Mine sisu juurde

Kultuuriministeerium

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Eesti kultuuriministeeriumist; üldmõiste kohta vaata artiklit Kultuuriministeerium (üldmõiste)

Kultuuriministeerium
Tüüp ministeerium
Asukoht Suur-Karja 23, Tallinn
Kultuuriminister Heidy Purga
Kantsler Kristiina Alliksaar
Eelarve maht 364 miljonit (2023)
Veebileht Koduleht

Kultuuriministeerium on Eesti ministeerium, mille valitsemisalas on riigi kultuuri-, spordi- ja muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, riigi meedia- ja audiovisuaalpoliitika, lõimumiskava rakendamise koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Ministeeriumi juhib kultuuriminister, kelleks alates 2023. aasta 17. aprillist on Heidy Purga.

Kultuuriministeeriumil on neli põhivaldkonda: kunstid, kultuuriväärtused, sport ja kultuuriline mitmekesisus. Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ning ministeeriumi asjaajamist juhib kantsler.

Kultuuriministeeriumi kantslerid on olnud

Kolme asekantsleri valdkondadeks on kultuuriväärtused (Merilin Piipuu), sport (Tarvi Pürn) ja kultuuriline mitmekesisus (Eda Silberg).

Ministeeriumi osakonnad on järgmised:

  • kunstide osakond, mis tegeleb teatri, muusika ja kontserditegevuse, kirjanduse ja kirjastustegevuse, kunstide, arhitektuuri, loomemajanduse ja audiovisuaalvaldkonna teemadega.
  • kultuuriväärtuste osakond, mis tegeleb raamatukogunduse, rahvakultuuri, museoloogilise tegevuse ja muinsuskaitseteemadega.
  • kultuurilise mitmekesisuse osakond, mis tegeleb tingimuste loomisega rahvusvähemuste kultuurielu arenguks, nende kohanemiseks ja lõimumiseks Eesti ühiskonnas, kultuurisidemete toetamisega rahvuskaaslaste ja hõimurahvastega.
  • spordiosakond tegeleb spordi- ja kehakultuuriteemadega.
  • finantsosakond koostab ministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu, kontrollib eelarvevahendite sihipärast kasutamist üle ja lahendab riigivaraga seotud küsimusi, samuti tegeleb osakond arendustegevuse ja strateegilise planeerimise, kultuuripoliitika analüüsimise ja arendamisega.
  • kommunikatsiooni- ja rahvusvahelise koostöö osakond hoolitseb ministeeriumi avalike suhete ja sisekommunikatsiooni kavandamise ja korraldamise, samuti haldusala asutuste erialaste koolituste eest. Osakond vastutab kultuuri rahvusvahelistumise ja seda toetavate taotlusvoorude läbiviimise ning multilateraalse koostöö korralduse eest.
  • õigus- ja haldusosakond tegeleb õigusloome, lepingute, õigusalase nõustamisega jm, hoolitseb ministeeriumi asjaajamise ja haldustöö korraldamise eest.
  • strateegia- ja innovatsiooniosakond tegeleb infotehnoloogia arendamise, strateegilise planeerimise ja loomemajandusega.

Alates 2023. aasta 1. jaanuarist tegutseb ministeeriumi struktuuriüksusena ka UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon. Seni tegutses organisatsioon sihtasutusena, mille asutajaõigusi teostas Kultuuriministeerium.

Kultuuriministeeriumi hoone

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Saarineni maja

Kultuuriministeerium asub Tallinna südalinnas Eesti ühes imposantsemas 20. sajandi ehitises – juugendstiilses, rahvusromantika ja uusklassitsismi sugemetega endises büroo-üürimajas. Ministeeriumi hoone aadress on Suur-Karja tänav 23.

Rahvusvahelise konkursi võitnud soome arhitekti Eliel Saarineni projekteeritud viiekorruseline hoone valmis Suur-Karja, Väike-Karja tänava ja Pärnu maanteega piiratud krundil Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse eestvõtmisel 1911–1912. Hoonet nimetatakse ka Saarineni Majaks.

Kitsastesse piiridesse kokkusurutud kinnistuala tingis hoone omapärase ja Eestis ainulaadse arhitektuurse lahenduse kolmel tasandil siseõuega, mis panduste kaudu on ühendatud külgnevate tänavatega.

Algselt kaunistasid hoonet 1913. aastal ärklite peale paigutatud, kujur Jaan Koorti loodud egiptuspärased betoonist dekoratiivskulptuurid, mis kõrvaldati 1921. aastal.

II korrusel Suur-Karja tänava pool, praegustes Kultuuriministeeriumi ruumides, paiknesid stiilse tammevoodri ja -mööbliga pangaruumid, mitmed erabürood ning Laenu-Hoiu Ühisus. Algsest interjöörist on tänini peaaegu muutmatul kujul säilinud sissekäik koos trepikojaga. Maja ülakorrustel olid korterid, alumisel suurte vitriinakendega korrusel äriruumid, on oma funktsiooni säilitanud siiani.

Kultuuriministeerium loodi 27. aprillil 1953 ning paikneb samas hoones tänini. 1988. aastal reorganiseeriti ministeerium Eesti NSV Riiklikuks Kultuurikomiteeks. 1990. aastal taasloodi Kultuuriministeerium. 1992. aasta hilissügisel ühendati kaks ministeeriumi ühtseks kultuuri- ja haridusministeeriumiks. 1996. aastast sai kultuur kui eriomane ja spetsiifiline valdkond taas omaette ministeeriumi. Kultuuriministeeriumi hooneansamblis asuvad ka Eesti Kultuurkapital, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Interpreetide Liit ja Eesti Teatri Agentuur.

Valitsemisala asutused

[muuda | muuda lähteteksti]

Ministeeriumi valitsemisalas on üks valitsusasutus (Muinsuskaitseamet). Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse kuulub 2024. aasta juuli seisuga lisaks 7 hallatavat asutust (Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Vana-Võromaa muuseumid, Viljandi Muuseum, Võru Instituut), 4 avalik-õiguslikku juriidilist asutust (Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusooper Estonia, Eesti Rahvusraamatukogu) ja 37 riigi asutatud sihtasutust.[1]

  1. Valitsemisala asutused. Kultuuriministeerium, vaadatud 15.07.2024.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]