1964

Sündinud 1964 • Surnud 1964 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1960 | 1961 | 1962 | 1963 | 1964 | 1965 | 1966 | 1967 | 1968 | ► | ►►

1964. aasta (MCMLXIV) oli 20. sajandi 64. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

8. jaanuar – USA president Lyndon B. Johnson kuulutas välja kampaania "Sõda vaesusele".
12. jaanuar – Sansibaril toimus Sansibari revolutsioon.
16. jaanuar – Broadwayl toimus muusikali "Hello, Dolly!" esmaettekanne.
23. jaanuar – esimest korda siirati inimesele looma elund.
28. jaanuar – NSV Liidu õhuväed lasid alla USA hävituslennuki, mis oli eksinud Saksa DV õhuruumi.
29. jaanuar – Austrias Innsbruckis algasid 9. veebruarini kestnud IX taliolümpiamängud.

Veebruar

7. veebruar – ansambel The Beatles jõudis esimest korda USA-sse, põhjustades massihüsteeria.
10. veebruar – Austraalia kuningliku mereväe sõjalaev Voyager põrkas Jervise lahe läheduses kokku HMAS Melbourne'iga ja uppus. Hukkus üle 80 inimese.
25. veebruar – Cassius Clay (Muhammad Ali) tuli esimest korda profipoksi raskekaalu maailmameistriks.

Märts

4. märts – Malta iseseisvus.
6. märts – Kreeka kuninga Paul I surma järel sai kuningaks Konstantinos II.
14. märts – Jack Ruby mõisteti süüdi USA presidendi John Kennedy arvatava mõrvari Lee Harvey Oswaldi tapmises.
15. märts – Elizabeth Taylor abiellus Richard Burtoniga.
19. märts – avati Šveitsi ja Itaalia vaheline Suur Saint Bernardi tunnel.
21. märts – Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Itaalia lauluga "Non ho l'età".
27. märts – Alaskal toimus 9,2-magnituudine maavärin.
30. märts – telekanalis NBC läks eetrisse esimene mälumängusaade "Kuldvillak" ("Jeopardy!").

31. märts – 1. aprill – 1964. aasta Brasiilia riigipööre: Brasiilias kukutati sõjaväelise riigipöördega president João Goularti valitsus, mille järel kehtestati 21 aastat kestnud sõjaväeline režiim.

Aprill

13. aprill – Sidney Poitier võitis esimese mustanahalise meesnäitlejana Oscari ja seda parima meespeaosatäitja kategoorias.
26. aprill – Tanganjika Vabariik ja Sansibar ühinesid Tansaaniaks.

Mai

14. mai – Egiptuse president Gamal Abdel Nasser ja Nõukogude Liidu liider Nikita Hruštšov avasid Aswani paisu Egiptuses.
24. mai – Peruu pealinnas Limas puhkes Estadio Nacionali staadionil peetud jalgpallimatši ajal rüselus, mille tagajärjel hukkus 328 inimest. Tegemist on ohvriterohkeima õnnetusega jalgpallistaadionil.

Juuni

12. juuni – Nelson Mandela, Walter Sisulu ja teised Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidivastased mõisteti eluks ajaks vangi.

Juuli

2. juuli – USA president Lyndon Johnson allkirjastas rassilise diskrimineerimise keelustanud kodanikuõiguste akti.
6. juuli – Malawi saavutas Suurbritanniast iseseisvuse.
14. juuli – ansambel The Rolling Stones saavutas Suurbritannias oma esimese esikohasingli, kui esikohale jõudis nende "It's All Over Now".

August

7. august – Vietnami sõda: USA Kongress võttis vastu Tonkini lahe resolutsiooni, millega anti president Lyndon Johnsonile luba USA väed Vietnami viia.
16. august – kindralmajor Nguyễn Khánh tõukas Dương Văn Minhi Lõuna-Vietnami presidendi kohalt ning asus ise tema asemele.
18. august – Lõuna-Aafrika Vabariigil keelati apartheidirežiimi tõttu osaleda olümpiamängudel.
23. august – Philadelphiast Huntsville'i teel olnud United Airlinesi reisilennukis Vickers Viscount 745D puhkes teadmata asjaoludel tulekahju, mille tõttu lennuk USA-s Tennessee osariigis alla kukkus. Hukkusid kõik pardal viibinud 39 inimest.

