Sigade Aafrika katk

Allikas: Vikipeedia

Sigade Aafrika katkuks ehk Montgomery haigus[1] (ka Aafrika seakatk, ladina keeles Pestis Africana Suum, lüh SAK) nimetatakse sigalaste kergesti levivat nakkushaigust, mida põhjustab sigade Aafrika katku viirus.[2][3]

Nakkuse siirutajad[muuda | muuda lähteteksti]

Viiruse siirutajateks ja looduslikuks reservuaariks on pehme toesega puugid, kes nakatuvad viirust kandvatel sigalastel parasiteerides.

Sigalased võivad nakatuda viirustkandvate puukide hammustuse kaudu.

Mitmed sigalased, nagu aafrika tüügassiga (Phacochoerus aethiopicus), laanesiga (Hylochoerus meinertzhageni), jõesiga (Potamochoerus porcus) ja pekaari sea liigid (Tayassu tajacu ja Tayassu albirostris) võivad olla nakkusekandjad ja toimida viiruse loodusliku reservuaarina, kuid põevad haigust asümptomaatiliselt.

Nakkuse levimine[muuda | muuda lähteteksti]

Sigalaste hulgas levib sigade Aafrika katku viirus otsese kontakti ja kõikide kehaeritiste kaudu. Teised loomaliigid ei ole katkule vastuvõtlikud.

Arvatakse, et nakkuse levikule aitavad kaasa ka linnud, kes on viirusega kokku puutunud ja siis näiteks toiduotsinguil seafarmi lennanud, ka inimesed ja seadmed, mis ei ole piisavalt desinfitseeritud.

Arvatakse, et viirus inimesi ei nakata, kuid inimesed, sarnaselt teiste loomadega, võivad sigade katku levitada.

Nikolai Laanetu väidab, et nakkuse peamised levitajad ei ole inimesed, vaid metssigade korjustel toituvad linnud ja ka seal arenevad putukad, esmajoones porikärbsed on ohu allikaks selle taudi levikul. [4]

Sigade Aafrika katku puhangud (osaline)[muuda | muuda lähteteksti]

2014[muuda | muuda lähteteksti]

Juunikuus 2014 avastati sigade Aafrika katku viirus Lätis elavatel sigadel. Seoses sellega nõudis Läti põllumajandusministeerium valitsuselt eriolukorra väljakuulutamist.[5]

Sigade Aafrika katk avastati 24. juulil Leedu suurimast seafarmist, mis asub Ignalina piirkonnas ja kuulub ettevõttele Idavang. Hispaania labori kinnitusel, on katku genotüüp sama, mis registreeritud ka Venemaal, Valgevenes, Gruusias, Lätis ja Poolas.[6]

SAKi leiud metssigadel[muuda | muuda lähteteksti]

Sigade Aafrika katk diagnoositi septembri alguses Valgamaal Hummulis leitud surnud metsseal[7] ja 7. septembril leiti katku nakatunud surnud metssiga ka Viljandimaal, Tarvastu vallas.[8]

  • 18. september – SAK tuvastatud Ida-Virumaal leitud metsseal.[9]
  • 17. novembril 2014 leiti Valgamaalt Helme vallast (taudistunud ala nr 1) üks sigade Aafrika katku surnud metssiga.[10]
  • 20. novembril leitud katk varem taudistunud alalt Viljandimaal kahel metsseal;
  • 24. novembril leitud katk varem taudistunud alalt Viljandimaal kahel metsseal;
  • 26. novembril – varem taudistunud alalt Viljandimaal ühel kütitud ja ühel leitud metsseal;
  • 27. novembril – varem taudistunud alalt Viljandimaal ühel kütitud metsseal;
  • 28. novembril – katk varem taudistunud aladelt Viljandimaal ühel leitud metsseal ja Võrumaal ühel leitud metsseal;
  • 1. detsembril: diagnoositi sigade Aafrika katk varem taudistunud alalt Ida-Virumaal ühel kütitud metsseal ja Võrumaal Antsla vallas (sigade Aafrika katku taudistunud alaga number 6) ühel leitud metsseal;
  • 2. detsembril – katk Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) leitud ühel ja kütitud kahel metsseal;
  • 5. detsembril – katk diagnoositi varem taudistunud aladel järgmiselt: Võrumaal (taudistunud ala nr 5) kolmel leitud metsseal, Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel leitud metsseal,

Viljandimaal ühel kütitud metsseal.

