Paul von Hindenburg

Allikas: Vikipeedia
Paul von Hindenburg
Täisnimi Paul Ludwig Hans Antonvon Beneckendorffund von Hindenburg
Sündinud 2. oktoober 1847
Posen, Poseni suurhertsogkond, Preisi kuningriik
(Tänapäeval Poznań, Poola)
Surnud 2. august 1934 (86-aastaselt)
Neudeck, Ida-Preisimaa, Natsi-Saksamaa
(Tänapäeval OgrodzieniecPoola)
Truudusvanne
Teenistus Preisi armee
Saksa keiserlik armee
Teenistusaeg 1866–1911
1914–1919
Auaste  Generalfeldmarschall
Sõjad/lahingud

Austria-Preisi sõda
Prantsuse-Preisi sõda
Esimene maailmasõda

Autasud Pour le Mérite
Veel...
Abikaasa Gertrud von Hindenburg
Autogramm

Paul Ludwig Hans Anton von Beneckendorff und von Hindenburg (2. oktoober 1847 Posen, Poseni suurhertsogkond, Preisi kuningriik2. august 1934 Neudeck, Ida-Preisimaa, Natsi-Saksamaa) oli Saksamaa sõjaväelane (feldmarssal aastast 1914) ja riigitegelane, president aastatel 19251934.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hindenburg sündis Posenis (tänapäeva Poznańis) Preisi aadliku pojana ning astus juba teismelisena sõjaväekooli. 1866 osales ta võidukas Königgrätzi lahingus ning sõdis ka Saksa keisririigi rajamiseks peetud Preisi-Prantsuse sõjas 18701871. 1903 sai ta kindrali aukraadi ning läks 1911 erru.

Esimeses maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

1914, kui puhkes Esimene maailmasõda, kutsuti Hindenburg teenistusse tagasi ning määrati koos Erich Ludendorffiga Idarinnet juhtima. Üheskoos võitsidki nad Tannenbergi lahingu ning kindlustasid Venemaa pealetungi peatamise. Novembris 1914 määrati Hindenburg Idarinde juhatajaks ning ta sai feldmarssali aukraadi. 19141916 saavutati tema juhtimisel olulisi võite. Ta sai Saksamaal populaarseks ning sellele aitas kaasa riigipropaganda, mis vajas edukuse ja preisiliku militarismi sümbolit.

1916. aasta 30. augustil määrati Hindenburg Saksamaa keisririigi sõjavägede Peastaabi ülemaks ning ta alustas taas koostööd Ludendorffiga. Kuid 1918. aastal, kui oli selge, et Saksamaa on sõja kaotanud, puhkesid Ludendorffi ja Hindenburgi vahel erimeelsused. Ludendorff soovitas esialgu relvarahu, siis aga otsustas end sellega mitte siduda ning astus tagasi. Hindenburg otsustas aga postile edasi jääda ning püüda võimalikult häid alistumistingimusi välja kaubelda. Ta saavutas keiser Wilhelm II troonist loobumise ning jäi Peastaabi juhiks kuni sõja lõpuni. Siis läks ta uuesti erru ning plaanis avalikust elust täielikult tagasi tõmbuda.

Paul von Hindenburg, Wilhelm II ja Erich Ludendorff 1917. aasta jaanuaris

Presidendina[muuda | muuda lähteteksti]

Kuid 1925. aastal toimunud presidendivalimistel polnud ühtegi tugevat kandidaati ning lõpuks plaaniti ametisse seada kompromisskandidaat Wilhelm Marx. Too ei sobinud aga konservatiividele ning need hakkasid Hindenburgi keelitama, et ta oma kandidatuuri üles seaks. Lõpuks Hindenburg nõustuski ning võitis sõltumatu kandidaadina valimised.

Hindenburg oli küll monarhist, kuid presidendina ei teinud ta midagi, et valmistuda monarhia taastamiseks Saksamaal, jäädes sõjaväelaslikult truuks oma vandele Weimari vabariigi ees.

President Paul von Hindenburg 1928. aastal

1932 sundisid Hindenburgi lähikondlased, eriti poeg Oskar von Hindenburg, teda uuesti presidendiks kandideerima, kuna ta oli ainus kandidaat, kes võinuks võita Adolf Hitlerit. Vana ja haige Hindenburg pidigi sellega nõustuma ning valiti uuesti presidendiks. Talle ei meeldinud Hitler, kuid 1933. aasta alguses oli Saksa parteipoliitika tupikusse jooksnud ning Hindenburgil ei jäänud muud üle kui Hitler kantsleriks määrata. Ta lootis, et valitsuse mõõdukad jõud tasakaalustavad natsionaalsotsialiste, kuid Hitler oskas neist juba mõne kuu möödudes lahti saada.

Surm[muuda | muuda lähteteksti]

1934. aastal Hindenburg suri ning vastavalt põhiseadusele sai presidendi kohusetäitjaks kantsler Hitler. Ta korraldas kohe rahvahääletuse, millega 90% häältega kinnitati kantsleri ja riigipea kohtade ühendamine.

Hindenburg maeti Tannenbergi memoriaali, kuid Teise maailmasõja lõpus viidi ta säilmed Lääne-Saksamaale, et need ei langeks Nõukogude sõdurite saagiks. Seal maeti ta ümber Elisabethi kirikusse Marburgis Lahni ääres.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Zabrze linn Ülem-Sileesias nimetati 1915. aastal tema auks Hindenburgiks.

Autasud ja ordenid[muuda | muuda lähteteksti]

Paul von Hindenburgi vapp Kuldvillaku ordeniga.

Saksa

Välismaised

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]