September

21. september – Maltast sai Briti Rahvaste Ühenduse liikmena iseseisev riik.
25. september – algas Mosambiiki iseseisvussõda, mis kestis kümme aastat.
27. september – Warreni komisjon jõudis 10 kuud väldanud uurimise tulemusena otsusele, et USA presidendi John F. Kennedy mõrvas on süüdi ainult Lee Harvey Oswald.

Oktoober

10. oktoober – Tōkyōs algasid esimesed Aasias peetud olümpiamängud.
12. oktoober – Nõukogude Liit saatis orbiidile esimese mitmeliikmelise meeskonnaga kosmoselaeva Voshod 1.
13. oktoober – pärast 24-tunnist lendu maandus õnnelikult maailma esimese mitmekohalise kosmoselaevaga Voshod maailmaruumis käinud kolm nõukogude kosmonauti.
14. oktoober – Nikita Hruštšov tagandati Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei esimese sekretäri kohalt. Tema kohale asus Leonid Brežnev.
14. oktoober – USA mustanahaliste õiguste eest võitleja Martin Luther King pälvis Nobeli rahuauhinna.
16. oktoober – Hiina õhkis esimese tuumapommi, saades maailma viiendaks tuumariigiks.
22. oktoober – Prantsuse kirjanik Jean-Paul Sartre lükkas tagasi Nobeli kirjandusauhinna, väites, et see vähendaks tema loomingu mõju.
24. oktoober – Sambia iseseisvus Suurbritanniast.

November

3. november – Ameerika Ühendriikide presidendivalimised võitis ülekaalukalt ametis olev demokraat Lyndon B. Johnson, kes kogus 486 valijamehehäält vabariiklase Barry Goldwateri 52 vastu.
28. november – USA kosmosesond Mariner 4 startis Marsi suunas. Juulis 1965 möödus Mariner Marsist 5400 miili kauguselt.
30. november – Nõukogude Liit saatis Marsile kosmosesondi Zond 2, mis asus 523 miljoni kilomeetrisele võidusõidule USA Mariner 4-ga, kuid jäi peagi kadunuks.

Detsember

12. detsember – Jomo Kenyatta sai Keenia esimeseks presidendiks.

15. detsember – Kanada parlament kiitis heaks uue riigilipu, kus punane vahtraleht asetseb valgel taustal.
24. detsember – Việt Cộng pommitas Saigonis Brinksi hotelli, tappes kaks USA ohvitseri.

Sündmused Eestis

Jaanuar

Veebruar

6. veebruar – Ants Antson võitis Innsbrucki taliolümpiamängudel kiiruisutamises kuldmedali.

Märts

11.–14. märts – Eesti NSV-d külastas Soome president Urho Kaleva Kekkonen.
12. märts – Soome president Urho Kaleva Kekkonen pidas kõne Tartu ülikooli aulas.^[1]
12. märts – Tallinnas avati kino Kosmos, mis on ühtlasi Eesti moodsaim ja suurim (1015 istekohta).^[1]

Aprill

Mai

26. mai – Johannes Oskar Lauri ordineeriti Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskopiks.

Juuni

Juuli

August

29. august – avati Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum^[1].

Suvel hakkas tegutsema Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev^[1].

September

1. september – maa-asulates elavatele õpilastele hakati kompenseerima sõitu kooli ja koolist tagasi^[1].
1. september – põllumajandusliku suunaga tehnikume ja nende baasmajandeid hakati ühendama sovhoostehnikumideks^[1].

14.–15. september – Tõraveres avati Wilhelm Struve nimeline Tartu Astrofüüsika Observatoorium^[1].

Oktoober

November

Detsember

...

Toimus Eesti esimene džässifestival^[1] "Tallinn 1964".