  • 8.–12. detsembrini – sigade Aafrika katk Viljandimaal ühel kütitud metsseal ja Valgamaal ühel leitud metsseal.
  • 12. detsembril: diagnoositi sigade Aafrika katk Ida-Virumaal Toila vallas ühel leitud metsseal – metssea leiukoht on sigade Aafrika katku taudistunud ala nr 7;
  • 15.–21. detsembrini – katk varem taudistunud aladelt nr 1 1 leitud metsseal ja taudistunud alal nr 2 ühel leitud metsseal.
  • 29. detsembril 2014 – 2. jaanuar 2015 diagnoositi sigade Aafrika katk varem taudistunud alalt Valgamaal (taudistunud ala nr 1) kolmel leitud metsseal.
  • 5.–9. jaanuarini 2015 – sigade Aafrika katk varem taudistunud alalt: Valgamaal kolmel leitud metsseal, Viljandimaal ühel kütitud metsseal ja Ida-Virumaal (taudistunud ala nr 3) kolmel kütitud metsseal ja (taudistunud ala nr 7) ühel leitud metsseal.
  • 12.–16. jaanuarini – sigade Aafrika katk varem taudistunud alalt Viljandimaal ühel kütitud metsseal.
  • 19.–23. jaanuarini – diagnoositi SAK varem taudistunud alalt Võrumaal ühel kütitud ja (taudistunud ala nr 6) ühel kütitud metsseal, Viljandimaal kolmel leitud ja kahel kütitud metsseal, Ida-Virumaal (taudistunud ala nr 3) kahel kütitud ja (taudistunud ala nr 7) ühel kütitud metsseal.
  • 26.–30. jaanuarini – SAK diagnoositi varem taudistunud alalt Võrumaal ühel leitud metsseal ja Viljandimaal ühel kütitud ja kolmel leitud metsseal.
  • 2.–6. veebruarini – diagnoositi SAK varem taudistunud alal Valgamaal kolmel leitud metsseal, Võrumaal (taudistunud ala nr 6) ühel kütitud metsseal ja Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) ühel leitud ja ühel kütitud metsseal.
  • 9.–13. veebruarini – SAK varem taudistunud alalt Võrumaal (taudistunud ala nr 6) ühel kütitud metsseal ja Ida-Virumaal (taudistunud ala nr 3) kümnel kütitud metsseal.
  • 16.–20. veebruarini – SAK varem taudistunud alal Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) ühel kütitud metsseal, Ida-Virumaal (taudistunud ala nr 3) ühel leitud metsseal ja Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel kütitud metsseal.
  • 23.–27. veebruarini – SAK Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel leitud metsseal, Ida-Virumaal (taudistunud ala nr 3) ühel kütitud metsseal ja Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) kahel leitud metsseal.
  • 2.–6. märtsini – SAK Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) kümnel leitud metsseal.
  • 9.–13. märts – SAK Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) kümnel leitud metsseal ja Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel leitud metsseal.
  • 16.–20. märtsini – SAK Võrumaal (taudistunud ala nr 5) kuuel leitud metsseal ja Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) üheksal leitud metsseal.
  • 23.–27. märtsini – SAK Valgamaal (taudistunud ala nr 4) neljal leitud metsseal ja Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) kuuel leitud metsseal.
  • 30. märtsist 2. aprillini – SAK diagnoositi Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel leitud metsseal ja Võrumaal (taudistunud ala nr 6) ühel leitud metsseal.
  • 6.–10. aprillini – SAK Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) ühel leitud metsseal ja Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel kütitud metsseal.
  • 15. aprillil – SAK diagnoositi Valgamaal Puka vallas ühel leitud metsseal. Selle metssea leiukoht on sigade Aafrika katku taudistunud ala nr 8.
  • 13.–17. aprillini – SAK Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) ühel leitud metsseal ja Tartumaal (Valgamaa taudistunud ala nr 8) ühel Võrtsjärvest leitud metsseal.
  • 20.–24. aprillini – SAK Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) kahel leitud metsseal ja Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel kütitud ja (taudistunud ala nr 8) seitsmel leitud metsseal.
  • 27.–30. aprillini – SAK Valgamaal (taudistunud ala nr 8) ühel leitud metsseal.
  • 6. mail – SAK diagnoositi Viljandimaal Viljandi vallas ühel leitud metsseal; metssea leiukoha ümber jääval 200-ruutkilomeetri suurusel alal asuvale kuuele seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused. Selle metssea leiukoht on sigade Aafrika katku taudistunud ala nr 9.
  • 4.–8. maini – SAK Ida-Virumaal (taudistunud ala nr 3) ühel kütitud metsseal, Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel kütitud metsseal ja Tartumaal (taudistunud ala nr 8) ühel kütitud metsseal.
  • 11.–15. maini – SAK Tartumaal (taudistunud ala nr 8) kahel leitud metsseal, Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) kahel leitud metsseal ja Valgamaal (taudistunud ala nr 1) neljal leitud metsseal.
  • 21. mail – SAK diagnoositi Pärnumaal Vändra vallas ühel leitud metsseal . Metssea leiukoha ümber jääval 200-ruutkilomeetri suurusel alal asuvale neljale. Vändra valla metssea leiukoha ümber jäävale 200 ruutkilomeetri suurusele alal on seakasvatusettevõttele kehtestatud kitsendused ja ala on sigade Aafrika katku taudistunud ala nr 10.
  • 18.–22. maini – SAK Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel leitud ja ühel kütitud metsseal ning (taudistunud ala nr 8) ühel leitud metsseal ja Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) kuuel leitud ja ühel kütitud metsseal.
