1993
Ilme
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1960. aastad |
1970. aastad |
1980. aastad |
1990. aastad
| 2000. aastad
| 2010. aastad
◄◄ |
◄ |
1989 |
1990 |
1991 |
1992 |
1993
| 1994
| 1995
| 1996
| 1997
| ►
| ►►
1993. aasta (MCMXCIII) oli 20. sajandi 93. aasta.
Sündmused maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]Jaanuar
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. jaanuar – Tšehhoslovakkia lagunemine: Tšehhoslovakkia jagunes Tšehhi Vabariigiks ja Slovaki Vabariigiks.
- 1. jaanuar – Läänemerel uppus tormis reisilaev M/S Jan Heweliusz. Hukkus 55 inimest ja päästa õnnestus üheksa.
- 20. jaanuar – Bill Clinton vannutati Ameerika Ühendriikide 42. presidendiks.
- 26. jaanuar – Václav Havel valiti Tšehhi presidendiks.
Veebruar
[muuda | muuda lähteteksti]- 20. veebruar – Venemaa lennukikaaperdaja, kes nõudis enda viimist USA-sse, sundis Venemaa reisilennuki maanduma Eestis ning seejärel Rootsis, kus ta alistus politseile.
- 26. veebruar – New Yorgis Maailma Kaubanduskeskuses toimunud pommiplahvatuses hukkus kuus ning sai vigastada umbes tuhat inimest.
Märts
[muuda | muuda lähteteksti]- 13. märts – Austraalia föderaalvalimised võitis Paul Keatingi juhitud Tööpartei.
- 23. märts – Lõuna-Aafrika Vabariik teatas oma tuumarelvaprogrammi lõpetamisest. Riik oli oma viimased tuumarelvad lammutanud 1989. aastal.
- 27. märts – Mahamane Ousmane valiti Nigeri presidendiks.
Aprill
[muuda | muuda lähteteksti]- 8. aprill – Põhja-Makedoonia sai ÜRO liikmeks.
- 13. aprill – riigireetmises süüdistatuna astusid kohtu ette 12 meest, kes korraldasid 1991. aastal Nõukogude Liidus riigipöördekatse.
- 19. aprill – Tulekahju lõpetas Waco piiramise. 51 päeva kestnud vastasseisus hukkus kokku 82 sektiliiget ja 4 föderaaltöötajat.
- 23. aprill – Carlo Azeglio Ciampi sai Itaalia peaministriks.
- 30. aprill – Hamburgis pussitati tenniseväljakul naiste maailma esireketit Monica Selesi.
Mai
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. mai – Filipiinidel hukkus atentaadis president Ranasinghe Premadasa.
- 10. mai – Lõuna-Ecuadoris mattis kaevandamise, puude langetamise ja paduvihmade tagajärjel tekkinud maalihe enda alla džungliküla.
- 24. mai – Eritrea iseseisvus Etioopiast.
- 27. mai – Suurbritannia peaminister John Major vallandas rahandusministri Norman Lamonti, süüdistades teda valuutakriisi põhjustamises.
Juuni
[muuda | muuda lähteteksti]Juuli
[muuda | muuda lähteteksti]- 9. juuli – DNA-andmeid kasutades identifitseerisid Inglismaa teadlased 1918. aastal Jekaterinburgis tapetud Venemaa keisri Nikolai II ja tema pereliikmete säilmed.
- 30. juuli – Peruu pealinnas Limas varastasid rahvusmuuseumi valvurid ainulaadseid inkade kuldehteid.
August
[muuda | muuda lähteteksti]- 21. august – NASA kaotas ühenduse Mars Observeriga.
- 31. august – Venemaa viis lõpuni vägede väljaviimise Leedust.
September
[muuda | muuda lähteteksti]- 17. september – Poolast lahkusid viimased seal paiknenud Venemaa väeosad.
Oktoober
[muuda | muuda lähteteksti]- 3.–4. oktoober – Somaalias toimus Muqdisho lahing.
November
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. november – jõustus Maastrichti leping
Detsember
[muuda | muuda lähteteksti]- 2. detsember – NASA saatis missiooni STS-61 parandama Hubble'i kosmoseteleskoopi.
- 2. detsember Colombias hukkus politsei haarangus narkoparun ja terrorist Pablo Escobar.
