Sigade Aafrika katk
Sigade Aafrika katk ehk Montgomery haigus[1] (ka Aafrika seakatk, ladina keeles pestis africana suum, lühend SAK) on sigalaste kergesti leviv nakkushaigus, mida põhjustab sigade Aafrika katku viirus.[2][3]
Baltikumis levis Aafrika seakatk 2014. aastal. Juunis 2014 avastati viirus Lätis elavatel sigadel, millega seoses nõudis Läti põllumajandusministeerium valitsuselt eriolukorra väljakuulutamist.[4] Sama aasta 24. juulil tuvastati katk Leedu suurimast seafarmist, mis asub Ignalina piirkonnas ja kuulub ettevõttele Idavang. Hispaania labori kinnitusel on katku genotüüp sama, mis registreeritud ka Venemaal, Valgevenes, Gruusias, Lätis ja Poolas.[5] Eestis diagnoositi Aafrika seakatk esmakordselt septembri alguses Valgamaal Hummulis leitud surnud metsseal[6] (lähemalt artiklis "Sigade Aafrika katk Eestis").
Nakkuse siirutajad
[muuda | muuda lähteteksti]Viiruse siirutajateks ja looduslikuks reservuaariks on pehme toesega puugid, kes nakatuvad viirust kandvatel sigalastel parasiteerides.
Sigalased võivad nakatuda viirust kandvate puukide hammustuse kaudu.
Mitmed sigalased, nagu harilik tüügassiga (Phacochoerus africanus), laanesiga (Hylochoerus meinertzhageni), jõesiga (Potamochoerus porcus), aga ka pekaarilased (Tayassu tajacu ja Tayassu albirostris) võivad olla nakkusekandjad ja toimida viiruse loodusliku reservuaarina, kuid põevad haigust asümptomaatiliselt.
Nakkuse levimine
[muuda | muuda lähteteksti]Sigalaste hulgas levib sigade Aafrika katku viirus otsese kontakti ja kõikide kehaeritiste kaudu. Teised loomaliigid ei ole katkule vastuvõtlikud.
Arvatakse, et nakkuse levikule aitavad kaasa ka linnud, kes on viirusega kokku puutunud ja siis näiteks toiduotsinguil seafarmi lennanud, ka inimesed ja seadmed, mis ei ole piisavalt desinfitseeritud.
Arvatakse, et viirus inimesi ei nakata, kuid inimesed, sarnaselt teiste loomadega, võivad sigade katku levitada.
Nikolai Laanetu väidab, et nakkuse peamised levitajad ei ole inimesed, vaid metssigade korjustel toituvad linnud ja ka seal arenevad putukad, esmajoones porikärbsed on ohu allikaks selle taudi levikul.[7]
Nakatumisvõime ja paljunemine rakkudes
[muuda | muuda lähteteksti]Sigade Aafrika katku viirus säilib nakatamisvõimelisena pikka aega (olenevalt temperatuurist ka aastaid) nii roojas, veres, pinnases, puit-, metall- kui ka kivipindadel. Nakatunud sigalaste lihas (sh suitsusinkides, suitsuvorstides) säilib viirus 5–6 kuud.
Nakatunud sigade organismis paljuneb viirus esmalt lümfisõlmede monotsüütides ja makrofaagides, ka endoteelirakkudes, hepatotsüütides, neerude tuubulite epiteelirakkudes ja neutrofiilides. Edasi levib viirus verega või lümfiteid pidi muudesse kudedesse nagu luuüdi, põrn, kopsud, maks ja neerud, kus toimub viiruse teisene paljunemine.
Nakatanud rakud harilikult surevad 24 tunni jooksul.
Peiteaeg
[muuda | muuda lähteteksti]Haiguse peiteperiood on varieeruv – tavaliselt on see 3–15 päeva (maksimaalselt 40 päeva), ägeda vormi korral aga 3–4 päeva.
Sümptomid
[muuda | muuda lähteteksti]Haiguse sümptomid sõltuvad haiguse vormist.
Sümptomid ägeda vormi korral
[muuda | muuda lähteteksti]- Palavik üle 40 °C (41–42 °C)
- farmisead kogunevad kobarasse, neil esineb isutus, loidus, naha sinakaks muutumine ja liigutuste koordineerimishäired 24–48 tundi enne surma
- lisanduvad kiire pinnapealne hingamine, köha, hingamisraskused
- silmapõletik koos nõre eritumisega ka nõrevoolus (vahel verine) sõõrmetest
- tiinetel emistel iseeneslik abort
- kõhukinnisus, vahel oksendamine ja (verine) kõhulahtisus
- verevalumid nahas, sh kõrvade laiguliseks muutumine
- kooma ja surm 1.–7. kliinilise haigestumise päeval
- suremus kuni 100%
Sümptomid alaägeda vormi korral
[muuda | muuda lähteteksti]- Taastekkiv või ka püsiv palavik – 3–4 nädalat
- depressioon, isutus, loidus
- hingamisteede põletik
- tiinetel loomadel abort
Sümptomid kroonilise vormi korral
[muuda | muuda lähteteksti]- Abordid, artriit, liigeste turse, kasvupeetus
- hingamisteede põletik
- tursed nii jäsemetel, näo ja alalõuapiirkonnas
- haavandid nahas või nekroos
- suremus väike
Kliiniline diagnoosmine
[muuda | muuda lähteteksti]Aafrika seakatku ei saa kliinilise pildi alusel sigade klassikalisest katkust eristada. Samuti on vaja teha eristusdiagnoos, et välistada järgmised sigade haigused[8] :
- aktinobatsilloos
- Aujeszky haigus
- Heamophilus parasuis infektsioon
- kolienterotokseemia
- listerioos
- punataud
- salmonelloos
- sigade dermatiidi ja nekropaatia sündroomist
- sigade klassikaline katk jt.