  • 25.–29. maini – SAK Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) kuuel leitud ja ühel kütitud ning (taudistunud ala nr 9) ühel leitud metsseal, Tartumaal (taudistunud ala nr 8) ühel leitud metsseal ja Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel kütitud ning ühel leitud ning (taudistunud ala nr 8) kahel leitud metsseal.
  • 1.–5. juunini – SAK diagnoositi Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) kolmel leitud metsseal, Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel kütitud metsseal ja Võrumaal (taudistunud ala nr 5) ühel leitud metsseal.
  • 8.–12. juunini – SAK diagnoositi Võrumaal (taudistunud ala nr 5) ühel leitud metsseal, Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) üheksal leitud ja (taudistunud ala nr 9) ühel kütitud metsseal ja Tartumaal (taudistunud ala nr 8) ühel leitud metsseal.
  • 15.–19. juunini – SAK Võrumaal (taudistunud ala nr 5) ühel leitud metsseal ja Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) neljal leitud metsseal.
  • 22.–26. juunini – SAK diagnoositi Võrumaal (taudistunud ala nr 5) ühel leitud ja (taudistunud ala nr 6) ühel leitud metsseal ja Valgamaal (taudistunud ala nr 4) ühel leitud metsseal.
  • 29. juunist 6. juulini – SAK Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) kaheksal leitud ja kolmel kütitud metsseal, Võrumaal (taudistunud ala nr 5) ühel leitud ja kaheksal kütitud metsseal ja Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel leitud ja ühel kütitud, (taudistunud ala nr 4) ühel leitud, (taudistunud ala nr 6) ühel leitud ja (taudistunud ala nr 8) ühel leitud metsseal.
  • 8. juulil – SAK diagnoositi Järvamaal Koeru vallas ühel leitud metsseal. Koeru valla metssea leiukoht on sigade Aafrika katku taudistunud ala nr 11.
  • 6.–13. juulini – SAK diagnoositi Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) kuuel leitud ja (taudistunud ala nr 9) ühel leitud metsseal, Võrumaal (taudistunud ala nr 5) kolmel leitud ja (taudistunud ala nr 6) ühel leitud metsseal ja Valgamaal (taudistunud ala nr 4) ühel leitud ning ühel kütitud ja (taudistunud ala nr 6) kahel leitud metsseal.
  • 13.–17. juulini – SAK diagnoositi Võrumaal (taudistunud ala nr 5) neljalt leitud ning ühel kütitud ja (taudistunud ala nr 6) ühel leitud metsseal, Tartumaal (taudistunud ala nr 8) ühel leitud metsseal, Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) ühel leitud ja ühel kütitud metsseal, Valgamaal (taudistunud ala nr 4) kolmel leitud metsseal ja Ida-Virumaal (taudistunud ala nr 3) ühel kütitud metsseal.
  • 17.–22. juulini – SAK diagnoositi Tartumaal (taudistunud ala nr 8) kuuel leitud metsseal, Võrumaal (taudistunud ala nr 5) kahel leitud ja (taudistunud ala nr 6) kuuel leitud metsseal ja Valgamaal (taudistunud ala nr 4) kahel leitud ja (taudistunud ala nr 1) ühel kütitud metsseal.
  • 22. juulil – SAK diagnoositi Võrumaal Võru vallas ühel kütitud metsseal; metssea küttimiskoht on sigade Aafrika katku taudistunud ala nr 12.
  • 28. juulil – SAK diagnoositi Raplamaal Kehtna vallas ühel leitud metsseal; metssea leiukoht on sigade Aafrika katku taudistunud ala nr 13.[11]
  • 28.–31. juulini – SAK diagnoositi varem taudistunud aladelt: Tartumaal (taudistunud ala nr 8) kuuel leitud metsseal, Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel kütitud ja (taudistunud ala nr 4) neljal leitud metsseal, Võrumaal (taudistunud ala nr 6) kolmel leitud ja (taudistunud ala nr 5) kahel leitud metsseal, Järvamaal (taudistunud ala nr 11) kolmel leitud metsseal, Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) seitsmel leitud ja (taudistunud ala nr 9) ühel leitud metsseal.[12]
  • 5. augustil – SAK diagnoositi Pärnumaal Saarde vallas kolmel leitud metsseal. Saarde valla metssigade leiukoht on sigade Aafrika katku taudistunud ala nr 14 ja selle ümber jääval 200-ruutkilomeetri suurusel alal asuvale kahele seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused.
  • 6. augustil – SAK diagnoositi Tartumaal Puhja vallas ühel leitud metsseal. Puhja valla metssea leiukoht on sigade Aafrika katku taudistunud ala nr 15 ja tema leiukoha ümber jääval 200-ruutkilomeetri suurusel alal asuvale ühele seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused.
  • Ajavahemikul 31. juulist 7. augustini diagnoositi SAK varem taudistunud alalt:
    • Ida-Virumaal (taudistunud ala nr 7) ühel kütitud metsseal;
    • Võrumaal (taudistunud ala nr 5) kolmel leitud, (taudistunud ala nr 6) kolmel leitud ja (taudistunud ala nr 12) ühel leitud metsseal;
    • Põlvamaal (taudistunud ala nr 12) kahel leitud metsseal;
    • Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel leitud, (taudistunud ala nr 4) kolmel leitud ja (taudistunud ala nr 5) kahel kütitud metsseal;
    • Järvamaal (taudistunud ala nr 10) kahel kütitud ja (taudistunud ala nr 11) ühel kütitud metsseal;
    • Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) kahel leitud metsseal.
  • Ajavahemikul 10.–17. augustini diagnoositi sigade Aafrika katk varem taudistunud alalt:
    • Tartumaal (taudistunud ala nr 8) ühel leitud ja (taudistunud ala nr 15) kahel leitud ning ühel kütitud metsseal;
    • Võrumaal (taudistunud ala nr 5) kahel leitud ja (taudistunud ala nr 12) ühel kütitud metsseal;
    • Põlvamaal (taudistunud ala nr 12) neljal leitud metsseal;

