Urmas Reinsalu
| Urmas Reinsalu | |
|---|---|
_(cropped).jpg) Urmas Reinsalu (2025) | |
| Isamaa Erakonna esimees | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 10. juuni 2023 | |
| Eelnev | Helir-Valdor Seeder |
|
Ametiaeg 28. jaanuar 2012 – 6. juuni 2015 | |
| Eelnev | Mart Laar |
| Järgnev | Margus Tsahkna |
| Eesti kaitseminister | |
|
Ametiaeg 11. mai 2012 – 26. märts 2014 | |
| Eelnev | Mart Laar |
| Järgnev | Sven Mikser |
| Eesti justiitsminister | |
|
Ametiaeg 9. aprill 2015 – 29. aprill 2019 | |
| Eelnev | Andres Anvelt |
| Järgnev | Raivo Aeg |
| Eesti välisminister | |
|
Ametiaeg 29. aprill 2019 – 26. jaanuar 2021 | |
| Eelnev | Sven Mikser |
| Järgnev | Eva-Maria Liimets |
|
Ametiaeg 18. juuli 2022 – 17. aprill 2023 | |
| Eelnev | Andres Sutt (kt) |
| Järgnev | Margus Tsahkna |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
22. juuni 1975 Tallinn, Eesti |
| Erakond | Isamaa Erakond (alates 2006) |
| Haridus | Tallinna 37. Keskkool |
| Alma mater | Tartu Ülikool |
Urmas Reinsalu (sündinud 22. juunil 1975 Tallinnas) on Eesti poliitik, XV Riigikogu liige, alates 10. juunist 2023 erakonna Isamaa Erakonna esimees.
Ta on olnud 2003–2012 ja 2014–2015 ning on alates 2021 Riigikogu liige. Aastatel 2012–2014 oli ta kaitseminister Andrus Ansipi kolmandas valitsuses, 2015–2016 justiitsminister Taavi Rõivase teises valitsuses ja 2016–2019 justiitsminister Jüri Ratase esimeses valitsuses. Seejärel oli ta 2019–2021 välisminister Jüri Ratase teises valitsuses ning 2022–2023 uuesti välisminister Kaja Kallase teises valitsuses.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Urmas Reinsalu lõpetas 1993. aastal Tallinna 37. Keskkooli ja 1997. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.
Oli Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna Edustuse esimees 1994–1995.
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]- Justiitsministeeriumi spetsialist 1996–1997 avaliku õiguse valdkonnas
- Eesti Vabariigi Valitsuse põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni ekspert 1996–1997
- Vabariigi Presidendi sisepoliitika nõunik 1997–1998
- Vabariigi Presidendi Kantselei direktor 1998–2001
- Res Publica poliitiline sekretär 2001–2002
- Res Publica volikogu esimees alates 2002. aastast
- Sisekaitseakadeemia lektor 2002–2003
- X Riigikogu liige 2003–2007
- XI Riigikogu liige 2007–2011
- XII Riigikogu liige 2011–2012 ja 2014–2015
- IRLi esimees 2012–2015
- Eesti Vabariigi kaitseminister 2012–2014
- Eesti Vabariigi justiitsminister 2015–2019
- Eesti Vabariigi välisminister 2019–2021
- Isamaa Erakonna esimees 2023–
Poliitiline tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Reinsalu oli 1992. aastast Ühenduse Res Publica ja 2001. aastast Erakonna Res Publica liige ning pärast selle ühinemist Isamaaliiduga on ta erakonna Isamaa ja Res Publica Liit liige, mis alates 2018. aastast kannab nime Isamaa Erakond.
1993. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideeris Reinsalu Tallinna linnavolikogusse, saades tulemuseks 83 häält.
Reinsalu kuulus Res Publica poliitikute rühmitusse Äraostmatud.[viide?] 2003. aastal oli ta ajakirjanduses Res Publicaga seostatud OÜ Patricia juhatuse liige koos Ken-Marti Vaheri, Taavi Veskimägi ja Indrek Raudsega.[1]
2002. aasta kohalike omavlaitsuste volikogude valimistel kogus Reinsalu 1364 häält. Järgnenud aastal toimunud Riigikogu valimistel 2754 häält.
Reinsalu oli Erakond Res Publica nimekirja esinumber 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimiste nimekirjas, kogudes 4717 häält, kuid ei osutunud valituks. Res Publica sai vaid 6,7 protsenti häältest ning valimiskaotus viis erakonna kadumisele poliitikamaastikul.
2007. aasta Riigikogu valimistel sai ta 1888 häält, 2009. aasta kohalikel valimistel 2256 häält ning 2011. aasta Riigikogu valimistel 5055 häält.
