20. sajand: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 19. august 2019, kell 09:58

See artikkel on sajandist; Eesti ajalehe kohta vaata 20-es Sajand

Viimased sündmused maailmas • Aastate loend • Aasta päevad

Aatomipomm oli külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on aatomipommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele

Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk

Tammsaaret kujutav Eesti Vabariigi 25-kroonine kupüür

20. sajand ehk XX sajand pKr ehk m.a.j. on kristliku ajaarvamise kahekümnes sajand, mis algas 1. jaanuaril 1901 ja lõppes 31. detsembril 2000.

See sajand mängis algset rolli industrialiseerimisele ning militariseerimisele järgnenud informatsiooni ja kommunikatsiooni ajastul, mil 1950.–1970. aastatel algas pärast tuumarelvastumiste, reaktiivmootorite ja kosmosevallutuste ajajärkusid digitaalne revolutsioon. 1980. aastate lõpus hakkas Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislabori juhtimisel välja kujunema hüpertekstikeelel HTML põhinev internet.

Sajandi esimeses pooles toimusid mitmekümne miljoni hukkunuga natsionalismist kantud ülemaailmsed sõjalised konfliktid: Esimene maailmasõda (28. juuli 1914 – 11. november 1918) ja Teine maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945). Nõukogude Liidu militaarne okupatsioon Balti riikides kestis 1991. aastani, taasisesesvunud Eesti Vabariigist viidi väed lõplikult välja alles aastaks 1994.

Sündmused

1900. aastad

1901 – 22. jaanuaril suri Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna ja Briti India keisrinna Victoria, sellega katkes kuus aastakümmet kestnud Victoria ajastu.
1908 – Austria-Ungari annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina.
1908 – 22. septembril kuulutas Bulgaaria tsaaririik end ülendades Osmanite riigist iseseisvaks.

1910. aastad

1912 – uppumatuks peetud ookeaniaurik RMS Titanic vajus merepõhja pärast kokkupõrget jäämäega 14. aprillil kell 02.20 laeva aja järgi.
1912 – 28. novembril kuulutas Sõltumatu Albaania välja iseseisvuse Osmanite riigist.
1913 – šveitslased Frédéric Boissonnas ja Daniel Baud-Bovy tõusid 2. augustil koos kohaliku jahimehe Chrístos Kákalosega esimeste teadaolevate inimestena Hellase kultuurist tuntud Kreeka kõrgeimale mäeharjale (2918 m) Olümpose mäemassiivil Balkani poolsaarel.
1914–1918 – Esimene maailmasõda – üle 17 miljoni surnu, mis oli umbes 1% kogu tollasest maailma rahvaarvust.
1916 – Iirimaa kuulutas 24. aprillil pärast lihavõtteülestõusu välja vabariigi ja sõltumatuse Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi impeeriumist.
1917 – veebruarirevolutsioon ja bolševike võimuhaaramine Venemaal, Romanovite keiserliku dünastia kukutamine ja kommunistliku diktatuuri loomine.
1917 – Soome Vabariik kuulutas välja sõltumatuse Venemaa impeeriumist 6. detsembril.
1918 – Leedu Vabariigi (16. veebruar), Eesti Vabariigi (24. veebruar), Poola Vabariigi (11. november) ja Läti Vabariigi (18. november) sõltumatuste väljakuulutamised Nõukogude Venemaast.
1918 – iseseisvuse kuulutasid Nõukogude Venemaast lisaks välja Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia.
1918 – Tšehhia kuulutas välja sõltumatuse Austria-Ungari impeeriumist 28. oktoobril.
1918–1944 – eksisteeris Islandi Kuningriik paarisliidus Taaniga.
1919 – Lääne-Ukraina Rahvavabariigi ja Ukraina Rahvavabariigi ühendamise seadus võeti vastu 22. jaanuaril.

1920. aastad

1925–1939 – džässmuusika ja art déco kunstiaegkonna hiilgeaeg.
1929–1933 – ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon.
1933 – Adolf Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimuhaaramine Saksamaal.