Valgamaal (taudistunud ala nr 4) ühel leitud ja (taudistunud ala nr 5) ühel leitud metsseal;

    • Järvamaal (taudistunud ala nr 10) ühel leitud ja (taudistunud ala nr 11) ühel leitud metsseal;
    • Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) neljal leitud metsseal.
  • Ajavahemikul 18.–24. augustini diagnoositi sigade Aafrika katk varem taudistunud alalt:
    • Lääne-Virumaal (taudistunud ala nr 11) ühel kütitud metsseal;
    • Valgamaal (taudistunud ala nr 6) ühel leitud metsseal;
    • Võrumaal (taudistunud ala nr 5) ühel leitud ja (taudistunud ala nr 6) neljal leitud metsseal;
    • Põlvamaal (taudistunud ala nr 12) kolmel leitud metsseal;
    • Pärnumaal (taudistunud ala nr 14) ühel kütitud metsseal;
    • Järvamaal (taudistunud ala nr 10) ühel leitud metsseal;
    • Ida-Virumaal (taudistunud ala nr 7) ühel kütitud metsseal;
    • Tartumaal (taudistunud ala nr 15) kolmel leitud ning ühel kütitud metsseal.

24. augustil – SAK diagnoositi Põlvamaal Vastse-Kuuste vallas ühel leitud metsseal. Tema leiukoht on sigade Aafrika katku taudistunud ala nr 16 ja metssea leiukoha ümber jääval 200-ruutkilomeetri suurusel alal asuvale kolmele seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused.

27. augustil – SAK diagnoositi Jõgevamaal Põltsamaa vallas ühel leitud metsseal. Tema leiukoht on sigade Aafrika katku taudistunud ala nr 17. Metssea leiukoha ümber jääval 200-ruutkilomeetri suurusel alal asuvale kuuele seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused.

27. augustil – SAK diagnoositi Põlvamaal Veriora vallas ühel leitud metsseal, tema leiukoht on sigade Aafrika katku taudistunud ala nr 18. Metssea leiukoha ümber jääval 200-ruutkilomeetri suurusel alal asuvale 17 seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused.

31. augustil – SAK diagnoositi Tartumaal Peipsiääre vallas ühel hukatud metsseal. Tema hukkamiskoht on sigade Aafrika katku taudistunud ala nr 19. Metssea leiukoha ümber jääval 200-ruutkilomeetri suurusel alal asuvale kahele seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused.[13]

Ajavahemikul 1.–7. septembrini 2015 SAK diagnoositi varem taudistunud alalt

  • Valgamaal (taudistunud ala nr 8) ühel kütitud metsseal
  • Põlvamaal (taudistunud ala nr 16) kahel leitud ja (taudistunud ala nr 12) ühel leitud metsseal;
  • Jõgevamaal (taudistunud ala nr 17) neljal leitud metsseal;
  • Pärnumaal (taudistunud ala nr 14) ühel leitud metsseal;
  • Viljandimaal (taudistunud ala nr 14) ühel leitud ja (taudistunud ala nr 2) kolmel leitud ning kahel kütitud metsseal;
  • Võrumaal (taudistunud ala nr 5) kahel kütitud metsseal.

