Hiina

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Hiina Rahvavabariik)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Hiina Rahvavabariigist, mis hõlmab tänapäeval valdava osa Hiinast kui maast ja muistsest tsivilisatsioonipiirkonnast; Hiina Vabariigi kohta vaata artiklist Hiina Vabariik

Hiina Rahvavabariik


hiina 中华人民共和国
Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó
Hiina Rahvavabariigi asendikaart
Riigihümn Yìyǒngjūn Jìnxíngqǔ
Pealinn Peking
Pindala 9 596 961 km²
Riigikeel hiina keel
Rahvaarv 1 442 965 000 (2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 150,4 in/km²
President Xi Jinping (习近平 ; 習近平)
Peaminister Li Keqiang (李克强 ; 李克強)
Iseseisvus 1. oktoober 1949
Rahaühik jüaan (CNY)
Ajavöönd maailmaaeg +8
Tippdomeen .cn
ROK-i kood CHN
Telefonikood 86

Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Aasias. See hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast. Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei.

Hiina on maailma rahvarikkaim riik ja selle rahvaarv ületab 1,4 miljardit inimest, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina maailmas neljas.

Alates 2010. aastast on riigi majandus SKP järgi maailmas suuruselt teine ning alates 2014. aastast ollakse ostujõu pariteedi alusel maailma suurim majandus.

Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadžikistan, Venemaa ja Vietnam.

Territoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Hiina Rahvavabariigi konstitutsioon vihjab preambulis, et riik ei kontrolli kogu Hiinat; jutt on peamiselt Taiwani poliitilisest staatusest. Ka Hiina Vabariik (Taiwani ametlik nimetus) väidab, et ta on seaduslik kogu Hiina valitsus, ja praegu tunnustavad teda 23 maailma riiki. Väljendiga "Mandri-Hiina" tähistatakse mõnikord Hiina Rahvavabariigi kontrolli all olevat Hiina osa, jättes tavaliselt välja erihalduspiirkonnad Hongkongi ja Macau.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

2000. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid Hiina rahvastikust hiinlased 91,59%, tšuangid 1,28%, mandžud 0,84%, hueid 0,78%, miaod 0,71%, uiguurid 0,66%, tuijad 0,63% ja teistest rahvustest inimesed 3,51%.

Riik[muuda | muuda lähteteksti]

Poliitika[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hiina poliitika

Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi režiimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi.

Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid liberaliseerimise märke, näiteks mitme kandidaadiga valimised. Ometi on kommunistlikul parteil tõhus kontroll kaadrite üle.

Partei kohtleb karmilt neid, kes tema võimu ohustavad. Rahulolematuse vähendamiseks püütakse parandada majanduse olukorda, lubatakse esitada kaebusi ning koheldakse leebelt vähemohtlikke võimuvastaseid.

Sõnavabadus on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse ajakirjandusel käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust. Parteil ei ole eriti õnnestunud informatsiooni levikut tõkestada. Samuti on ta mõnikord pidanud rahva meelepaha tõttu oma poliitikat muutma. Meeleavaldused, mis puudutavad kohalikke probleeme, on sagedased ning neid sallitakse üha rohkem.

On raske öelda, kui populaarne Hiina Kommunistlik Partei rahva seas on, sest üleriigilisi valimisi ei ole ning vestlustes avaldatakse erinevaid arvamusi. Arvatakse, et paljud hindavad võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning kasvav rahulolematus ametnike korrumpeeritusega. Vaesed talupojad protestivad korruptsiooni, keskkonna saastamise ning maade äravõtmise vastu suurprojektide elluviimiseks. Sotsiaalset stabiilsust võib ohustada ka kasvav töötus.

Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka muid parteisid, mis enamasti on Kommunistliku Partei käepikendused. Need parteid ei osale poliitikas valimiste kaudu, vaid Kommunistliku Partei koostööks nendega on mõeldud Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents. Teistel parteidel on siiski väga väike mõju.

Valimised toimuvad Hiinas hierarhiliselt - kohalikud Rahvakongressid valitakse rahva poolt otsevalimistel, iga järgneva astme kongressid kuni riikliku 2980-kohalise Riikliku Rahvakongressini valitakse madalama astme kongressi liikmete poolt.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hiina haldusjaotus

Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi (省 shěng) üle. Hiina RV valitsus peab oma 23. provintsiks Taiwani provintsi (台湾 Táiwān), mida ta nimetab Hiina Taiwani provintsiks (sellest on lähemalt juttu artiklis Taiwani staatus). Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus Lõuna-Hiina mere saartele. Peale provintside on Hiina 1. järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda (自治区 zìzhìqū), millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 keskvalitsuse otsealluvuses olevat linna (直辖市 zhíxiáshì) ja 2 erihalduspiirkonda (特别行政区 tèbié xíngzhèngqū).