Alates 28. jaanuarist 2012 kuni 6. juunini 2015 oli Reinsalu Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit esimees. 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideeris Reinsalu Tallinna linnavolikogusse ja kogus 2509 häält. 2. aprillist 9. aprillini 2015 oli ta Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees. 2015. aasta Riigikogu valimistel kogus Reinsalu 2949 häält.
President Toomas Hendrik Ilves nimetas Reinsalu 11. mail 2012 kaitseministriks,[2][3] ametisse asus ta ametivande andmisega Riigikogu ees 14. mail 2012.[4]
9. aprillist 2015 kuni 23. novembrini 2016 oli Eesti justiitsminister Taavi Rõivase teises valitsuses. Seejärel oli ta alates 23. novembrist 2016 kuni 29. aprillini 2019 justiitsminister Jüri Ratase esimeses valitsuses ning seejärel Eesti välisminister 29. aprillist 2019 kuni 26. jaanuarini 2021 Ratase teises valitsuses. Samal ajal osales ta nii 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kui ka 2019. aasta Riigikogu valimistel, kogudes vastavalt 722 häält (Tallinnas) ning 2633 häält.
2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris Reinsalu Tallinnas, kogudes 1393[viide?] häält. Ajaleht Äripäev tõi hiljem välja, et Isamaa liige ja ärimees Tõnis Palts tasus varajatult Reinsalu kasuks tehtud kampaaniakulud.[5]
18. juulist 2022 kuni 17. aprillini 2023 oli Reinsalu teist korda Eesti välisminister ja seda Kaja Kallase teises valitsuses.
Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 4 (Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa) 4509 häält ning osutus valituks.
Ta kandideeris 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, kogus 14 248 häält ning ei osutunud valituks.[6]
Ta kandideeris 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Nõmme linnaosas, kogus 2302 häält ning osutus valituks.[7] Reinsalu oli 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Isamaa Tallinna linnapeakandidaat.[8]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2001 Auleegioni orden (komandör)[9]
- 2018 Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Valge Lindi auhind[10]
- 2021 Vabaduse Tammepärja aumärk[11]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi väljatrükk seisuga 29.01.2012 kell 16:38. Äriregister.
- ↑ Vabariigi Valitsus alates 06.04.2011.
- ↑ Vabariigi Presidendi otsus 11. maist 2012 (nr 84)[alaline kõdulink].
- ↑ Kaitseminister Urmas Reinsalu alustab tööd[alaline kõdulink]. Valitsuse kommunikatsioonibüroo teade, 14.05.2012.
- ↑ "Reinsalu mobilisatsioon: ärimees rahastas varjatult Isamaa juhtfiguuri valimiskampaaniat" Äripäev, 27. veebruar 2023
- ↑ Euroopa Parlamendi valimiste detailne hääletamistulemus (11.06.2024). Valimised.ee. Kasutatud 12.06.2024, https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html
- ↑ "KOV 2025 valimiste tulemused". Delfi. 27. oktoober 2025. Vaadatud 11. veebruar 2026.
- ↑ ERR (5. august 2025). "Isamaa Tallinna linnapeakandidaat on Urmas Reinsalu". ERR. Vaadatud 12. veebruaril 2026.
- ↑ "Prantsuse aumärkidega autasustatud eestimaalased". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. mai 2016. Vaadatud 16. veebruaril 2017.
- ↑ "Kanakarja kambakast" rääkinud Urmas Reinsalu sai naisteühendustelt kõrge tunnustuse naistevastase vägivalla vastu võitlemise eest Delfi, 25. november 2018]
- ↑ Vabaduse Tammepärja aumärgi kavalerid
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Urmas Reinsalu |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Urmas Reinsalu |
- Urmas Reinsalu saates "Kukul külas", 13. aprill 2008,
| Eelnev Mart Laar |
Isamaa ja Res Publica Liidu esimees 2012–2015 |
Järgnev Margus Tsahkna |
| Eelnev Mart Laar |
Kaitseminister 2012–2014 |
Järgnev Sven Mikser |
| Eelnev Andres Anvelt |
Justiitsminister 2015–2019 |
Järgnev Raivo Aeg |
| Eelnev Sven Mikser |
Välisminister 2019–2021 |
Järgnev Eva-Maria Liimets |
| Eelnev Andres Sutt |
Välisminister 2022–2023 |
Järgnev Margus Tsahkna |
- Eesti juristid
- Isamaa Erakonna poliitikud
- Nõmme linnaosa halduskogu liikmed
- X Riigikogu liikmed
- XI Riigikogu liikmed
- XII Riigikogu liikmed
- XIII Riigikogu liikmed
- XIV Riigikogu liikmed
- XV Riigikogu liikmed
- Eesti kaitseministrid
- Eesti justiitsministrid
- Eesti välisministrid
- Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased
- Auleegioni komandörid
- Sündinud 1975