Ajavahemikul 9.–14. septembrini diagnoositi SAK metssigadel varem taudistunud alalt:

  • Võrumaal (taudistunud ala nr 5) ühel kütitud ja (taudistunud ala nr 6) ühel kütitud metsseal;
  • Viljandimaal (taudistunud ala nr 14) kahel kütitud metsseal;
  • Tartumaal (taudistunud ala nr 15) kahel leitud, (taudistunud ala nr 19) ühel kütitud ja (taudistunud ala nr 16) ühel leitud metsseal;
  • Põlvamaal (taudistunud ala nr 16) kuuel leitud metsseal;
  • Valgamaal (taudistunud ala nr 4) kahel leitud ja (taudistunud ala nr 1) ühel kütitud metsseal;
  • Pärnumaal (taudistunud ala nr 10) ühel kütitud metsseal;
  • Järvamaal (taudistunud ala nr 17) ühel kütittud metsseal.

Ajavahemikul 15.–21. septembrini diagnoositi SAK katk varem taudistunud alalt:

  • Põlvamaal (taudistunud ala nr 16) kaheteistkümnel leitud metsseal;
  • Tartumaal (taudistunud ala nr 15) kolmel leitud ja ühel kütitud metsseal;
  • Raplamaal (taudistunud ala nr 13) ühel leitud metsseal;
  • Lääne-Virumaal (taudistunud ala nr 11) ühel leitud ja ühel kütitud metsseal;
  • Järvamaal (taudistunud ala nr 11) ühel leitud ja (taudistunud ala nr 17) ühel kütitud metsseal;
  • Valgamaal (taudistunud ala nr 4) kahel leitud ja (taudistunud ala nr 6) ühel leitud metsseal.


23. septembril diagnoositi SAK Järvamaal Albu vallas ühel kütitud metsseal. Metssea küttimiskoha ümber jääval 200-ruutkilomeetri suurusel alal seakasvatusettevõtteid ei asu. Albu valla metssea küttimiskoht on sigade Aafrika katku taudistunud ala nr 20.

Ajavahemikul 22.–28. septembrini diagnoositi SAK varem taudistunud alalt:

  • Järvamaal (taudistunud ala nr 20) ühel kütitud metsseal;
  • Põlvamaal (taudistunud ala nr 16) kümnel leitud metsseal;
  • Võrumaal (taudistunud ala nr 6) ühel leitud metsseal;
  • Lääne-Virumaal (taudistunud ala nr 11) kahel leitud ja ühel kütitud metsseal;
  • Viljandimaal (taudistunud ala nr 9) ühel leitud metsseal;
  • Pärnumaal (taudistunud ala nr 14) kolmel leitud metsseal;
  • Jõgevamaal (taudistunud ala nr 17) ühel kütitud metsseal;
  • Tartumaal (taudistunud ala nr 15) ühel leitud metsseal.[14]

Ajavahemikul 29. septembrist 5. oktoobrini diagnoositi SAK varem taudistunud alalt:

  • Järvamaal (taudistunud ala nr 11) ühel kütitud metsseal;
  • Põlvamaal (taudistunud ala nr 16) kolmeteistkümnel leitud metsseal;
  • Tartumaal (taudistunud ala nr 15) ühel kütitud ja (taudistunud ala nr 16) ühel leitud metsseal;
  • Lääne-Virumaal (taudistunud ala nr 11) seitsmel leitud ja kahel kütitud metsseal;
  • Võrumaal (taudistunud ala nr 5) ühel leitud metsseal;
  • Ida-Virumaal (taudistunud ala nr 3) ühel kütitud metsseal.

7. oktoobril diagnoositi SAK Jõgevamaal Tabivere vallas ühel kütitud metsseal, tema küttimiskoha ümber jääval 200-ruutkilomeetrisel alal seakasvatusettevõtteid ei asu. Tabivere valla metssea küttimiskoht on sigade Aafrika katku taudistunud ala nr 21.

Ajavahemikus 5.-12. oktoobrini diagnoositi SAK varem taudistunud aladelt:

  • Põlvamaal (taudistunud ala nr 16) kaheksal leitud ja kaheksal kütitud ning (taudistunud ala nr 18) ühel leitud metsseal;
  • Pärnumaal (taudistunud ala nr 14) ühel leitud metsseal;
  • Valgamaal (taudistunud ala nr 4) kahel leitud, (taudistunud ala nr 5) ühel kütitud, (taudistunud ala nr 6) ühel leitud ning (taudistunud ala nr 8) ühel leitud metsseal;
  • Järvamaal (taudistunud ala nr 11) neljal leitud, (taudistunud ala nr 17) ühel kütitud ja (taudistunud ala nr 10) ühel leitud metsseal;
  • Jõgevamaal (taudistunud ala nr 17) ühel kütitud metsseal;

Võrumaalt (taudistunud ala nr 5) kahel leitud ja ühel kütitud ning (taudistunud ala nr 6) kahel leitud metsseal.

