Hiina

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Hiina Rahvavabariik)
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Hiina Rahvavabariigist, mis hõlmab tänapäeval valdava osa Hiinast kui maast ja muistsest tsivilisatsioonipiirkonnast; Hiina Vabariigi kohta vaata artiklist Hiina Vabariik

Hiina Rahvavabariik


hiina 中华人民共和国
Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó
Hiina Rahvavabariigi lipp Hiina Rahvavabariigi vapp
Hiina Rahvavabariigi lipp Hiina Rahvavabariigi vapp
Hiina Rahvavabariigi asendikaart
Riigihümn Yìyǒngjūn Jìnxíngqǔ
Pealinn Peking
Pindala 9 596 961 km²
Riigikeel hiina keel
Rahvaarv 1 409 517 397 (1.07.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 146,9 in/km²
President Xi Jinping
Peaminister Li Keqiang
Iseseisvus 1. oktoober 1949
SKT 12 237,7 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 8826 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik jüaan (CNY)
Ajavöönd maailmaaeg +8
Tippdomeen .cn
ROK-i kood CHN
Telefonikood 86

Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast (vaata käesolevas artiklis ülalpool). Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadžikistan, Venemaa ja Vietnam.

Territoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Hiina Rahvavabariigi konstitutsioon vihjab preambulis, et riik ei kontrolli kogu Hiinat; jutt on peamiselt Taiwani poliitilisest staatusest. Ka Hiina Vabariik (Taiwani ametlik nimetus) väidab, et ta on seaduslik kogu Hiina valitsus, ja praegu tunnustavad teda 23 maailma riiki. Väljendiga "Mandri-Hiina" tähistatakse mõnikord Hiina Rahvavabariigi kontrolli all olevat Hiina osa, jättes tavaliselt välja erihalduspiirkonnad Hongkongi ja Macau.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

2000. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid Hiina rahvastikust hiinlased 91,59%, tšuangid 1,28%, mandžud 0,84%, hueid 0,78%, miaod 0,71%, uiguurid 0,66%, tuijad 0,63% ja teistest rahvustest inimesed 3,51%.

Riik[muuda | muuda lähteteksti]

Poliitika[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hiina poliitika

Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi režiimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi.

Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid liberaliseerimise märke, näiteks mitme kandidaadiga valimised. Ometi on kommunistlikul parteil tõhus kontroll kaadrite üle.

Partei kohtleb karmilt neid, kes tema võimu ohustavad. Rahulolematuse vähendamiseks püütakse parandada majanduse olukorda, lubatakse esitada kaebusi ning koheldakse leebelt vähemohtlikke võimuvastaseid.

Sõnavabadus on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse ajakirjandusel käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust. Parteil ei ole eriti õnnestunud informatsiooni levikut tõkestada. Samuti on ta mõnikord pidanud rahva meelepaha tõttu oma poliitikat muutma. Meeleavaldused, mis puudutavad kohalikke probleeme, on sagedased ning neid sallitakse üha rohkem.

On raske öelda, kui populaarne Hiina Kommunistlik Partei rahva seas on, sest üleriigilisi valimisi ei ole ning vestlustes avaldatakse erinevaid arvamusi. Arvatakse, et paljud hindavad võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning kasvav rahulolematus ametnike korrumpeeritusega. Vaesed talupojad protestivad korruptsiooni, keskkonna saastamise ning maade äravõtmise vastu suurprojektide elluviimiseks. Sotsiaalset stabiilsust võib ohustada ka kasvav töötus.

Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka muid parteisid, mis enamasti on Kommunistliku Partei käepikendused. Need parteid ei osale poliitikas valimiste kaudu, vaid Kommunistliku Partei koostööks nendega on mõeldud Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents. Teistel parteidel on siiski väga väike mõju.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hiina haldusjaotus

Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi (省 shěng) üle. Hiina RV valitsus peab oma 23. provintsiks Taiwani provintsi (台湾 Táiwān), mida ta nimetab Hiina Taiwani provintsiks (sellest on lähemalt juttu artiklis Taiwani staatus). Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus Lõuna-Hiina mere saartele. Peale provintside on Hiina 1. järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda (自治区 zìzhìqū), millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 keskvalitsuse otsealluvuses olevat linna (直辖市 zhíxiáshì) ja 2 erihalduspiirkonda (特别行政区 tèbié xíngzhèngqū).

Järgneb Hiina RV kontrolli all olevate 1. järgu haldusüksuste loend.

Hiina 1. järgu haldusüksused

Provintsid

Autonoomsed piirkonnad


Omavalitsusüksused


Erihalduspiirkonnad

Hiina Rahvavabariigis (Mandri-Hiinas) on 2. järgu haldusüksused ringkonnad (地区 dìqū), autonoomsed ringkonnad (自治州 zìzhìzhōu), ringkonna õigustega linnad (市 shì), aimakid (Sise-Mongoolias, 盟 méng, (mongoli k. ayimay)).

Hiina Rahvavabariigis (Mandri-Hiinas) on 3. järgu haldusüksused maakonna tasemel (县级, xiànjí). Need on:

Seisuga 31. detsember 2004 oli Mandri-Hiinas 2862 3. järgu haldusüksust: 852 ala, 374 maakonnaõigustega linna, 1464 maakonda, 117 autonoomset maakonda, 49 hošuuni, 3 autonoomset hošuuni, 2 eri-ala ja üks metsa-ala.

Teadus ja tehnoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Hiinast tulnud tehnilisi leiutisi:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. World Population Prospects: The 2017 Revision
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 23.10.2018.
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]