Hiina
![]() |
See artikkel räägib Hiina Rahvavabariigist, mis hõlmab tänapäeval valdava osa Hiinast kui maast ja muistsest tsivilisatsioonipiirkonnast; Hiina Vabariigi kohta vaata artiklist Hiina Vabariik |
![]() | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2009) |
![]() | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Hiina Rahvavabariik
| |||
![]() | |||
Riigihümn | Yìyǒngjūn Jìnxíngqǔ | ||
---|---|---|---|
Pealinn | Peking | ||
Pindala | 9 596 961 km² | ||
Riigikeel | hiina keel | ||
Rahvaarv |
1 442 965 000 (2021)[1] ![]() | ||
Rahvastikutihedus | 150,4 in/km² | ||
President | Xi Jinping (习近平 ; 習近平) | ||
Peaminister | Li Keqiang (李克强 ; 李克強) | ||
Iseseisvus | 1. oktoober 1949 | ||
Rahaühik | jüaan (CNY) | ||
Ajavöönd | maailmaaeg +8 | ||
Tippdomeen | .cn | ||
ROK-i kood | CHN | ||
Telefonikood | 86 |
Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Aasias. See hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast. Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei.
Hiina on maailma rahvarikkaim riik ja selle rahvaarv ületab 1,4 miljardit inimest, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas kolmas.
Alates 2010. aastast on riigi majandus SKP järgi maailmas suuruselt teine ning alates 2014. aastast ollakse ostujõu pariteedi alusel maailma suurim majandus.
Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadžikistan, Venemaa ja Vietnam.
Territoorium[muuda | muuda lähteteksti]
Hiina Rahvavabariigi konstitutsioon vihjab preambulis, et riik ei kontrolli kogu Hiinat; jutt on peamiselt Taiwani poliitilisest staatusest. Ka Hiina Vabariik (Taiwani ametlik nimetus) väidab, et ta on seaduslik kogu Hiina valitsus, ja praegu tunnustavad teda 23 maailma riiki. Väljendiga "Mandri-Hiina" tähistatakse mõnikord Hiina Rahvavabariigi kontrolli all olevat Hiina osa, jättes tavaliselt välja erihalduspiirkonnad Hongkongi ja Macau.
Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]
2000. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid Hiina rahvastikust hiinlased 91,59%, tšuangid 1,28%, mandžud 0,84%, hueid 0,78%, miaod 0,71%, uiguurid 0,66%, tuijad 0,63% ja teistest rahvustest inimesed 3,51%.
Riik[muuda | muuda lähteteksti]
Poliitika[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Hiina poliitika
Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi režiimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi.
Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid liberaliseerimise märke, näiteks mitme kandidaadiga valimised. Ometi on kommunistlikul parteil tõhus kontroll kaadrite üle.
Partei kohtleb karmilt neid, kes tema võimu ohustavad. Rahulolematuse vähendamiseks püütakse parandada majanduse olukorda, lubatakse esitada kaebusi ning koheldakse leebelt vähemohtlikke võimuvastaseid.
Sõnavabadus on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse ajakirjandusel käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust. Parteil ei ole eriti õnnestunud informatsiooni levikut tõkestada. Samuti on ta mõnikord pidanud rahva meelepaha tõttu oma poliitikat muutma. Meeleavaldused, mis puudutavad kohalikke probleeme, on sagedased ning neid sallitakse üha rohkem.
On raske öelda, kui populaarne Hiina Kommunistlik Partei rahva seas on, sest üleriigilisi valimisi ei ole ning vestlustes avaldatakse erinevaid arvamusi. Arvatakse, et paljud hindavad võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning kasvav rahulolematus ametnike korrumpeeritusega. Vaesed talupojad protestivad korruptsiooni, keskkonna saastamise ning maade äravõtmise vastu suurprojektide elluviimiseks. Sotsiaalset stabiilsust võib ohustada ka kasvav töötus.
Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka muid parteisid, mis enamasti on Kommunistliku Partei käepikendused. Need parteid ei osale poliitikas valimiste kaudu, vaid Kommunistliku Partei koostööks nendega on mõeldud Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents. Teistel parteidel on siiski väga väike mõju.
Valimised toimuvad Hiinas hierarhiliselt - kohalikud Rahvakongressid valitakse rahva poolt otsevalimistel, iga järgneva astme kongressid kuni riikliku 2980-kohalise Riikliku Rahvakongressini valitakse madalama astme kongressi liikmete poolt.
Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Hiina haldusjaotus
Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi (省 shěng) üle. Hiina RV valitsus peab oma 23. provintsiks Taiwani provintsi (台湾 Táiwān), mida ta nimetab Hiina Taiwani provintsiks (sellest on lähemalt juttu artiklis Taiwani staatus). Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus Lõuna-Hiina mere saartele. Peale provintside on Hiina 1. järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda (自治区 zìzhìqū), millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 keskvalitsuse otsealluvuses olevat linna (直辖市 zhíxiáshì) ja 2 erihalduspiirkonda (特别行政区 tèbié xíngzhèngqū).
Järgneb Hiina RV kontrolli all olevate 1. järgu haldusüksuste loend.
Provintsid
|
Autonoomsed piirkonnad
|
Hiina Rahvavabariigis (Mandri-Hiinas) on 2. järgu haldusüksused ringkonnad (地区 dìqū), autonoomsed ringkonnad (自治州 zìzhìzhōu), ringkonna õigustega linnad (市 shì), aimakid (Sise-Mongoolias, 盟 méng, (mongoli k. ayimay)).
Hiina Rahvavabariigis (Mandri-Hiinas) on 3. järgu haldusüksused maakonna tasemel (县级, xiànjí). Need on:
- maakond (县, xiàn)
- autonoomne maakond (自治县, zìzhìxiàn)
- hošuun (旗, qí)
- autonoomne hošuun (自治旗, zìzhìqí)
- maakonna õigustega linn (县级市, xiànjíshì)
Seisuga 31. detsember 2004 oli Mandri-Hiinas 2862 3. järgu haldusüksust: 852 ala, 374 maakonnaõigustega linna, 1464 maakonda, 117 autonoomset maakonda, 49 hošuuni, 3 autonoomset hošuuni, 2 eri-ala ja üks metsa-ala.
Riigikaitse[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Hiina Rahva Vabastusarmee
Teadus ja tehnoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Hiinast tulnud tehnilisi leiutisi:
|
|
|
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Hiina ajalugu
- Hiina filosoofia
- Hiina kirjandus
- Hiina kultuur
- Hiina kunst
- Huangdi Neijing
- Hiina budism
- Hiina jalgpallikoondis
- Guangzhouwan
- Ühe lapse poliitika
- Hiina Sotsiaalteaduste Akadeemia
- Hiina 2014. taliolümpiamängudel
- Eestlased Hiinas
- Eesti-Hiina suhted
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Hiina tõus ja kaasaja maailm. Kas Hiina tõus viitab ammu ennustatud Õhtumaa allakäigule?, Diplomaatia nr 10 (110) oktoober 2012, lk 9.
- Olev Remsu, Kevad Hiinas, Eesti Keele Sihtasutus 2002
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
![]() |
Vikisõnastiku artikkel: Hiina |
- James Reynolds' China
- Mihkel Mutt. Hiina mõistatused ja imed – Postimees.ee, 6. juuni 2009
- Kristo Nikkolo Aasia blogi