Ajavahemikul 13.-19. oktoobrini diagnoositi SAK 38 metsseal, kes kütiti või leiti lõpnuna järgmistelt taudistunud aladelt:

  • Põlvamaal (taudistunud ala nr 16) – neljal leitud ja kahel kütitud metsseal;
  • Tartumaal (taudistunud ala nr 15) – kolmel leitud ja ühel kütitud metsseal; taudistunud ala nr 16 – ühel leitud ja ühel kütitud metsseal;
  • Valgamaal (taudistunud ala nr 1) – ühel kütitud, taudistunud ala nr 4 – neljal leitud, taudistunud ala nr 6 – ühel leitud

ja taudistunud ala nr 8 – ühel kütitud metsseal;

  • Võrumaal – taudistunud ala nr 5 – kahel leitud ja ühel kütitud; taudistunud ala nr 6 – kahel leitud metsseal;
  • Lääne-Virumaal – taudistunud ala nr 11 – ühel leitud ja kuuel kütitud metsseal;
  • Jõgevamaal – taudistunud ala nr 17 – ühel kütitud metsseal;
  • Järvamaal – taudistunud ala nr 10 – ühel leitud metsseal ning taudistunud ala nr 11 – kolmel leitud ja ühel kütitud metsseal.

19. oktoobril diagnoositi SAK Jõgevamaal Jõgeva vallas ühel kütitud metsseal. Metssea küttimiskoha ümber jääval 200-ruutkilomeetri suurusel alal asuvale kolmele seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused. Selle metssea küttimiskoht on sigade Aafrika katku taudistunud ala nr 22.

Ajavahemikul 21.-26. oktoobrini diagnoositi SAK 28 metsseal, kes kütiti või leiti lõpnuna järgmistelt taudistunud aladelt:

  • Järvamaal: taudistunud ala nr 11 – kahel leitud metsseal;
  • Võrumaal: taudistunud ala nr 6 – ühel leitud ja ühel kütitud metsseal;
  • Põlvamaal: taudistunud ala nr 16 – viiel leitud ja kolmel kütitud metsseal;
  • Tartumaal: taudistunud ala nr 8 – kolmel leitud ja kahel kütitud, taudistunud ala nr 15 – ühel kütitud ja

taudistunud ala nr 16 – kolmel leitud metsseal;

  • Viljandimaal: taudistunud ala nr 9 – ühel kütitud metsseal;
  • Valgamaal: taudistunud ala nr 4 – ühel leitud ja taudistunud ala nr 6 – ühel leitud metsseal;
  • Lääne-Virumaal: taudistunud ala nr 11 – kahel leitud ja ühel kütitud ja taudistunud ala nr 20 – ühel kütitud metsseal.[15]

SAK leiud kodusigadel[muuda | muuda lähteteksti]

21. juuli – kinnitas Veterinaar- ja Toiduamet sigade Aafrika katku ametliku diagnoosi kodusigadel kolmes seafarmis Viljandi- ja Valgamaal. Kõikides taudipunktides kehtestatakse karantiin ja vastavalt sigade Aafrika katku tõrje tegevusjuhendile kõik sead hukatakse ja hävitatakse ning pärast farmi loomadest tühjendamist viiakse läbi hoone puhastamine ja desinfitseerimine.[16]

21. juulil – SAK diagnoositi Valgamaal Taheva vallas väikemajapidamises (siga suri, korjus hävitati), Viljandimaal Viljandi vallas 355-pealises seafarmis (kõik sead hukati, korjused hävitati) ja Kolga-Jaani vallas olevas 191 pealises seafarmis (kõik sead hukati, korjused hävitati).

28. juulil – SAK diagnoositi kodusigadel Viljandimaal Viljandi valla väikemajapidamises, kus peeti 6 siga (kodu- ja metssea ristandid) (sead hukati, korjused hävitati).[17]

Veterinaar- ja Toiduameti Tartumaal Puhja vallas Rämsi külas asuvast seafarmist võetud proovides leiti viie looma proovidest katku tekitaja ja farmi ligi 1186 siga hukatakse ning seejärel hoone desinfitseeritakse.[18]

30. juuli – esimesed katku tõttu surnud mahepidamisel olevad sead registreeriti ka Järvamaal Roosna-Alliku vallas Valasti külas asuvas 385 pealises seafarmis[19], hukkamine läbi viidud; SAK diagnoositi Tartumaal Puhja vallas 1186 seaga farmis – kõik sead hukati, korjused hävitati; Järvamaal Roosna-Alliku vallas 478 seaga farmis – kõik hukati, korjused hävitati.