1930. aastad

1938 – anšluss ehk Austria de facto annekteerimine märtsis Natsi-Saksamaa poolt.
1939 – 14. märtsil kuulutati Bratislavas välja iseseisev Slovaki Vabariik.
1939 – Adolf Hitler kuulutas Praha linnakindluses 16. märtsil välja Tšehhia alade Böömi- ja Määrimaa protektoraadi ehk anneksiooni.
1939–1945 – Teine maailmasõda – üle 60 miljoni surnut, mis oli 3% kogu tollasest maailma rahvastiku arvust.
1939 – Nõukogude Liit surus sõjaga ähvardades Balti riikidele peale baaside lepingu ning sisuliselt okupeeris need.

1940. aastad

1940–1945 – natsid pidasid Lõuna-Poola linna Oświęcimi lähedal Auschwitzi koonduslaagrit ja massihukkamiste krematooriumeid, kus suri kokku umbes 1,1 miljonit vangistatud holokausti ohvrit, kellest suurima enamuse moodustasid aškenazi juudid.
1944 – Island kuulutas 17. juunil välja vabariigi.
1945 – USA heitis Jaapani linnadele Hiroshima ja Nagasaki augustis enne Teise maailmasõja lõppemist aatomipommid.
1947–1991 – kestis niinimetatud külm sõda ehk Moskva ja Lääne poliitiline ja majanduslik konflikt, mis vältis otsest sõjalist vastasseisu.
1948 – loodi Iisraeli riik.
1949 – Hiina Rahvavabariigi, Saksa LV ja Saksa DV rajamine.

1950. aastad

1950–1953 – Korea sõda.
1952 – Ühendkuningriigi peaks tõusis 6. veebruaril pärast oma isa kuningas George VI surma tulevane kuninganna Elizabeth II.
1953 – Džomolungma ehk Mount Everesti mäe tippu (kõrgeim Maal) jõudsid 29. mail esimeste inimestena Uus-Meremaa alpinist ja maadeuurija Edmund Hillary ja šerpa Tenzing Norgay.
1954 – New Yorgis suleti miljoneid emigrante näinud Hudsoni jõesuudmel asuv USA immigratsioonivärav ja föderaalne kontrolljaam Ellis Island saar.
1955. aasta 15. mail sõlmiti Austria valitsuse ja liitlaste vahel Riigileping, millega taastati Austria täielik iseseisvus ning edasine neutraalsus.
1955–1975 – Vietnami sõda
1956 – Ungari ülestõus: rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale, mis kestis 23. oktoobrist 10. novembrini.

1960. aastad

1961 – Juri Gagarin viibis esimese inimesena kosmoses.
1968 – NSV Liit koos sotsialistlike Poola, Ungari, Bulgaaria ja Saksa Demokraatliku Vabariigi vägedega tungisid Tšehhoslovakkiasse ja surusid maha Praha kevade.
1968 – New Yorgis lammutati moderniseerimise eesmärgil üks esimesi ja ilusamaid täiskõrguses beaux-arts'i stiilis kõrghooneid Singer Building (187 m).
1969 – Neil Armstrong astus esimese inimesena Kuu pinnale.

1970. aastad

1980. aastad

1989 – 23. augustil korraldati Eestis, Lätis ja Leedus ühine poliitiline massimeeleavaldus ehk Balti kett, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Natsi-Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollidele

1990. aastad

1990 – Saksamaa taasühendamine
1990 – 11. märtsil kuulutas Leedu Vabariik välja taasiseseisvumise NSV Liidust
1990–1991 – Lahesõda
1991 – Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ning Eesti (20. august) ja Läti (21. august) vabariikide taasiseseisvumine; lisaks iseseisvusid: Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Tadžikistan, Türkmenistan, Ukraina, Usbekistan, Valgevene ja Venemaa.
1991 – 17. septembril võeti Eesti, Leedu ja Läti vastu ÜRO-sse.
1991–2001 – Jugoslaavia sõjad: Kümnepäevane sõda (1991), Horvaatia iseseisvussõda (1991–1995), Bosnia sõda (1992–1995), Kosovo sõda (1998–1999), Preševo oru ülestõus (1999–2001) ning Makedoonia ülestõus (2001).
1992–2001 – Lennart Meri teenis presidendina kaks ametiaega Eesti Vabariiki.
1994 – 31. augustil viis end NSV Liidu õiglusjärglaseks kuulutanud Venemaa Föderatsioon viimased väed Eestist välja.
1994 – 28. septembri öösel uppus vööriõnnetuse tõttu M/S Estonia parvlaev Tallinnast teel Stockholmi, hukkunuid oli 852.
1994–1996 – Esimene Tšetšeenia sõda ehk Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline relvakonflikt.
1997 – 31. augustil hukkus 36-aastane Walesi printsess Diana koos sõbra ja armastatu Dodi Fayediga autoõnnetuses Pont de l'Alma tunnelis Pariisis.
1997 – Tallinna vanalinn kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse.
1999 – Teine Tšetšeenia sõda oli Venemaa Föderatsiooni alustatud sõjakäik, millega vallutati tagasi Tšetšeenia.

