Kopter

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Helikopter)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Algelise helikopteri katsetus 1922
Eesti piirivalve merepäästetreening Mil Mi-8 kopteriga 2008. aastal

Kopter (vanakreeka keelest ἕλιξ hélix 'keere, spiraal' + πτερόν pterón 'tiib'), varem helikopter, on õhust raskem lennuaparaat, mille tõste- ja liikumisjõu tekitab vähemalt üks rõhtasendis (horisontaalselt) pöörlev tiivik.[1]

Rootor ehk tiivik koosneb selle võllil asuva kaldketta abil automaatselt kohtumisnurka (sammu) muutvatest labadest.

Eristatakse ühe, kahe ja mitme tiivikuga koptereid. Ühe tiivikuga kopterid jagunevad sabas asuva tüürpropelleriga kopteriteks ja tiiviku labade otstes paiknevate reaktiivmootoritega kopteriteks. Kahe tiivikuga kopteril võivad need asuda teineteise taga lennusuuna pikiteljel (tandemis tiivikud), kõrvuti põikiteljel (transversaaltiivikud) või kohakuti (koaksiaaltiivikud). Lisaks võivad kopteri kaks lõikuvate pöörlemistasapindadega tiivikut olla suunalt lahknevate telgedega (Flettner tüüpi asetusega rootorid). [1] Nelja tiivikuga kopter on kvadrootor. Enamik tänapäeva suuremaid koptereid on gaasiturbiinmootoriga, väiksemad valdavalt kolbmootoriga.

Kopteriga saab õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, ka kohandamata looduslikele platsidele, samuti rippuda õhus paigal[1]. Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on võrreldes lennukiga väike, rippuvat kopterit saab pöörata lausa paigal. Paigalt tõusta ja selle kohal rippuda annab võimaluse kopterit kasutada raskemini ligipääsetavate rajatiste püstitamisel kraanana, päästeteenistuses, põllumajanduses ja sõjanduses (näiteks dessandid, allveelaevatõrjeoperatsioonid jne.)[1].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene helikopterilaadse masina põhimõtte visand omistatakse Leonardo da Vincile. 19. sajandi lõpupoolel tehti mitmeid kohmakaid katseid algeliste lennumasina konstruktsioonidega, millega sai juhitamatult teha mõningaid hüppeid maapinna kohal.

Sõna "helikopter" võttis kasutusele 1861 prantsuse leiutaja Gustave de Ponton d'Amécourt, kes demonstreeris avalikkusele väikest aurumasina jõul töötavat mudelit. Kuigi ta võttis esimesena lennumasinates kasutusele uudse metalli, alumiiniumi, ei suutnud tema mudel maapinnalt õhku tõusta.

15. aprillil 1877 katsetas Itaalia insener Enrico Forlanini veidi üle kolme kilo kaaluvat aurumasina jõul töötavat kopterimudelit. Kopteri rootorid pani pöörlema kahesilindriline aurumasin, mida toitis aurukatel. Ungari insener Ján Bahýl (rahvuselt slovakk) ehitas 1901. aastal sisepõlemismootoriga kopterimudeli, mis tõusis poole meetri kõrgusele. 5. mail 1905 tõusis see 4 m kõrgusele ja läbis üle 1,5 km.

1930. aastate algul ehitasid Louis Breguet ja Rene Dorandi masina Gyroplane-Laboratoire, mis oli esimene inimest kandev ja juba kestvamat aega lendav kopter.

Esimese kasutuskõlbliku lennus juhitava helikopteri ehitas 1936. aastal Henrich Focke (1890-1979) Saksamaal. Henrich Focke ehitatud kopteriga Focke-Wulf Fw 61-ga saavutati lennukõrgus 3200 m, pikim lend üle 230 km lennukiirusega 120 km/h. Esimene seeria helikopter Focke-Achgeli Fa-223 ehitati 1941. aastal II maailmasõja ajal Saksamaal, millele järgnes Fletner Fi-282 sari 1943. aastal.

Esimese tänapäeval levinud skeemiga kopteri arendas ameeriklane Igor Sikorsky (1880-1972). Aastal 1939 ehitatud Sikorsky VS-300 oli esimene ühe põhirootori ja ühe sabarootoriga kopter, selle esmalend oli 1939. aastal.

Praegu on maailmas levinumad tuntud USA firma Bell Helicopters (eri tüüpi koptereid on kasutuses kokku umbes 21 000), Sikorsky, Mil, Kaman ja teiste firmade kopterid.

Kaman HH-43 Huskie

Kopterimargid[muuda | muuda lähteteksti]

Helikopteri arenguetapid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tehnikaleksikon, lk. 136

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]