Laboratoorne diagnoosmine
[muuda | muuda lähteteksti]Vastavalt Rahvusvahelise Loomatervishoiu Organisatsiooni soovitustele vajab positiivne tulemus kinnitust PCR-testiga.
Sisse- ja väljaveopiirangud
[muuda | muuda lähteteksti]Veterinaar- ja Toiduamet keelas seoses uute Aafrika seakatku puhangute kahtlusega Leedu Vabariigis alates 24. juulist 2014 Leedu päritolu sealiha ja seda sisaldavate toodete sisseveo Eestisse.[9] Järgmisel nädalal keeld tühistati.[10]
Eksperimentaalne sigade Aafrika katk
[muuda | muuda lähteteksti]Ühes uuringus nakatati 21 siga Aafrika seakatku viiruse isolaadiga Spain-70. Sigade tapmise järel tuvastati neil ka tüümuse lesioone, kuid arvatakse, et need koos tümotsüütide rohke apoptoosiga ei mängi akuutse nakkuse korral määravat rolli.[11]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kristin Aasma, Eesti teadlane: Euroopa jaoks on seakatk enneolematult ohtlik looduskoldeline nakkus, 2. september 2015, veebiversioon (tarve 3.09.2015)
- ↑ Sigade Aafrika katku riskiprofiil Eestis, Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, lk 6, 2011, Veebiversioon (vaadatud 24.01.2014)
- ↑ Liisu Arumäe, Leedus diagnoositi metssigadel ülinakkav sigade Aafrika katk, 24. jaanuar 2014, Veebiversioon (vaadatud 24.01.2014)
- ↑ Matti Aivar Lind, Läti kaalub seakatku tõttu eriolukorra kehtestamist Leedu keelas sisseveo, Eesti seadis piirangud!, 29. juuni 2014, www.DELFI.ee, veebiversioon (vaadatud 29.06.2014)
- ↑ Hispaania labor: Leedu superfarmist avastatud sigade katk pärineb Venemaalt, ärileht.ee, 2. august 2014, veebiversioon (vaadatud 3.08.2014)
- ↑ Kristin Aasma (8. september 2014). "Valgamaal leitud surnud metsseal diagnoositi sigade Aafrika katk". Õhtuleht. Vaadatud 9.09.2014.
- ↑ Nikolai Laanetu, Äärmiselt lühinägelik on arvata, et seakatku levitavad peamiselt inimesed, Postimees, 3. august 2015
- ↑ Sigade Aafrika katku riskiprofiil Eestis, Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, lk 16, 2011, Veebiversioon (vaadatud 24.01.2014)
- ↑ Veterinaar- ja Toiduamet, veebiversioon (vaadatud 28.07.2014)
- ↑ http://arileht.delfi.ee/news/uudised/leedu-paritolu-sealiha-eestisse-sisseveo-keeld-tuhistati?id=69434765
- ↑ Salguero FJ, Sánchez-Cordón PJ, Sierra MA, Jover A, Núñez A, Gómez-Villamandos JC., Apoptosis of thymocytes in experimental African Swine Fever virus infection., PMID 14702174, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)(inglise keeles)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Sigade Aafrika katk, Põllumajandusministeeriumi veebileht
- Sigade Aafrika katk, Veterinaar- ja Toiduamet, veebiversioon (vaadatud 24.01.2014)
- FAO Corporate Document Repository, RECOGNIZING AFRICAN SWINE FEVER A Field manual, veebiversioon (vaadatud 25.01.2014) (inglise keeles)
- African Swine Fever at Rupinskai Farm in Lithuania, 24.juuli 2014, veebiversioon (vaadatud 28.07.2014) (inglise keeles)
- Kristin Aasma, SIGADE KATK: Läti kuulutas piirialadel välja erakorralise olukorra, 25. juuli 2014, veebiversioon (vaadatud 28.07.2014)
- Arvo Uustalu, KATKUSEA LEIDNUD JAHIMEES: põrsas läks veelompi surema, tal pidi olema kõrge palavik!, 10. september 2014, veebiversioon (vaadatud 10.09.2014)
- Katre Tatrik, Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole?, veebiversioon (vaadatud 3.10.2014)
- Viljandimaa kolmas katkujuhtum tabas väikemajapidamist sealiha suurtootja Ekseko külje all, Maaleht, 28. juuli 2015
- Eesti taudistunud alade kaart
- Siim Randla, Sigade hävitamiseks 305 765 eurot, 27. oktoober 2015
%20eesti%20k.jpg){kind=link}