Inimesed

Avastused, leiutised ja uuendused

Kümnendid ja aastad

1900. aastad: (1900), 1901, 1902, 1903, 1904, 1905, 1906, 1907, 1908, 1909

1910. aastad: 1910, 1911, 1912, 1913, 1914, 1915, 1916, 1917, 1918, 1919

1920. aastad: 1920, 1921, 1922, 1923, 1924, 1925, 1926, 1927, 1928, 1929

1930. aastad: 1930, 1931, 1932, 1933, 1934, 1935, 1936, 1937, 1938, 1939

1940. aastad: 1940, 1941, 1942, 1943, 1944, 1945, 1946, 1947, 1948, 1949

1950. aastad: 1950, 1951, 1952, 1953, 1954, 1955, 1956, 1957, 1958, 1959

1960. aastad: 1960, 1961, 1962, 1963, 1964, 1965, 1966, 1967, 1968, 1969

1970. aastad: 1970, 1971, 1972, 1973, 1974, 1975, 1976, 1977, 1978, 1979

1980. aastad: 1980, 1981, 1982, 1983, 1984, 1985, 1986, 1987, 1988, 1989

1990. aastad: 1990, 1991, 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999

2000

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 [[Pilt:Newspaper Row, 1906.JPG|pisi|[[New York|New Yorgi]] [[Park Row]] tänaval asusid varajased kõrghooned, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast [[1906]]]]
 [[Pilt:Minutos previos al atentado en Sarajevo.jpg|pisi|[[Sarajevo]] paar minutit enne atentaati [[Franz Ferdinand]]ile; seda 28. juunit 1914. aastal peetakse [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] vallandumise daatumiks]]
-[[Pilt:Europe in 1923.jpg|pisi|20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. [[Euroopa]] kaart aastast 1923.]]
+[[Pilt:Europe in 1923.jpg|pisi|20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. [[Euroopa]] kaart aastast 1923]]
 [[Pilt:New York City, May 2014 - 033.JPG|pisi|[[Manhattan]]il asuv [[Atlas (skulptuur)|Atlase skulptuur]] avati [[Rockefeller Center]]is aastal [[1937]]]]
 [[Pilt:World War II 1942.jpg|pisi|[[II maailmasõda]] Euroopas 1942. aastal]]
 [[Pilt:KL Auschwitz-Birkenau (12676135373).jpg|pisi|[[Auschwitz II-Birkenau]] koonduslaager]]
 [[Pilt:HMS MALAYA leaving New York Navy Yard after four months of repairs following a torpedo hit while on convoy escort duty, 9 July 1941. A5439.jpg|pisi|[[HMS Malaya]] lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941]]
-[[Pilt:Nagasakibomb.jpg|pisi|Aatomipomm oli [[Külm sõda|külma sõja]] aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on aatomipommi tekitatud "tuumaseen" [[Nagasaki]] kohal [[9. august]]il [[1945]], mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele.]]
+[[Pilt:Nagasakibomb.jpg|pisi|Aatomipomm oli [[Külm sõda|külma sõja]] aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on aatomipommi tekitatud "tuumaseen" [[Nagasaki]] kohal [[9. august]]il [[1945]], mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele]]
-[[Pilt:Чёрный супрематический квадрат. 1915. ГТГ.png|pisi|[[Kazimir Malevitš]]i [[Suprematism|suprematistlik]] õlimaal „Must ruut“, mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, [[Tretjakovi galerii|Tretjakovi galeriis]] Moskvas]]
+[[Pilt:Чёрный супрематический квадрат. 1915. ГТГ.png|pisi|[[Kazimir Malevitš]]i [[Suprematism|suprematistlik]] õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, [[Tretjakovi galerii]]s Moskvas]]
