Kultuuriministeerium

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eesti kultuuriministeeriumist; üldmõiste kohta vaata artiklit Kultuuriministeerium (üldmõiste)

Kultuuriministeerium on Eesti ministeerium, mille valitsemisalas on riigi kultuuri-, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, riigi meedia- ja audiovisuaalpoliitika ning lõimumiskava rakendamise koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Ministeeriumi juhib kultuuriminister, kelleks alates 2015. aasta aprillist on Indrek Saar.

Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib, ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust koordineerib ja ministeeriumi asjaajamist korraldab kantsler. Alates 11. juunist 2018 on kultuuriminister Indrek Saare ettepanekul ning valitsuse otsusega ministeeriumi kantsler Tarvi Sitsi, kes varem oli kultuuriväärtuste asekantsler. Sits on kantsler kuni 10. juunini 2023.

Kultuuriministeeriumi koosseisus on nelja asekantsleri ametikohad: kunstid (Hillar Sein), kultuuriväärtused, sport (Tarvi Pürn) ja kultuuriline mitmekesisus (Piret Hartman).

Ministeeriumi osakonnad on:

  • kunstide osakond, mis tegeleb teatri, muusika ja kontserttegevuse, kirjanduse ja kirjastustegevuse, kunstide, arhitektuuri, loomemajanduse ja audiovisuaalvaldkonna teemadega. Osakonnajuhataja ametis on asekantsler Hillar Sein;
  • kultuuriväärtuste osakond, mis tegeleb raamatukogunduse, rahvakultuuri, museoloogilise tegevuse ning muinsuskaitseteemadega. Osakonnajuhataja ametis oli asekantsler Tarvi Sits tema kantsleriks määramiseni;
  • kultuurilise mitmekesisuse osakond, mis tegeleb tingimuste loomisega rahvusvähemuste kultuurielu arenguks ja nende lõimumiseks Eesti ühiskonda, kultuurisidemete toetamisega rahvuskaaslaste ja hõimurahvastega. Osakonnajuhataja ametis on asekantsler Piret Hartman;
  • spordiosakond tegeleb spordi- ja kehakultuuriteemadega. Osakonnajuhataja ametis on asekantsler Tarvi Pürn;
  • finantsosakond koostab ministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu, kontrollib eelarvevahendite sihipärast kasutamist üle ja lahendab riigivaraga seotud küsimusi, samuti tegeleb osakond arendustegevuse ja strateegilise planeerimise, kultuuripoliitika analüüsimise ja arendamisega. Osakonnajuhataja on Merju Künnapuu;
  • kantselei hoolitseb ministeeriumi asjaajamise ja haldustöö korraldamise eest. Osakonnajuhataja on Aila Schmidt;
  • välissuhete osakond tegeleb välissuhete, Euroopa Liidu teemade, riikidevaheliste kultuurikoostöölepetega jpm. Osakonnajuhataja on Kadri Jauram;
  • õigus- ja varahaldusosakond tegeleb õigusloome, lepingute, õigusalase nõustamisega jpm. Osakonnajuhataja kohusetäitja on Merle Põld;
  • siseauditi osakond tegeleb sisekontrolli süsteemiga nii ministeeriumis kui haldusalas. Osakonnajuhtaja on Piret Nurmetalu;
  • personalibüroo tegeleb inimressursi arendamisega. Personalijuht on Maris Viipsi;
  • IT osakond tegeleb infotehnoloogia arendustega. Osakonnajuhtaja on Indrek Reimand;
  • kommunikatsiooniosakond hoolitseb ministeeriumi avalike suhete ja sisekommunikatsiooni alase tegevuse kavandamise ja korraldamise eest. Osakonnajuhtaja on Meelis Kompus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuuriministeerium loodi 27. aprillil 1953. 1988. aastal reorganiseeriti ministeerium Eesti NSV Riiklikuks Kultuurikomiteeks. 1990. aastal taasloodi kultuuriministeerium. 1992. aasta hilissügisel ühendati kaks ministeeriumi ühtseks kultuuri- ja haridusministeeriumiks. 1996. aastast sai kultuur kui eriomane ja spetsiifiline valdkond taas omaette ministeeriumi.

Alates 2013. aastast, pärast Siim Suklest selles ametis olnud Paavo Nõgene lahkus ametist 13. aprillil 2018. Tema järel nimetas valitsus kantsleriks Tarvi Sitsi. Varasematel aastatel on kantsleriametis olnud näiteks Margus Allikmaa.

Kultuuriministeeriumi hoone[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuuriministeerium asub Tallinna südalinnas Eesti ühes imposantsemas 20. sajandi ehitises – juugendstiilses, rahvusromantika ja uusklassitsismi sugemetega endises büroo-üürimajas. Ministeeriumi hoone aadress on Suur-Karja tänav 23.

Rahvusvahelise konkursi võitnud soome arhitekti Eliel Saarineni projekteeritud 5-korruseline hoone valmis Suur-Karja, Väike-Karja tänava ja Pärnu maanteega piiratud krundil Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse eestvõtmisel 1911–1912. Hoonet nimetatakse ka Saarineni Majaks.

Kitsastesse piiridesse kokkusurutud kinnistuala tingis hoone omapärase ja Eestis ainulaadse arhitektuurse lahenduse kolmel tasandil siseõuega, mis panduste kaudu on ühendatud külgnevate tänavatega.

Algselt kaunistasid hoonet 1913. aastal ärklite peale paigutatud, kujur Jaan Koorti loodud egiptusepärased tsemendist dekoratiivskulptuurid, mis kõrvaldati 1921.aastal.

II korrusel Suur-Karja tänava pool, praegustes Kultuuriministeeriumi ruumides, paiknesid stiilse tammevoodri ja -mööbliga pangaruumid, mitmed erabürood ning Laenu-Hoiu Ühisus. Algsest interjöörist on tänini peaaegu muutmatul kujul säilinud sissekäik koos trepikojaga. Maja ülakorrustel olid korterid, alumisel suurte vitriinakendega korrusel äritsoon, mis on oma funktsiooni säilitanud tänaseni.

Kultuuriministeeriumi kõrval paiknevad hooneansamblis praegu ka Eesti Kultuurkapital, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Interpreetide Liit ja Eesti Teatri Agentuur.

Valitsemisala asutused[muuda | muuda lähteteksti]

Ministeeriumi valitsemisalas on üks valitsusasutus, Muinsuskaitseamet. Lisaks on Kultuuriministeeriumil (seisuga mai 2018) 13 hallatavat asutust, lisaks 4 avalik-õiguslikku juriidilist asutust ja 34 riigi asutatud sihtasutust. Tegevusvaldkondade lõikes on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas 8 teatrit, 3 kontsertorganisatsiooni, 22 muuseumi ja 2 spordikeskust.

Täielik nimekiri asub Kultuuriministeeriumi kodulehel.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]