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1964

3. jaanuar – Sven Kivisildnik, eesti kirjanik
7. jaanuar – Nicolas Cage, ameerika filminäitleja
12. jaanuar – Jeff Bezos, Amazoni asutaja
17. jaanuar – Michelle Obama, USA esimene leedi
31. jaanuar – Hasso Krull, eesti luuletaja, esseist ja tõlkija
3. veebruar – Indrek Tarand, Eesti poliitik
4. veebruar – Vjatšeslav Volodin, Venemaa poliitik
13. veebruar – Stephen Bowen, USA astronaut
13. veebruar – Tetsurō Degawa, Jaapani koomik
15. veebruar – Riho Ühtegi, Eesti sõjaväelane
19. veebruar – Valter Külvet, eesti kergejõustiklane
4. märts – Andres Adamson, eesti ajaloolane
7. märts – Vladimir Smirnov, Kasahstani suusataja
9. märts – Juliette Binoche, prantsuse näitleja
11. märts – Leena Lehtolainen, soome kirjanik, kolumnist, kirjandusteadlane ja -kriitik
13. märts – Sergei Parhomenko, Vene ajakirjanik
24. märts – Marek Kamiński, poola rännumees
24. märts – Jaan Tätte, eesti näitekirjanik, laulja ja näitleja
6. aprill – Priit Pajusaar, eesti helilooja
6. aprill – David Woodard, ameerika kirjanik ja dirigent
7. aprill – Russell Crowe, Austraalia näitleja
15. aprill – Tiina Lang, eesti ajakirjanik
28. aprill – Kaia Iva, Eesti poliitik
26. mai – Lenny Kravitz, ameerika muusik
15. juuni – Courteney Cox, ameerika näitleja
19. juuni – Boris Johnson, Suurbritannia poliitik
22. juuni – Dan Brown, ameerika kirjanik
26. juuni – Tommi Mäkinen, soome rallisõitja
4. juuli – Edi Rama, Albaania poliitik
16. juuli – Nino Burdžanadze, Gruusia poliitik
16. juuli – Miguel Indurain, Hispaania jalgrattur
25. juuli – Anne Applebaum, ajaloolane
26. juuli – Sandra Bullock, USA filminäitleja
31. juuli – Peeter Tammearu, eesti näitleja ja lavastaja
16. august – Kimmo Pohjonen, soome akordionist
2. september – Keanu Reeves, Kanada näitleja
30. september – Monica Bellucci, itaalia modell ja näitleja
1. oktoober – Eric Boe, USA astronaut
15. oktoober – Aleksei Tšižov, Venemaa kabetaja
15. oktoober – Roberto Vittori, Itaalia õhuväelane ja astronaut
20. oktoober – Kamala Harris, USA poliitik
11. november – Calista Flockhart, ameerika filminäitleja
16. november – Diana Krall, Kanada muusik
19. november – Harri Drell, Eesti korvpallur
19. november – Petr Nečas, Tšehhi poliitik
21. november – Olden Polynice, Haiti korvpallur
21. november – Toomas Kelder, eesti disainer ja muusik
4. detsember – Sertab Erener, Türgi laulja
16. detsember – Heike Drechsler, saksa kergejõustiklane
19. detsember – Arvydas Sabonis, leedu korvpallur
23. detsember – Eddie Vedder, USA muusik

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1964

3. veebruar – Giuseppe Amato, itaalia filmiprodutsent, -lavastaja ja -stsenarist
12. märts – Gustav Padar, Eesti sõjaväelane
18. märts – Johannes Sigfrid Edström, Rootsi sporditegelane, IAAF-i ja ROK-i president
23. märts – Peter Lorre, Ameerika Ühendriikide näitleja
3. juuni – Frans Eemil Sillanpää, soome kirjanik
26. juuli – Maido Soosalu, eesti vaimulik
20. oktoober – Herbert Hoover, 31. USA president

Nobeli auhinnad

füüsika – Charles Hard Townes, Nikolai Bassov, Aleksandr Prohhorov
keemia – Dorothy Crowfoot-Hodgkin
meditsiin – Konrad Bloch, Feodor Lynen
kirjandus – Jean-Paul Sartre
rahu – Martin Luther King

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 290–291

[Kronoloogia,_2007-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 290–291

[1]