Järgneb Hiina RV kontrolli all olevate 1. järgu haldusüksuste loend.



Üksus Pindala (km²) Rahvaarv Tihedus (in/km²) Keskus Liik
1 Anhui 139 400 62 000 000 (2017) Hefei Provints
2 Fujian 121 400 36 894 216 (2010) 303,9 Fuzhou Provints
3 Gansu 454 000 27 636 500 (2015) Lanzhou Provints
4 Guangdong 179 800 108 500 000 (2015) Guangzhou Provints
5 Guizhou 176 100 35 800 000 (2015) Guiyang Provints
6 Hainan 33 920 9 171 300 (2016) Haikou Provints
7 Hebei 187 700 74 700 500 (2016) Shijiazhuang Provints
8 Heilongjiang 432 477 38 312 000 (2010) Harbin Provints (pindala faktiliselt 460 000)
9 Henan 167 000 95 324 200 (2013) Zhengzhou Provints
10 Hubei 185 900 58 500 000 (2015) Wuhan Provints
11 Hunan 211 800 67 370 000 (2014) Changsha Provints
12 Jiangsu 102 600 80 293 000 (2017) Nanjing Provints
13 Jiangxi 166 900 45 200 000 (2013) Nanchang Provints
14 Jilin 187 400 27 462 000 (2010) Changchun Provints
15 Liaoning 145 900 43 746 000 (2010) Shenyang Provints
16 Qinghai 721 000 5 887 000 (2015) Xining Provints
17 Shaanxi 205 800 38 350 440 (2014) Xi'an Provints
18 Shandong 156 700 99 470 000 (2016) Jinan Provints
19 Shanxi 156 800 36 500 000 (2014) Taiyuan Provints
20 Sichuan 485 000 81 100 000 (2013) 168 Chengdu Provints
21 Yunnan 394 100 47 420 000 (2015) Kunming Provints
22 Zhejiang 101 800 57 370 000 (2018) Hangzhou Provints
23 Guangxi 236 700 46 027 000 (2010) Nanning Autonoomne piirkond
24 Sise-Mongoolia 1 181 104 24 706 321 (2010) 20,9 Hohhot Autonoomne piirkond
25 Ningxia 66 000 6 176 900 (2010) Yinchuan Autonoomne piirkond
26 Xinjiang (Uiguuri) 1 660 000 21 813 334 (2010) Ürümqi Autonoomne piirkond
27 Tiibet 1 268 947 3 002 000 (2010) Lhasa Autonoomne piirkond
28 Peking 16 808 19 612 400 (2010) Peking Omavalitsusüksus
29 Shanghai 6 219 23 019 100 (2010) Shanghai Omavalitsusüksus
30 Tianjin 11 920 15 469 500 (2015) Tianjin Omavalitsusüksus
31 Chongqing 82 300 28 846 200 (2010) Chongqing Omavalitsusüksus
32 Macau 31,3 552 503 (2011) 17 651,9 Aomen Erihalduspiirkond
33 Hongkong 1 108 7 500 700 (2019) 6 777 Hongkong Erihalduspiirkond



Hiina 1. järgu haldusüksused

Provintsid

Autonoomsed piirkonnad


Omavalitsusüksused


Erihalduspiirkonnad

Hiina Rahvavabariigis (Mandri-Hiinas) on 2. järgu haldusüksused ringkonnad (地区 dìqū), autonoomsed ringkonnad (自治州 zìzhìzhōu), ringkonna õigustega linnad (市 shì), aimakid (Sise-Mongoolias, 盟 méng, (mongoli k. ayimay)).

Hiina Rahvavabariigis (Mandri-Hiinas) on 3. järgu haldusüksused maakonna tasemel (县级, xiànjí). Need on:

Seisuga 31. detsember 2004 oli Mandri-Hiinas 2862 3. järgu haldusüksust: 852 ala, 374 maakonnaõigustega linna, 1464 maakonda, 117 autonoomset maakonda, 49 hošuuni, 3 autonoomset hošuuni, 2 eri-ala ja üks metsa-ala.

Riigikaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hiina Rahva Vabastusarmee

Flag of the People's Liberation Army.svg Air Force Flag of the People's Republic of China.svg Ground Force Flag of the People's Republic of China.svg Naval Ensign of China.svg[2]

Teadus ja tehnoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Hiinast tulnud tehnilisi leiutisi:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]