Kultuuriministeerium

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eesti kultuuriministeeriumist; üldmõiste kohta vaata artiklit Kultuuriministeerium (üldmõiste)

Kultuuriministeerium
Kultuuriministeeriumi logo.png
Logo
Asukoht Suur-Karja 23, 15076 Tallinn
Kultuuriminister Anneli Ott
Kantsler Tarvi Sits
Eelarve maht 274 miljonit (2021)
Veebileht https://www.kul.ee/

Kultuuriministeerium on Eesti ministeerium, mille valitsemisalas on riigi kultuuri-, spordi- ja muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, riigi meedia- ja audiovisuaalpoliitika, lõimumiskava rakendamise koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Ministeeriumi juhib kultuuriminister, kelleks alates 2021. aasta 26. jaanuarist on Anneli Ott.

Kultuuriministeeriumil on neli põhivaldkonda: kunstid, kultuuriväärtused, sport ja kultuuriline mitmekesisus. Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ning ministeeriumi asjaajamist juhib kantsler, kelleks 2018. aasta juunist on Tarvi Sits.

Kultuuriministeeriumi kantslerid on olnud

Nelja asekantsleri ametikohad on kunstid (Taaniel Raudsepp), kultuuriväärtused (Merilin Piipuu), sport (Tarvi Pürn) ja kultuuriline mitmekesisus (Piret Hartman).

Ministeeriumi osakonnad on järgmised:

  • kunstide osakond, mis tegeleb teatri, muusika ja kontserttegevuse, kirjanduse ja kirjastustegevuse, kunstide, arhitektuuri, loomemajanduse ja audiovisuaalvaldkonna teemadega.
  • kultuuriväärtuste osakond, mis tegeleb raamatukogunduse, rahvakultuuri, museoloogilise tegevuse ja muinsuskaitseteemadega.
  • kultuurilise mitmekesisuse osakond, mis tegeleb tingimuste loomisega rahvusvähemuste kultuurielu arenguks ja nende lõimumiseks Eesti ühiskonda, kultuurisidemete toetamisega rahvuskaaslaste ja hõimurahvastega.
  • spordiosakond tegeleb spordi- ja kehakultuuriteemadega.
  • finantsosakond koostab ministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu, kontrollib eelarvevahendite sihipärast kasutamist üle ja lahendab riigivaraga seotud küsimusi, samuti tegeleb osakond arendustegevuse ja strateegilise planeerimise, kultuuripoliitika analüüsimise ja arendamisega.
  • kantselei hoolitseb ministeeriumi asjaajamise ja haldustöö korraldamise eest.
  • välissuhete osakond tegeleb välissuhete, Euroopa Liidu teemade, riikidevaheliste kultuurikoostöölepetega jpm.
  • õigus- ja varahaldusosakond tegeleb õigusloome, lepingute, õigusalase nõustamisega jpm.
  • siseauditi osakond tegeleb sisekontrolli süsteemiga nii ministeeriumis kui haldusalas.
  • personalibüroo tegeleb inimressursi arendamisega.
  • strateegia- ja innovatsiooniosakond tegeleb infotehnoloogia arendamise, strateegilise planeerimise ning loomemajandusega.
  • kommunikatsiooniosakond hoolitseb ministeeriumi avalike suhete ja sisekommunikatsiooni kavandamise ja korraldamise, samuti haldusala asutuste erialaste koolituste eest.

Kultuuriministeeriumi hoone[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuuriministeerium asub Tallinna südalinnas Eesti ühes imposantsemas 20. sajandi ehitises – juugendstiilses, rahvusromantika ja uusklassitsismi sugemetega endises büroo-üürimajas. Ministeeriumi hoone aadress on Suur-Karja tänav 23.

Rahvusvahelise konkursi võitnud soome arhitekti Eliel Saarineni projekteeritud viiekorruseline hoone valmis Suur-Karja, Väike-Karja tänava ja Pärnu maanteega piiratud krundil Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse eestvõtmisel 1911–1912. Hoonet nimetatakse ka Saarineni Majaks.

Kitsastesse piiridesse kokkusurutud kinnistuala tingis hoone omapärase ja Eestis ainulaadse arhitektuurse lahenduse kolmel tasandil siseõuega, mis panduste kaudu on ühendatud külgnevate tänavatega.

Algselt kaunistasid hoonet 1913. aastal ärklite peale paigutatud, kujur Jaan Koorti loodud egiptuspärased tsemendist dekoratiivskulptuurid, mis kõrvaldati 1921.aastal.

II korrusel Suur-Karja tänava pool, praegustes Kultuuriministeeriumi ruumides, paiknesid stiilse tammevoodri ja -mööbliga pangaruumid, mitmed erabürood ning Laenu-Hoiu Ühisus. Algsest interjöörist on tänini peaaegu muutmatul kujul säilinud sissekäik koos trepikojaga. Maja ülakorrustel olid korterid, alumisel suurte vitriinakendega korrusel äritsoon, mis on oma funktsiooni säilitanud tänaseni.

Kultuuriministeerium loodi 27. aprillil 1953 ning paikneb samas hoones tänini. 1988. aastal reorganiseeriti ministeerium Eesti NSV Riiklikuks Kultuurikomiteeks. 1990. aastal taasloodi Kultuuriministeerium. 1992. aasta hilissügisel ühendati kaks ministeeriumi ühtseks kultuuri- ja haridusministeeriumiks. 1996. aastast sai kultuur kui eriomane ja spetsiifiline valdkond taas omaette ministeeriumi. Kultuuriministeeriumi hooneansamblis asuvad ka Eesti Kultuurkapital, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Interpreetide Liit ja Eesti Teatri Agentuur.

Valitsemisala asutused[muuda | muuda lähteteksti]

Ministeeriumi valitsemisalas on üks valitsusasutus, Muinsuskaitseamet. Lisaks on Kultuuriministeeriumil (seisuga mai 2018) 13 hallatavat asutust, lisaks 4 avalik-õiguslikku juriidilist asutust ja 34 riigi asutatud sihtasutust. Tegevusvaldkondade lõikes on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas 8 teatrit, 3 kontsertorganisatsiooni, 22 muuseumi ja 2 spordikeskust.

Täielik nimekiri asub Kultuuriministeeriumi kodulehel.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]