 [[Pilt:Soviet empire 1960.png|pisi|[[Nõukogude Liit]] ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt [[raudne eesriie]]) olnud riigid [[Kuuba revolutsioon]]i ajal]]
 [[Pilt:Defense.gov News Photo 980115-D-2987S-054.jpg|pisi|[[Lennart Meri]] koos [[Balti riigid|Balti]] riigipeadega 1998. aastal [[Pentagon]]is USAs]]
@@ 33. rida: / 33. rida: @@
 *[[1912]] – uppumatuks peetud ookeaniaurik [[Titanic|RMS Titanic]] vajus merepõhja pärast kokkupõrget jäämäega 14. aprillil kell 02.20 laeva aja järgi.
 *[[1912]] – 28. novembril kuulutas [[Sõltumatu Albaania]] välja iseseisvuse [[Osmanite riik|Osmanite riigist]].
-*[[1913]] – šveitslased Frédéric Boissonnas ja Daniel Baud-Bovy tõusid 2. augustil koos kohaliku jahimehe Chrístos Kákalosega esimeste teadaolevate inimestena [[Hellas|Hellase]] kultuurist tuntud [[Kreeka]] kõrgeimale mäeharjale (2918 m) [[Olümpos]]e mäemassiivil [[Balkani poolsaar|Balkani poolsaarel]].
+*[[1913]] – šveitslased Frédéric Boissonnas ja Daniel Baud-Bovy tõusid 2. augustil koos kohaliku jahimehe Chrístos Kákalosega esimeste teadaolevate inimestena [[Hellas]]e kultuurist tuntud [[Kreeka]] kõrgeimale mäeharjale (2918 m) [[Olümpos]]e mäemassiivil [[Balkani poolsaar]]el.
 *[[1914]]–[[1918]] – [[Esimene maailmasõda]] – üle 17 miljoni surnu, mis oli umbes 1% kogu tollasest maailma rahvaarvust.
 *[[1916]] – [[Iirimaa]] kuulutas 24. aprillil pärast [[lihavõtteülestõus]]u välja vabariigi ja sõltumatuse [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi]] impeeriumist.
@@ 53. rida: / 53. rida: @@
 *[[1939]] – [[Adolf Hitler]] kuulutas [[Praha]] linnakindluses 16. märtsil välja [[Tšehhia]] alade [[Böömimaa|Böömi]]- ja [[Määrimaa]] protektoraadi ehk anneksiooni.
 *[[1939]]–[[1945]] – [[Teine maailmasõda]] – üle 60 miljoni surnut, mis oli 3% kogu tollasest maailma rahvastiku arvust.
-*[[1939]] – [[Nõukogude Liit]] surus sõjaga ähvardades [[Balti riigid|Balti riikidele]] peale [[Baaside leping|baaside lepingu]] ning sisuliselt okupeeris need.
+*[[1939]] – [[Nõukogude Liit]] surus sõjaga ähvardades [[Balti riigid|Balti riikidele]] peale [[baaside leping]]u ning sisuliselt okupeeris need.
 ===1940. aastad===
-*[[1940]]–[[1945]] – [[Nats|natsid]] pidasid Lõuna-Poola linna [[Oświęcim]]i lähedal [[Auschwitzi koonduslaager|Auschwitzi koonduslaagrit]] ja massihukkamiste krematooriumeid, kus suri kokku umbes 1,1 miljonit vangistatud [[holokaust]]i ohvrit, kellest suurima enamuse moodustasid [[aškenazi juudid]].
+*[[1940]]–[[1945]] – [[nats]]id pidasid Lõuna-Poola linna [[Oświęcim]]i lähedal [[Auschwitzi koonduslaager|Auschwitzi koonduslaagrit]] ja massihukkamiste krematooriumeid, kus suri kokku umbes 1,1 miljonit vangistatud [[holokaust]]i ohvrit, kellest suurima enamuse moodustasid [[aškenazi juudid]].
 *[[1944]] – [[Island]] kuulutas 17. juunil välja vabariigi.
 *[[1945]] – [[USA]] heitis [[Jaapan]]i linnadele [[Hiroshima]] ja [[Nagasaki]] augustis enne Teise maailmasõja lõppemist [[Tuumapomm|aatomipommid]].
 *[[1947]]–[[1991]] – kestis niinimetatud [[külm sõda]] ehk [[Moskva]] ja [[Lääne riigid|Lääne]] poliitiline ja majanduslik konflikt, mis vältis otsest sõjalist vastasseisu.
