Art déco

Allikas: Vikipeedia
Penobscot Building fassaadikuju Detroidis
Rockefeller Center peasissepääs
Folies Bergère kabareehoone Pariisis, valmis 1929. aastal
Chrysler Airflow sedaan, disainer Carl Breer (1934)
Art déco relieef

Art déco oli populaarne ning modernne dekoratiivse kunsti suunaline aegkond aastail 19251939, suure depressiooni vältel ja masinaajastu lõppedes, džässmuusika kaasaegselt. Eriti populaarne oli dekoratiivkunst sisekujunduses ja tarbekunstis, samas kasutati seda arhitektuuris ja tööstusdisainis, aga ka plakati- ja raamatukujunduses, maali- ja juveliirikunstis, skulptuuris, fotograafias, filmi- ja moekunstis kui ka mujalgi. Kunstisuuna nimi on tuletatud I maailmasõja järgse esimese rahvusvahelise näituse pealkirjast: "Exposition Internationale des Arts Décoratifs et Industriels Modernes", mis toimus Pariisis 1925. aastal.

Kaasaegselt tõlgendades järgis suund sõltumatult sellele eelnenud La Belle Époque aegset juugendlikku (Art Nouveau) joont ning seda iseloomustas eklektiline segu uusklassitsismist, konstruktivismist, funktsionalismist, modernismist, kubismist ja futurismist. Art déco oli siiski puhtalt otstarbekohast ilu nõudev dekoratiivkunst, mille üks mõjutajaid oli talitluslikku mõtteviisi soosiv Bauhausi koolkond. Seal kus juugend oli stiliseeritud ja kõverjooneline ning suurlinlik ehk metropoliitne, seal dekoratiivkunst oli ladus, siksak- või sirgjooneline ning üle-mandriliselt kosmopoliitne. Seda on kutsutud hüüdnimega "Taltunud Kubism" ja see ei olnud nii looduslähedane kui juugend, vaid rõhus pigem tehnilisusele.

Omamoodi märkimisväärse tõuke suuna kujunemisele andis Tutanhamoni haua leidmine ja avamine Kuningate orus 1922. aasta novembris. See päästis valla ülemaailmse egiptomaania ja kõige sellega seonduva lummuse ja teiste eksootiliste ning näiteks põlisameeriklaste kui ka proletariaatsete motiivide kujutamise kunstis ja käsitöös. Art déco kunstisuuna üldist väljanägemist on raske kirjeldada, aga on öeldud, et selles on modernset "tunneb ära, kui silmata" kvaliteeti.

Elegantselt tähistas dekoratiivkunst endas helgema tuleviku saabumise ootusärevust ja optimismi, vaba-aegset energilist jõudeolekut ja eksootilisi reisimisvõimalusi, kõrgusse pürgivaid hooneid, funktsionaalset ja meisterlikku masin-ajastut, progressiivset tehnoloogilist läbimurret, priiskavat teatraalsust ja ekstravagantset elevust kui ka luksuslikku glamuuri. Väliselt arhitektuurilise monoliitse mulje jätmiseks kasutati ehituskunstis betooni, stukki, terrakotat ja kumeramaid kivipindasid. Hoonete tipuosad on tihti tornikujulised, ukseavad on kaunistatud ja ümbritsetud kumer-nõgusate pilastrite ja ehisviiludega. Sümmeetriliselt julgetes ja geomeetriliselt nurgelistes ornamentatsioonides või mustrites kasutati peamiste materjalidena peegelpindasid, lakitud puitu, toonitud klaasi, alumiiniumi, kroomterast, roostevaba terast, bakeliiti ja muid plastmasse. Samuti võtsid toonased ookeaniaurikuid, automobiilid, lokomotiivid, aeroplaanid ja tsepeliinid üha rohkem futuristlikuma ning aerodünaamilisema kuju. Kohati oli tähtis ka kuldselt või metalselt läikiva kroomse kuma demonstereerimine.

Dekoratiivkunst arhitektuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Art déco näiteid leiab kõikjalt maailmast, peamiselt küll USA ja Euroopa suurlinnadest ehk metropolidest. 1930ndatel kasutati dekoreeriva ajastu stiili laialdaselt avalike hoonete ja raudteejaamade projekteerimises. Ilmselt kaks selle suuna tuntuimat arhitektuurinäidet on Chrysler Building ja Empire State Building kõrgehitised New Yorgis, linna ennast võib lähtuvalt pidada antud kunstisuuna hälliks ja alalhoidjaks. Teised tuntud ehitised on veel Boston Avenue Methodist Church, Times Square Building, Carbide & Carbon Building, American Radiator Building, Radio City Music Hall, Rockefeller Center, The Trump Building, Waldorf-Astoria hotell, The Royal York Hotel, Daily Express Building, Chicago Tribune Building, Chicago Board of Trade Building, LeVeque Tower, Luhrs Tower, Niagara Mohawk Building, Eastern Columbia Building, T&G Building, Griffith observatoorium, Buffalo linnavalitsuse hoone, Battersea elektrijaam, Hooveri tamm, Golden Gate sild, Coit Tower, Lunastaja Kristuse kuju ja kabaree Folies Bergère fassaad. Mitmed Eestile lähimad näited on väiksemal kujul esindatud Stockholmi ja Helsingi südalinnadest (vt. Mikael Agricola kirik, pearaudteejaam, hotell Torni, Uusi ylioppilastalo), samal ajal kui Riia kesklinn on vastupidiselt just enamasti eelnenud juugendstiilis ehitatud. Küll on aga Riia suursugune keskturg ja Tartu turuhoone (rajati 1936-38) esindatud neoklassitsistlikus dekoratiivstiilis.

Kuulsamaid esindajaid[muuda | muuda lähteteksti]

Näitlejaid:

Kunstnikke:

Disainereid:

Illustraatoreid:

Skulptoreid:

Arhitekte:

Art déco kaotas enda sõdadevahelise tulevikulootuse ja populaarsuse 1930ndate lõpus, seoses Teise maailmasõja puhkemisega Euroopas kui ka Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, ning hiljem taaselustus inspiratsioonina uuesti 1980. aastate graafilises disainis.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]


20. sajandi kunst
EkspressionismDer Blaue ReiterDie BrückeFovismKubismFuturismLutšismAbstraktsionismLüüriline abstraktsionismOrfismSuprematismDadaismMetafüüsiline maalPurismArt décoNeoplastitsismUusasjalikkusMuralismoSürrealismDe StijlSotsialistlik realismAvangardismNonfiguratiivne kunstAbstraktne ekspressionismBauhausNeodadaArt brutAction paintingCobraFunk artInformalismKineetiline kunstPopkunstOpkunstVideokunstUusrealismMinimalismMaakunstNarratiivfiguratsioonFluxusKontseptuaalkunstB.M.P.T.Body-artHappeningPerformanceArte poveraHüperrealismPostmodernismFotokunstPostminimalismGrafitiUus subjektiivsusTransavangardUusfovismBad paintingUusfiguratiivsusOuPeinPo