Victoria (Suurbritannia kuninganna)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kroonimise järgne Victoria kujutatuna Franz Winterhalteri maalil (1859)
1851. aasta maailmanäituse avamine Londoni Hyde Parkis asunud Kristallpalees

Victoria (sünninimega Alexandrina Victoria; 24. mai 181922. jaanuar 1901) oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna ja 1876. aastast India keisrinna.

18-aastaselt troonile asunud kuninganna Victoria valitses aastatel 18371901. Tema valitsemisaeg kestis 63 aastat, 7 kuud ja 2 päeva. Victoria oli pikima valitsemisajaga naismonarh maailma ajaloos ja pikima valitsemisajaga Briti monarh, kuni tema lapselapselapselaps kuninganna Elizabeth II need rekordid 9. septembril 2015 ületas.

Ta oli viimane võimul olnud Hannoveri dünastia esindaja Ühendkuningriigis. Tema kõik esivanemad olid sakslased Hannoveri, Saksi-Gotha, Mecklenburgi, Saksi-Hildburghauseni, Saksi-Koburgi ja Saalfeldi, Braunschweig-Wolfenbütteli, Reuss-Ebersdorfi ja Erbach-Schönbergi dünastiatest.

Valitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Victoria

Victoria ajastu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Victoria ajastu.

Tema valitsemisaeg sai tuntuks Victoria ajastu nime all, mis andis uuele, pulseerivale ja Atlandi-ülesele maailmale kuju. See oli valgustusajastule järgenud ning tööstusrevolutsioonidest pakatav periood, mille jooksul laienes Suurbritannia kaubanduslik ja poliitiline impeerium. Jõudsalt arenesid nii raudteendus, tööstus, kultuur, teadus, sõjandus kui ka poliitika. Kuningriik tõusis mõne kümnendiga ülekaalukalt maailma võimsaimaks riigiks, rikkamaks ja mõjukamaks kõikidest Euroopa rivaalidest, aga mitte Venemaast.

Londonist kui impeeriumi pealinnast sai maailma suurim ja rahvarohkeim linn, kus elas üle 6 miljoni inimese. Metropolist oli kujunenud globaalselt domineeriv poliit-, finants- ja kommertskeskus. Sinna emigreerusid inimesed nii Briti enda kolooniatest kui ka Euroopa vaesematest osadest. Ühel hetkel moodustasid Iirimaa suure näljahäda (1845–1852) eest põgeneved iirlased 20% linna elanikkonnast, tunduvalt väiksemad olid juudi ja skandinaavia kogukonnad.

Sajandi lõppedes võtsid tärkavad Ameerika Ühendriigid siiski Ühendkuningriigilt üle maailmaliidri tiitli. Suurbritannia kõrvale tekkis Euroopas lisaks veel üks suurvõim, mis moodustus Saksa riikidest, ja kus arendati rasketööstust ning ehitati üles vägevat armeed ja mereväge. Antud olukorda, teineteisemõistmatust ja käärimist Euroopa impeeriumite vahel peetakse Suure Sõja alguse ja selle lahinguväljade peamiseks ajendiks.

Pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Victoriat peeti kogu kuningliku Euroopa matriarhiks, ta oli peaaegu kõikide Euroopa suurte dünastiate otsene esiema või vähemalt hõimlane. Tema isa oli kuningas George III neljas poeg Edward Augustus.

Abikaasa ja järeltulijad[muuda | muuda lähteteksti]

Victoria abikaasa oli Saksi-Coburgi ja Gotha prints Albert, neil oli üheksa last:

Pärast Alberti surma 1861. aastal tõmbus ta endasse ja temast sai "Windsori lohutamatu lesk".

Lapselapsi sündis kokku 48.

Tänapäeval ulatub Victoria järeltulijate arv sadadesse. Nende hulka kuuluvad Elizabeth II ja tema abikaasa Philip Mountbatten, Norra kuningas Harald V, Rootsi kuningas Karl XVI Gustav, Taani kuninganna Margrethe II, Hispaania kuningas Juan Carlos I ja tema abikaasa Sofía.

Tütar printsess Beatrice ja poeg kuningas Edward VII otsustasid pärast ema surma, et tema päevikuid ei sobi anda avalikkusele uurida, ning lasksid need peaaegu viimseni hävitada.

Residentsid[muuda | muuda lähteteksti]

Kuninganna Victoria elas Buckinghami palees ning puhkas Põhja-Šoti mägismaa äärealal asuvas Balmorali lossis.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Victoriat kujutav maailma esimene postmark aastast 1840

Victoria järgi on nimetatud palju kohti, eriti Briti Rahvaste Ühenduse piires, sealhulgas Seišellide pealinn, Hongkongi erihalduspiirkonna keskus, Aafrika suurim järv, Victoria juga, Suur Victoria kõrb, Victoria saar, kaks Austraalia osariiki (Victoria ja Queensland) ning kahe Kanada osariigi keskus (Briti Columbia keskus Victoria ja Saskatchewani keskus Regina). Tema järgi on nime saanud ka Buckinghami palee lähistel asuv Victoria raudteejaam Londoni kesklinnas.

Eelnev:
William IV
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna
18371901
Järgnev:
Edward VII

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]