- 20. detsember – Hubble'i kosmoseteleskoop tegi esimesed fotod kasutades parandatud optikat.
- 21. detsember – Boriss Jeltsin saatis Venemaal laiali KGB järeltulija, julgeolekuministeeriumi.
- 22. detsember – Kuuba presidendi Fidel Castro tütar Alina Fernández Revuelta lahkus Kuubast ja sai poliitilise varjupaiga USA-s.
- 27. detsember – tulekahjus Haitil põles maha 150 maja.
- 30. detsember – seati sisse diplomaatilised suhted Iisraeli ja Vatikani vahel.
Sündmused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- Jaanuar – toimus pensionäride meeleavaldus.
- 12. veebruar – riik sõlmis lepingu Elcoteq Oy-ga ühisfirma Elcoteq Baltica loomiseks.
- 23. aprill – teist korda taastatud Paide Vallitorn avati külastajaile.
- 4. mai – Riigikogu kinnitas Eesti kaitseväe juhatajaks Aleksander Einselni.
- 13. mai – Eesti võeti 29. riigina vastu Euroopa Nõukogu täisliikmeks.
- 15. mai – Viljandis toimus esimene Viljandi pärimusmuusika festival.
- 27. mai – Tartu raekojas peeti Riigikohtu esimehe Rait Maruste eesistumisel Riigikohtu üldkogu esimene istung.
- kevad – käivitati esimene Eesti veebiserver Tartu Ülikooli Raamatukogus.
- 3. juuni – Tartus valmis Vabaduse silla rauast variant.
- 3. juuni – Eestist lahkus viimane Venemaa piirivalvur.
- 6. juuni – asutati Tartu Ülikooli Kliinikum.
- 21. juuni – Riigikogu võttis vastu välismaalaste seaduse.
- 2. juuli – loodi Eesti Muinsuskaitseamet.
- 16. juuli ja 17. juuli – Narvas ja Sillamäel pidasid vene ringkonnad omaalgatuslikku referendumit "rahvuslik-territoriaalse autonoomia" küsimustes (Narva ja Sillamäe 1993. aasta autonoomia referendum).
- 25. juuli – Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii otsustas kaitsejõudude koosseisust välja astuda. Algas Pullapää kriis.
- 29. juuli – loodi ETV Reklaam. RTV kaotas monopoolse õiguse ETV eetriaja kommertsmüügiks.
- 31. juuli – RTV alustas tegevust iseseisva telekanalina. Eetrisse läks esimene lastesaade "Otto-Triin"
- 10. august – Abja-Paluoja alev nimetati linnaks.
- 25. august – Riigikogu võttis vastu käibemaksuseaduse, millega kehtestati käibemaksuks 18%.
- 25. august – Vabariigi Valitsus andis varem Tallinna koosseisu kuulunud Saue alevile linna staatuse.
- 10. september – paavst Johannes Paulus II visiit Eestis ja Tallinnas
- 11. september – Tallinnas avati pidulikult Eesti Rahvusraamatukogu uus hoone.
- 15. september – Riigikogu võttis vastu parandatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, millega sätestati kohustuslik põhiharidus.
- 1. oktoober – alustas telesaateid Kanal 2
- 17. oktoober – toimusid 1993. aasta Eesti kohalikud valimised.
- 30. oktoober – ETV-s läks eetrisse telesarja "Õnne 13" esimene osa.
- 1. november – esimest korda jõudis eetrisse raadiosaade "Ajalootund".
- 7. detsember – Vilsandi Riiklik Looduskaitseala reorganiseeriti Vilsandi rahvuspargiks.
- 8. detsember – Riigikogu võttis vastu uue tulumaksuseaduse, millega kehtestati ühtseks tulumaksuks 26%.
- 8. detsember – asutati Soomaa rahvuspark.