-*[[1948]] – loodi [[Iisrael|Iisraeli]] riik.
+*[[1948]] – loodi [[Iisrael]]i riik.
 *[[1949]] – [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]], [[Saksa LV]] ja [[Saksa DV]] rajamine.
@@ 67. rida: / 67. rida: @@
 *[[1952]] – [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] peaks tõusis 6. veebruaril pärast oma isa kuningas [[George VI]] surma tulevane kuninganna [[Elizabeth II]].
 *[[1953]] – [[Džomolungma]] ehk Mount Everesti mäe tippu (kõrgeim [[Maa (planeet)|Maal]]) jõudsid 29. mail esimeste inimestena [[Uus-Meremaa]] alpinist ja maadeuurija [[Edmund Hillary]] ja [[šerpa]] [[Tenzing Norgay]].
-*[[1954]] – [[New York|New Yorgis]] suleti miljoneid emigrante näinud [[Hudson|Hudsoni]] jõesuudmel asuv [[Ameerika Ühendriigid|USA]] immigratsioonivärav ja föderaalne kontrolljaam [[Ellis Island]] saar.
+*[[1954]] – [[New York|New Yorgis]] suleti miljoneid emigrante näinud [[Hudson]]i jõesuudmel asuv [[Ameerika Ühendriigid|USA]] immigratsioonivärav ja föderaalne kontrolljaam [[Ellis Island]] saar.
 *[[1955]]. aasta 15. mail sõlmiti [[Austria|Austria valitsuse]] ja [[Liitlasriik|liitlaste]] vahel Riigileping, millega taastati [[Liitlasvägede okupeeritud Austria|Austria]] täielik [[iseseisvus]] ning edasine [[neutraalsus]].
 *[[1955]]–[[1975]] – [[Vietnami sõda]]
@@ 73. rida: / 73. rida: @@
 ===1960. aastad===
 *[[1961]] – [[Juri Gagarin]] viibis esimese inimesena [[kosmos]]es.
-*[[1968]] – [[NSV Liit]] koos sotsialistlike [[Poola]], [[Ungari]], [[Bulgaaria]] ja [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] vägedega tungisid [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkiasse]] ja surusid maha [[Praha kevad|Praha kevade]].
+*[[1968]] – [[NSV Liit]] koos sotsialistlike [[Poola]], [[Ungari]], [[Bulgaaria]] ja [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] vägedega tungisid [[Tšehhoslovakkia]]sse ja surusid maha [[Praha kevad]]e.
-*[[1968]] – [[New York|New Yorgis]] lammutati [[Moderniseerimine|moderniseerimise]] eesmärgil üks esimesi ja ilusamaid täiskõrguses ''[[Uusbarokk|beaux-arts]]''<nowiki/>'i stiilis kõrghooneid [[Singer Building]] (187 m).
+*[[1968]] – [[New York|New Yorgis]] lammutati [[Moderniseerimine|moderniseerimise]] eesmärgil üks esimesi ja ilusamaid täiskõrguses ''[[Uusbarokk|beaux-arts]]'''i stiilis kõrghooneid [[Singer Building]] (187&nbsp;m).
 *[[1969]] – [[Neil Armstrong]] astus esimese inimesena [[Kuu]] pinnale.
 ===1970. aastad===
 ===1980. aastad===
-*[[1989]] – [[23. august|23. augustil]] korraldati [[Eesti|Eestis]], [[Läti|Lätis]] ja [[Leedu|Leedus]] ühine poliitiline massimeeleavaldus ehk [[Balti kett]], mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale [[Baltimaad|Baltimaade]] vabadustahet ja juhtida tähelepanu [[NSV Liit|NSV Liidu]] ja [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] vahel poole sajandi eest sõlmitud [[Molotovi-Ribbentropi pakt|Molotovi-Ribbentropi pakti]] salaprotokollidele