31. juulil – SAK diagnoositi Valgamaal Taheva vallas 3 seaga väikemajapidamises, katkutõrjeks kõik sead hukati, korjused hävitati.

4. augustil – SAK diagnoositi Lääne-Virumaal Rakke vallas 3 koduseaga väikemajapidamises; katkutõrje: kõik hukati, korjused hävitati.

5. augustil – SAK diagnoositi Viljandimaal Tarvastu vallas 2149 seaga farmis, sead hukatakse, korjused hävitatakse.[20]

8. augustil – SAK diagnoositi Jõgevamaal Puurmani vallas 6426 seaga farmis, sead hukatakse, korjused hävitatakse.

12. augustil – SAK diagnoositi Viljandimaal Tarvastu vallas 3072 seaga farmis, sead hukatakse, korjused hävitatakse. SAK diagnoositi Võrumaal Haanja vallas 1868 sead hukatakse, korjused hävitatakse.

19. augustil – SAK Valgamaal Hummuli vallas 5 seaga väikemajapidamises, kes hukati ja korjused hävitati.

20. augustil – SAK Jõgevamaal Puurmani vallas 2329 seaga seafarmis – kõik sead hukati, korjused hävitati.

25. august – SAK Tartumaal Puhja vallas seafarmis, kus peetakse 3804 siga ja Valgamaal Tõlliste vallas seafarmis, kus peeti 120 siga – kõik sead hukati, korjused hävitati.

29. august – SAK Viljandimaal Viljandi vallas seafarmis, 15 siga hukatakse, korjused hävitatakse.[21]

22. septembril diagnoositi SAK kodusigadel Võrumaal Varstu vallas seafarmis, kus peeti 104 siga – sead on hukatud ja korjused hävitatud.[22]

Nakatumisvõime ja paljunemine rakkudes[muuda | muuda lähteteksti]

Sigade Aafrika katku viirus säilib nakatamisvõimelisena pikka aega (olenevalt temperatuurist ka aastaid) nii roojas, veres, pinnases, puit-, metall- kui ka kivipindadel. Nakatunud sigalaste lihas (sh suitsusinkides, suitsuvorstides) säilib viirus 5–6 kuud.

Nakatunud sigades paljuneb viirus esmalt lümfisõlmede monotsüütides ja makrofaagides, ka endoteelirakkudes, hepatotsüütides, neerude tuubulite epiteelirakkudes ja neutrofiilides. Edasi levib viirus verega või lümfiteid pidi teistesse kudedesse nagu luuüdi, põrn, kopsud, maks ja neerud, kus toimub viiruse teisene paljunemine.

Nakatanud rakud harilikult surevad 24 tunni jooksul.

Peiteaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Haiguse peiteperiood on varieeruv – tavaliselt 3–15 päeva (maksimaalselt 40 päeva), ägeda vormi korral aga 3–4 päeva.

Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]

Haiguse sümptomid sõltuvad haiguse vormist.

Sümptomid ägeda vormi korral[muuda | muuda lähteteksti]

Sümptomid alaägeda vormi korral[muuda | muuda lähteteksti]

  • Taastekkiv või ka püsiv palavik – 3–4 nädalat;
  • depressioon, isutus, loidus;
  • hingamisteede põletik;
  • tiinetel loomadel abort.

Sümptomid kroonilise vormi korral[muuda | muuda lähteteksti]

  • Abordid, artriit, liigeste turse, kasvupeetus;
  • hingamisteede põletik;
  • tursed nii jäsemetel, näo ja alalõuapiirkonnas;
  • haavandid nahas või nekroos;
  • suremus madal.

Kliiniline diagnoosmine[muuda | muuda lähteteksti]

Sigade Aafrika katku ei saa kliinilise pildi alusel sigade klassikalisest katkust eristada. Samuti on vaja läbi viia eristusdiagnoos, välistamaks järgmised sigade haigused[23] :

Laboratoorne diagnoosmine[muuda | muuda lähteteksti]

Vastavalt Rahvusvahelise Loomatervishoiu Organisatsiooni soovitustele vajab positiivne tulemus kinnitust PCR-testiga.