- 22. detsember 1993 kell 15:20 uppus Irbe väinas triiviv avariiline laev Belomorskiy-10 [1]
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Sündinud 1993
- 9. jaanuar – Kevin Korjus, eesti autovõidusõitja
- 12. jaanuar – Zayn Malik, Briti laulja
- 3. veebruar – Getter Jaani, eesti laulja
- 4. veebruar – Laura Prits, eesti laulja
- 11. veebruar – Rasmus Haugasmägi, eesti veemootorisportlane
- 19. veebruar – Victoria Justice, Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja
- 2. märts – Marija Jaremtšuk, Ukraina laulja
- 7. märts – Mick Pedaja, eesti muusik
- 7. aprill – Irina Štork, Eesti iluuisutaja
- 21. mai – Grete Gaim, eesti laskesuusataja
- 29. mai – Grete Šadeiko, eesti kergejõustiklane
- 26. juuni – Ariana Grande, USA laulja
- 26. juuli – Elizabeth Gillies, Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja
- 27. juuni – Johanna Talihärm, eesti laskesuusataja
- 28. juuli – Harry Kane, Inglismaa jalgpallur
- 15. august – Robert Täht, eesti võrkpallur
- 2. september – Robert Rooba, eesti jäähokimängija
- 13. september – Niall Horan, Briti laulja
- 29. september – Viktor Romanenkov, Eesti iluuisutaja
- 1. detsember – Reena Pärnat, eesti vibulaskur
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 1993
- 2. jaanuar – Jaan Lentsius, eesti korvpallur
- 6. jaanuar – Dizzy Gillespie, USA džässtrompetimängija, -helilooja ja laulja
- 6. jaanuar – Rudolf Nurejev, vene balletiartist
- 10. jaanuar – Audrey Hepburn, näitleja
- 11. jaanuar – Andrei Gaikovitš, Eesti jalgpallur
- 22. jaanuar – Kōbō Abe, jaapani kirjanik
- 23. jaanuar – Keith Laumer, Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik
- 24. jaanuar – Gustav Ernesaks, eesti helilooja ja koorijuht
- 27. jaanuar – André the Giant, Prantsuse wrestler ja filminäitleja
- 28. jaanuar – Vladimir Sidorov, Eesti laskesporditreener
- 29. jaanuar – Evald Laasi, eesti ajaloolane
- 29. jaanuar – Jaan Lind, eesti võrkpallur
- 30. jaanuar – Svjatoslav Roerich, vene kunstnik
- 5. veebruar – Hans Jonas, juudi päritolu Saksa filosoof
- 6. veebruar – Arthur Ashe, USA tennisist
- 20. veebruar – Ferruccio Lamborghini, itaalia autotööstur
- 24. veebruar – Bobby Moore, Inglismaa jalgpallur
- 3. märts – Carlos Montoya, flamenkokitarrist
- 4. märts – Oskar Erikson, eesti korv- ja võrkpallur ning kergejõustiklane
- 7. märts – Martti Larni, soome kirjanik
- 8. märts – Johannes Türn, eesti maletaja, kabetaja ja sporditegelane
- 9. märts – C. Northcote Parkinson, inglise mereajaloolane ja publitsist
- 9. märts – Max August Zorn, saksa päritolu USA matemaatik
- 12. märts – Vambola Põder, eesti ajakirjanik ja väliskommentaator
- 12. märts – Valeri Spiridonov, Eesti maadleja
- 15. märts – Valmar Adams, eesti kirjanik ja kirjandusteadlane
- 17. märts – Helen Hayes, USA näitleja
- 19. märts – Aleksei Adžubei, vene –ajakirjanik ja publitsist
- 21. märts – Mart Mäger, eesti keele- ja kirjandusteadlane, luuletaja ning kriitik
- 22. märts – Aino Valmet, eesti keeleteadlane
- 23. märts – Kaimu Keerak, eesti sambomaadleja ja judoka
- 23. märts – Mihkel Truusööt, eesti poliitik
- 25. märts – Riho Mesilane, eesti ajakirjanik ja kirjanik
- 30. märts – Hubert Matve, eesti ehitusajaloo uurija, publitsist ja ehitusinsener
- 31. märts – Brandon Lee, ameerika näitleja
- 3. aprill – Lydia Auster, eesti helilooja
- 4. aprill – Jossif Šagal, Eesti viiuldaja
- 6. aprill – Erich-Villiam Pihlakas, eesti lauatennisekohtunik
