Romanovid

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini.

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia vapp

Romanovite dünastia rajaja oli Mihhail I Fjodorovitš Romanov. Maakogu (Zemski Sobor) valis ta Venemaa valitsejaks 21. veebruaril 1613, kui ta oli 16-aastane. 11. juulil 1613 krooniti ta Moskva Kremlis Uspenski katedraalis tsaariks.

Romanovid[muuda | muuda lähteteksti]

Mihhail Romanov
Peeter I
Jelizaveta Petrovna

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia[muuda | muuda lähteteksti]

Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad aastatel 1761–1917. Dünastiale pani aluse Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, kes Vene keisrina kandis nime Peeter III. Ta päris Vene trooni, sest tema ema oli Peeter I tütar Anna Petrovna Romanova. Dünastiast pärineb ka viimane Venemaa keiser Nikolai II.

Nikolai I
Aleksander III
Nikolai II

Vene keiserliku perekonna pead alates 1917. aastast[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1917–1938 Kirill Vladimirovitš (Kirill I), (1876–1938), abiellus 1905 Sachsen-Coburg-Gotha printsessi Victoria Melitaga (Viktoria Fjodorovna, 1876–1936)
  • 1938–1992 Vladimir Kirillovitš (Vladimir III), (1917–1992), abiellus 1948 vürstinna Leonida Bagration-Muhranskiga (Leonida Georgijevna, 1914–2010)
  • 1992– Maria Vladimirovna (Maria I), (1953–), abiellus 1976 Preisi printsi Franz Wilhelmiga (Mihhail Pavlovitš, 1943–, lahutatud 1986)
    • troonipärija Georgi Mihhailovitš (sündinud 1981)

Troonipärimise seadus[muuda | muuda lähteteksti]

Troonipärimise seaduse Venemaal kehtestas keiser Paul I 1791. aastal. Nikolai I ajal, 1832. aastal, lisati see sõnastuses "Keiserliku perekonna institutsioon" («Учреждение об императорской фамилии») "Venemaa keisririigi seaduste kogumikku" («Свод законов Российской империи»). Viimased parandused tegi selles Nikolai II 1911. aastal.

Keisritrooni pärijale esitatud nõuded:

  1. Kuuluvus Romanovite keiserlikku kotta;
  2. Esmasündimus meesliinis;
  3. Vanemate abielu võrdsus (troonipärija peab abielluma valitseva koja liikmega);
  4. Sündimine õigeusklikest vanematest, vaieldamatu truudus õigeusule ja selle kaanonitele;
  5. Põhiseadustele, mille alusel keiser ja tema järglased valitsevad, antud truudusevandest kinnipidamine;
  6. Troonile asumise kõlblikkus usulisest vaatekohast;
  7. Meesliini katkemisel läheb troonipärimisõigus naissoost isikule, kes vastab eeltoodud nõuetele[2].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Йен Воррес: Мемуары Великой Княгини Ольги Александровны". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2009. Vaadatud 26. märtsil 2009.
  2. Александр Бушков. Красный монарх.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]