+*[[1989]] – [[23. august]]il korraldati [[Eesti]]s, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s ühine poliitiline massimeeleavaldus ehk [[Balti kett]], mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale [[Baltimaad]]e vabadustahet ja juhtida tähelepanu [[NSV Liit|NSV Liidu]] ja [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] vahel poole sajandi eest sõlmitud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i salaprotokollidele
 ===1990. aastad===
 *[[1990]] – [[Saksamaa]] taasühendamine
-*[[1990]] – [[11. märts|11. märtsil]] kuulutas [[Leedu Vabariik]] välja taasiseseisvumise [[Nõukogude Liit|NSV Liidust]]
+*[[1990]] – [[11. märts]]il kuulutas [[Leedu Vabariik]] välja taasiseseisvumise [[Nõukogude Liit|NSV Liidust]]
 *[[1990]]–[[1991]] – [[Lahesõda]]
 *[[1991]] – [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu kokkuvarisemine]] ning [[Eesti]] (20. august) ja [[Läti]] (21. august) vabariikide taasiseseisvumine; lisaks iseseisvusid: [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]], [[Gruusia]], [[Kasahstan]], [[Kõrgõzstan]], [[Moldova]], [[Tadžikistan]], [[Türkmenistan]], [[Ukraina]], [[Usbekistan]], [[Valgevene]] ja [[Venemaa]].
@@ 87. rida: / 87. rida: @@
 *[[1991]]–[[2001]] – [[Jugoslaavia sõjad]]: [[Kümnepäevane sõda]] (1991), [[Horvaatia iseseisvussõda]] (1991–1995), [[Bosnia sõda]] (1992–1995), [[Kosovo sõda]] (1998–1999), [[Preševo oru ülestõus]] (1999–2001) ning [[Makedoonia ülestõus]] (2001).
 *[[1992]]–[[2001]] – [[Lennart Meri]] teenis [[Eesti vabariigi president|presidendina]] kaks ametiaega [[Eesti Vabariik]]i.
-*[[1994]] – 31. augustil viis end [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] õiglusjärglaseks kuulutanud [[Venemaa Föderatsioon]] viimased väed [[Eesti|Eestist]] välja.
+*[[1994]] – 31. augustil viis end [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] õiglusjärglaseks kuulutanud [[Venemaa Föderatsioon]] viimased väed [[Eesti]]st välja.
 *[[1994]] – 28. septembri öösel uppus vööriõnnetuse tõttu [[Estonia (laev)|M/S Estonia]] parvlaev [[Tallinn]]ast teel [[Stockholm]]i, hukkunuid oli 852.
-*[[1994]]–[[1996]] – [[Esimene Tšetšeenia sõda]] ehk [[Itškeeria Tšetšeeni Vabariik|Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi]] ja [[Venemaa Föderatsioon|Venemaa Föderatsiooni]] vaheline relvakonflikt.
+*[[1994]]–[[1996]] – [[Esimene Tšetšeenia sõda]] ehk [[Itškeeria Tšetšeeni Vabariik|Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi]] ja [[Venemaa Föderatsioon]]i vaheline relvakonflikt.
 *[[1997]] – 31. augustil hukkus 36-aastane [[Diana, Walesi printsess|Walesi printsess Diana]] koos sõbra ja armastatu Dodi Fayediga autoõnnetuses Pont de l'Alma tunnelis Pariisis.
-*[[1997]] – [[Tallinna vanalinn]] kanti [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi nimistusse]].
+*[[1997]] – [[Tallinna vanalinn]] kanti [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.
-*[[1999]] – [[Teine Tšetšeenia sõda]] oli [[Venemaa Föderatsioon|Venemaa Föderatsiooni]] alustatud sõjakäik, millega vallutati tagasi [[Tšetšeenia]].
+*[[1999]] – [[Teine Tšetšeenia sõda]] oli [[Venemaa Föderatsioon]]i alustatud sõjakäik, millega vallutati tagasi [[Tšetšeenia]].
 == Inimesed ==