Richard Nixon

Allikas: Vikipeedia
Richard Nixon

Richard Milhous Nixon (9. jaanuar 1913 Yorba Linda, California22. aprill 1994 New York) oli Ameerika Ühendriikide 37. president. Ta oli ametis aastail 19691974. Aastail 1953–1961 oli ta asepresident.

Teises maailmasõjas teenis ta laevastikuohvitserina Vaikse ookeani lõunaosas.

1946 valiti ta USA Kongressi esindajatekotta. Esimest korda kandideeris ta presidendiks 1960. aastal, kaotas aga noorele ja karismaatilisele John F. Kennedyle.

Tema asepresident olid esimesel ametiajal Spiro Agnew ja teisel ametiajal Gerald Ford.

Ta oli sunnitud Watergate'i afääri tõttu 9. augustil 1974 tagasi astuma. See oli esimene ja siiani ainuke kord, kui USA president ametist tagasi astus.

Tegevus presidendina (1969–1974)[muuda | muuda lähteteksti]

Nixon sai USA presidendiks pärast Lyndon B. Johnsonit. Johnsoni ajal oli suuresti eskaleerunud Vietnami sõja küsimus – Johnson oli suurendanud kordades USA vägede kohalolu Vietnamis ning langetanud sellega oma populaarsust – hipid olid alustanud kõikjal Ameerika Ühendriikides ulatuslikkude protestiaktsioonidega, nõudes USA väljumist Vietnami sõjast.

Seetõttu oli Vietnami sõja küsimus ka üks esimesi ja peamisi teemasid, millega otsustas tegeleda ka Richard Nixon. Ta alustas USA vägede hulga vähendamist Vietnamis ning aastal 1973 tõmbas ta USA väed Vietnamist täielikult välja. Vägesid välja tuues korraldas ta aga salajasi pommitamisi Kambodžas ja Laoses, et siiski aidata Lõuna-Vietnami demokraatlikel vägedel võita. Hiljem, kui see avalikuks tuli, langetas see oluliselt Nixoni populaarsust.

Lisaks alustas Nixon ka külmas sõjas nn pingelõdvendusega (detente). Ta soovis vähendada pingeid USA ja NSV Liidu vahel, et tulevikus saaksid need kaks üliriiki omavahel rahumeelselt koos eksisteerida. Nixon oli veendunud, et USA ei ole võimeline külma sõda võitma, ning uskus, et kui peaks puhkema Kolmas maailmasõda, võiks USA ka selles kaotajaks jääda. Seetõttu otsustas ta muuta USA poliitika n-ö realistlikumaks ning parandada oma diplomaatilisi suhteid kommunistlike riikidega.

Aastal 1972 käis Nixon diplomaatilisel välisvisiidil Hiinas. Nixoni Hiina-külastust peetakse tema üheks suurimaks välispoliitiliseks võiduks – sellel kohtumisel sõlmisid USA ja Hiina teineteisega diplomaatilised suhted, millel tugines USA majanduslik edu 1980. aastatel ning millel tugineb USA majandus suurel määral ka tänapäevalgi. Samal aastal kohtus ta ka NSV Liidu juhi Leonid Brežneviga. Nixoni eestvedamisel sõlmiti ka mitu lepet, mille eesmärgiks oli USA ja NSV Liidu vaheliste pingete lõdvendamine ning USA ja NSV Liidu vahelise võidurelvastumise lõpetamine.

Nixon oli esimese valitsusaja järel erakordselt populaarne ning võitis 1972. aastal ülekaalukalt presidendivalimised ka teiseks ametiajaks. Pärast seda aga hakkas Nixoni populaarsus kiirelt langema. 1973 hakkasid USA-s naftahinnad tõusma, milles paljud on süüdistanud Nixonit. Tõelise hoobi Nixonile andis aga 1973. aastal puhkenud Watergate'i skandaal: avastati, et Nixon on kasutanud poliitikas väga palju ebaausaid võtteid – kuulanud salaja pealt poliitiliste oponentide kontoreid, maksnud altkäemaksu, üritanud oma tegevust varjata jne. Watergate'i skandaal tõi kaasa Nixoni tagasiastumise 1974. aastal.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Lyndon Johnson
Ameerika Ühendriikide president
19691974
Järgnev:
Gerald Ford

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]