (ca 100 000 elanikku) oli 67 % poolakaid ja 26,4 % ukrainlasi.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

2001. aasta andmetel on 88 protsenti elanikest ukrainlased, 9% venelased ning 1% poolakad. 1931. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid poolakad linna elanikkonnast 50,4%, juudid 31,9%, ukrainlased 15,9% ja venelased 0,2%.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

1661. aastal asutatud Lvivi ülikool on Ukraina vanim ülikool.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Linna edukamaid jalgpalliklubisid on Lvivi Karpatõ.

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]