Sisse- ja väljaveopiirangud[muuda | muuda lähteteksti]

Veterinaar- ja Toiduamet keelas seoses uute sigade Aafrika katku puhangute kahtlusega Leedu Vabariigis alates 24. juulist 2014 Leedu päritolu sealiha ja seda sisaldavate toodete sisseveo Eestisse.[24] Järgmisel nädalal keeld tühistati.[25]

Eksperimentaalne sigade Aafrika katk[muuda | muuda lähteteksti]

Ühes uuringus nakatati 21 siga sigade Aafrika katku viiruse isolaadiga Spain-70. Sigade tapmise järel tuvastati neil ka tüümuse lesioone, kuid arvatakse, et need koos tümotsüütide rohke apoptoosiga ei mängi akuutse nakkuse korral määravat rolli.[26]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kristin Aasma, Eesti teadlane: Euroopa jaoks on seakatk enneolematult ohtlik looduskoldeline nakkus, 2. september 2015, veebiversioon (tarve 3.09.2015)
  2. Sigade Aafrika katku riskiprofiil Eestis, Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, lk 6, 2011, Veebiversioon (vaadatud 24.01.2014)
  3. Liisu Arumäe, Leedus diagnoositi metssigadel ülinakkav sigade Aafrika katk, 24. jaanuar 2014, Veebiversioon (vaadatud 24.01.2014)
  4. Nikolai Laanetu, Äärmiselt lühinägelik on arvata, et seakatku levitavad peamiselt inimesed, Postimees, 3. august 2015
  5. Matti Aivar Lind, Läti kaalub seakatku tõttu eriolukorra kehtestamist Leedu keelas sisseveo, Eesti seadis piirangud!, 29. juuni 2014, www.DELFI.ee, veebiversioon (vaadatud 29.06.2014)
  6. Hispaania labor: Leedu superfarmist avastatud sigade katk pärineb Venemaalt, ärileht.ee, 2. august 2014, veebiversioon (vaadatud 3.08.2014)
  7. Kristin Aasma. "Valgamaal leitud surnud metsseal diagnoositi sigade Aafrika katk". Õhtuleht, 8. september 2014. Kasutatud 9.09.2014. Eesti.
  8. Kadri Hansalu. "Ka Viljandimaalt leiti seakatku surnud metssiga". Postimees, 10. september 2014. Kasutatud 10.09.2014. Eesti.
  9. Teele Talve. "Seakatk on tunginud 220 kilomeetrit edasi ja jõudnud Ida-Virumaale". Õhtuleht, 20. september 2014. Kasutatud 22.09.2014. Eesti.
  10. "Valgamaal tuvastati veel üks seakatku surnud metssiga". Postimees, 17. november 2014. Kasutatud 24.11.2014.
  11. Sigade Aafrika katku leiud metssigadel (Täiendatud 28.07.2015), veebiversioon (tarve 30.07.2015)
  12. Sigade Aafrika katku leiud metssigadel, veebiversioon (tarve 5.08.2015)
  13. Sigade Aafrika katku leiud metssigadel (täiendatud 31.08.2015), veebiversioon (tarve 2.09.2015)
  14. Sigade Aafrika katku leiud metssigadel (täiendatud 28.09.2015), veebiersioon (tarve 2.10.2015)
  15. Sigade Aafrika katku leiud metssigadel (täiendatud 26.10.2015), veebiversioon (tarve 27.10.2015)
  16. Viljandimaal- ja Valgamaal avastati kolmes seafarmis sigade Aafrika katk Lisatud kaart asukohtadega!, Maaleht, 21. juuli 2015, veebiversioon (tarve 21.07.2015)
  17. Sigade Aafrika katku leiud kodusigadel (Täiendatud 28.07.2015), veebiversioon (tarve 30.07.2015)
  18. Tartumaal jõudis seakatk suurfarmi, 1200 looma hukatakse, Õhtuleht.ee, 30. juuli 2015, veebiversioon (tarve 31.07.2015)
  19. Maarius Suviste, Seakatk võimutseb: päevaga langes ohvriks kaks farmi, 31. juuli 2015, veebiversioon (tarve 31.07.2015)
  20. Sigade Aafrika katku leiud kodusigadel, veebiversioon (tarve 6.08.2015)
  21. Sigade Aafrika katku leiud kodusigadel (Täiendatud 29.08.2015), veebiversioon (tarve 2.09.2015)
  22. Sigade Aafrika katku leiud kodusigadel (täiendatud 22.09.2015), veebiversioon (tarve 2.10.2015)
  23. Sigade Aafrika katku riskiprofiil Eestis, Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, lk 16, 2011, Veebiversioon (vaadatud 24.01.2014)
  24. Veterinaar- ja Toiduamet, veebiversioon (vaadatud 28.07.2014)
  25. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/leedu-paritolu-sealiha-eestisse-sisseveo-keeld-tuhistati?id=69434765
  26. Salguero FJ, Sánchez-Cordón PJ, Sierra MA, Jover A, Núñez A, Gómez-Villamandos JC., Apoptosis of thymocytes in experimental African Swine Fever virus infection., PMID: 14702174, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)(inglise keeles)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]