- 10. aprill – Renate Kaasik, eesti poliitik
- 10. aprill – Villu Toots, eesti kirjakunstnik
- 12. aprill – Endel Nelis, eesti vehklemistreener
- 17. aprill – Turgut Özal, Türgi poliitik
- 1. mai – Pierre Bérégovoy, Prantsusmaa poliitik
- 6. mai – Evi Pihlak, eesti kunstiajaloolane ja -kriitik
- 10. mai – Arnold Kärsna, Eesti sõjaväelane
- 14. mai – Karin Luts, eesti maalikunstnik ja graafik
- 25. mai – Tõnu Suurmägi, eesti kergejõustiklane ja sporditegelane
- 6. juuni – James Bridges, USA filmistsenarist ja -lavastaja
- 7. juuni – Dražen Petrović, Horvaatia korvpallur
- 18. juuni – Karl Ader, eesti sõnakunstiõpetaja, lavastaja, näitleja ja lastekirjanik
- 19. juuni – William Golding, inglise kirjanik
- 30. juuni – Harry Kalamäe, eesti tennisist ja treener
- 30. juuni – Vello Kivi, eesti sporditegelane
- 1. juuli – Olev Türn, eesti spordiajakirjanik
- 20. juuli – Harry Paal, eesti metsateadlane
- 30. juuli – Heino Kask, eesti orienteeruja ja sporditegelane
- 31. juuli – Baudouin I, Belgia kuningas
- 8. august – Edgar Spriit, Eesti ajakirjanik, satiirik ja poliitik
- 22. august – Dinmuhhammed Konajev, Nõukogude Liidu poliitik
- 28. august – Aare Purga, eesti füüsik ja Eesti NSV riigitegelane
- 5. september – Julian Semjonov, vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik
- 6. september – Paul Arthur Schilpp, USA filosoof
- 7. september – Christian Metz, Prantsuse filmiteoreetik
- 15. september – Helmuth Kallik, eesti võrkpallur
- 22. september – Nina Berberova, vene kirjanik
- 24. september – Bruno Pontecorvo, itaalia füüsik
- 2. oktoober – Alo Hoidre, eesti kunstnik
- 8. oktoober – Cyril Cusack, Iiri näitleja
- 19. oktoober – Eduard Mirski, Eesti jalgrattur, treener ja sporditegelane
- 28. oktoober – Peeter Lilje, eesti dirigent
- 28. oktoober – Juri Lotman, Eesti semiootrik
- 28. oktoober – Hubert Pärnakivi, eesti kergejõustiklane ja loomaarstiteadlane
- 31. oktoober – Federico Fellini, itaalia filmirežissöör
- 31. oktoober – River Phoenix, USA näitleja
- 10. november – Jaan Rebane, eesti filosoof
- 12. november – Karl Raidsalu (Bokkmann), Eesti sporditegelane
- 15. november – Jaan Koha, eesti helilooja ja muusikapedagoog
- 19. november – Leonid Gaidai, filmirežissöör
- 22. november – Anthony Burgess, inglise kirjanik
- 28. november – Uno Ussisoo, eesti entsüklopedist ja tõlkija
- 2. detsember – Pablo Escobar, Colombia narkoparun
- 3. detsember – Igor Jürman, Eesti sporditegelane
- 4. detsember – Frank Zappa, USA rokkmuusik
- 9. detsember – John Wisdom, Briti filosoof
- 12. detsember – József Antall, Ungari poliitik
- 16. detsember – Kakuei Tanaka, Jaapani poliitik
- 19. detsember – Alo Tiko, eesti võimlemiskohtunik
- 24. detsember – Otto Õun, eesti sporditegelane
- 27. detsember – Feliks Kibbermann, eesti keeleteadlane ja maletaja
- 27. detsember – Evald Mikson, Eesti Poliitilise politsei ja Eesti Julgeolekupolitsei ametnik
- 31. detsember – Zviad Gamsahhurdia, teadlane ja kirjanik, Gruusia esimene president
- füüsika – Russell Alan Hulse, Joseph Hooton Taylor Jr.
- keemia – Kary Mullis, Michael Smith
- meditsiin – Richard Roberts, Phillip Sharp
- kirjandus – Toni Morrison
- rahu – Nelson Mandela ja Frederik Willem de Klerk
- majandus – Robert Fogel, Douglass North
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Teisipäev 18. jaanuar 1994, Meremees Nr. 1(951), LK4, [ (URL=dea.digar.ee) Kaubalaeva "Belomorskiy-10" avarii Irbe väinas]