Ellis Island

Allikas: Vikipeedia
Ellis Islandi peahoone umbes XX sajandi alguses
Ellis Island esiplaanil 2014. aastal

Ellis Island on saar Upper New York Bays Hudsoni jõe alamjooksu suudmel. See oli põhiline ja aktiivseim immigratsioonivärav ja föderaalne kontrolljaam rohkem kui 12 miljonile emigrandile ja pagulasele, kes rändasid põhiliselt ookeaniaurikutel üle Atlandi ookeani Ameerika Ühendriikidesse.

Saare viimase eraomaniku Samuel Ellise järgi nime saanud saar asub Statue of Liberty ehk Ameerika vabadussamba saare (Liberty Island) vahetus läheduses ja see on New Yorgi linnaosa Manhattani eksklaav, mida ümbritsevad Jersey City linna veed New Jersey osariigis. Sinna pidid viimaks tervisekontrolli suunduma ka näiteks RMS Titanicu kolmanda klassi reisijad. I ja II klassi reisijad väljusid transatlantilistelt laevadelt Manhattani saarel. Üldiselt saadeti tervisekontrolli mitteläbinud ning ka ebasoositud inimesed (nagu polügaamsed, madala moraaliga, anarhismi soosivad või kriminaalkaristusega isikud) laevakompaniide kulul tagasi Euroopasse. Neid oli Põhja-Ameerikasse saabujate seas ligikaudu 2%.

Väikesaar teenindas sisserändureid kuuekümne kahe aasta vältel aastatel 1892-1954. Lisaks nii-öelda vanale sisserändele (Kanadast, Suurbritanniast, Iirimaalt, Skandinaaviast ja Saksamaalt) teenindati uut järgnenud sisserände voolu Itaaliast, Ungarist, Poolast, Venemaalt ja Kreekast. Uued tulijad olid tihti Lõuna-, Kesk- ja Ida-Euroopa katoliiklased, juudid või õigeusklikud, ning jäid enamasti suurematesse linnadesse paikseks. Nende hulgas oli paljude tänaste USAs tuntud tegelaste esivanemaid, töölisi kui ka sõjapõgenikke, sealhulgas Nõukogude Liidu okupatsiooni eest Ühendriikidesse ja Kanadasse põgenevaid eestlasi.

Aastatel 1892-1934 toimusid nn lootuse ja pisarate saarel olulised laiendus- ja maaparandustööd. Enne seda oli palju väiksema pindalaga saarel piraatide ja kriminaalide hukkamiskoht (viimane hukkamine toimus 1839. aastal), Fort Gibsoni garnison ja hiljem mereväe padrunisalv. Saar suleti 1954. aastal ja jäeti aastakümneteks unarusse. Uuesti avati see immigratsioonimuuseumina alates 1990. aastast ja seda külastab umbes 3 miljonit külastajat aastas.

1965. aastal sai saarest koos Liberty Islandiga osa rahvuslikust mälestusmärgist Statue of Liberty National Monument. Aastal 1966 kanti see USA Ajalooliste Paikade Riiklikku Registrisse (National Register of Historic Places) ning aastast 1993 on tegu New York City Mälestusmärkide Säilitamise Komisjoni poolt kaitsealuseks mälestusmärgiks (New York City Landmark) kuulutatud kompleksiga.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]