Lennart Meri

Lennart Meri
2. Eesti Vabariigi president
Ametiaeg 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001
Järgnev	Arnold Rüütel
Eesti NSV välisminister, Eesti välisminister
Ametiaeg Aprill 1990 – Märts 1992
Eelnev	Arnold Green
Järgnev	Jaan Manitski
Isikuandmed
Sünniaeg	29. märts 1929 Tallinn
Surmaaeg	14. märts 2006 (76-aastaselt) Tallinn
Alma mater	Tartu Ülikool

Lennart Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2001), Eesti president 1992–2001.

Elulugu

Lennart Meri kodus oma töökabinetis 2002. aastal
Foto: Jaan Künnap

Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat, hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured.

Isa diplomaadiameti tõttu käis Lennart Meri mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis ja omandas hea keelteoskuse. Ta valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond 1941. aastal Siberisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Lennart oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis lõpetas ta Tallinna 10. Keskkooli ja astus Tartu Riiklikku Ülikooli.

1953. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Ta leidis tööd Vanemuises kirjandusliku toimetajana ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja.

Lennart Meri esimene raamat oli "Kobrade ja karakurtide jälgedes", reisist Kesk-Aasiasse 1958. aastal. 1963. aastal võeti Lennart Meri Eesti Kirjanike Liidu liikmeks.

Film "Linnutee tuuled" (koostöös Soome ja Ungariga) sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali.

1990. aastal sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga. Ta saavutas Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele.

Ta oli ka Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige.

Augustiputši ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel.

1992. aasta aprillis lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru Riigikogus ning osutus seal valituks. 1996. aastal valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Tema ametiauto oli 1992. aasta Mercedes-Benz 300 SEL.

1998. aastal valis Prantsusmaa ajaleht La Vie Lennart Meri aasta eurooplaseks.

2001. aastal, oma viimasel ametisoleku aastal, jagas president kunagistele poliitvangidele ja küüditatutele üle kogu Eesti Murtud Rukkilille märke.

Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust: pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks humanitaarteaduste alal, kuulus akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.

2005. aastal sai Lennart Meri Jeruusalemma Sõltumatu Militaarse Templiordu NATO Suurprioraadi Suurristi ning temast sai ordu liige.

Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule.

Haridus

• Koolid Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas
• 1953 – Tartu Riikliku Ülikooli diplom cum laude; eriala: ajalugu

Ametikohad

Lennart Meri Raekoja platsil 1999. aastal
Foto: Jaan Künnap

• 1953–1955 Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja
• Tartu Kunstikooli õppejõud
• 1955–1961 Eesti Raadios kuuldemängude toimetaja
• 1963–1968 Tallinnfilmi stsenarist
• 1968–1971 ning 1986–1988 Tallinnfilmi toimetaja
• 1985–1987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär
• 1980. aastate lõpus tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis
• 1988–1990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor
• 1990–1992 Eesti Vabariigi välisminister
• 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes
• 1992–2001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest (tagasi valitud 1996).
• Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis

Raamatud

• 1951 – "Prantsuse rahva vastupanuliikumine 1940–1945: võitlus rahvademokraatliku korra eest Prantsusmaal" (üliõpilastöö)
• 1959 – "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast)
• 1961 – "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist)
• 1964 – "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtšatkast); 1968 tõlge saksa keelde (Es zog uns nach Kamtschatka, tõlkijad M. Brandt ja G. Hoppe); tõlge soome keelde (Kamtšatka: Tulivuorten maa, tõlkija Eva Lille)
• 1965 – "Hegyen-völgyön: (Kobrák és karakurtok nyomában ; Hajóinasok a zöld óceánon)" (ungarikeelne tõlge raamatutest "Kobrade ja karakurtide jälgedes" ning "Laevapoisid rohelisel ookeanil", tõlkija Gábor Bereczki)
• 1974 – "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast); 1977 tõlge soome keelde (Revontulten porteilla, tõlkija Eva Lille); 1982 tõlge ungari keelde (Az északi fény kapujaban, tõlkija Gabor Bereczki); 1986 tõlge prantsuse keelde (Dans le silence des glaces, tõlkija (vene keelest) Dora Sanadzé); 1988 tõlge läti keelde (Kavu vartos, tõlkija Tamara Vilsone)
• 1976 – "Hõbevalge"; tõlge soome keelde 1983 (Hopeanvalkea: matke menneeseen oppaina aurinko, fantasia ja folklore, tõlkija Eva Lille)
• 1977 – "Lähenevad rannad" (teose "Tulemägede maale" poole võrra mahukam uusväljaanne)
• 1984 – "Hõbevalgem"
• 1989 – kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor
• 1995 – "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" ("Tulen maalt, mille nimi on Eesti"; ilmus soome keeles)
• 1996 – "Presidendikõned" (2. trükk 2005)
• 1999 – "Botschaften und Zukunftsvisionen: Reden des estnischen Präsidenten" (saksa keelde tõlgitud Lennart Meri kõned)
• 2001 – "Riigimured" (kõnedevalimik, "Presidendikõnede" järg)
• 2007 – "Poliitiline testament" (2. trükk samal aastal). Tartu: Ilmamaa.
• 2008 – "Hõbevalge", 2., täiendatud ja parandatud trükk (sellega on liidetud ka "Hõbevalgem"). ISBN 9789949159239

Artikleid ja trükis avaldatud ettekandeid

• Alfred Kalmu pikk teekond koju. In: Eesti ärimees aegade tuules. Alfred Kalm: tagasivaated. Päevaraamat 1940–46. Tallinn: Kunst, 2002.
• Das Baltikum – Prüfstein für die Union Europas. Stuttgart: Robert Bosch Stiftung, 1993.
• Freedom through democracy, security, and unity in diversity : memorable words of Lennart Meri : from his speeches 1996–1999. M. Merrick Yamamoto, 1999.
• Kaks ajalugu, seljad vastamisi: aulaloeng 14. mail 1996. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996.
• Lübisches Recht in Reval (Tallinn): Auftrag und Herausforderung für Estland und Europa. Berlin: Duncker & Humboldt, 1999.

Eessõnad

• Enn Oja (koostaja). The 7th Estonian Youth Song and Dance Festival: a reference guide. Eessõnad: Lennart Meri ja Paul-Eerik Rummo. Tallinn: Eesti Üldlaulupeo Direktsioon, 1993.
• A. Bertricau (koostaja). Eesti identiteet ja iseseisvus : [artiklikogumik]. Tallinn: Avita, 2001.
• Olev Subbi (koostaja) Eesti maalikunst aastatuhande vahetusel = Die Estnische Malerei der Jahrtausendwende = La peinture estonienne au seuil du III millénaire = Estonian art at the turn of the millennium : [näituse kataloog : 2000, Tallinn. Tallinn: Presidendi Kultuurirahastu, 2000.
• Rutt Hinrikus (koostaja). Eesti rahva elulood. I osa: sajandi sada elulugu kahes osas. Eessõna koos Rutt Hinrikusega. Tallinn: Tänapäev, 2001. Teine trükk: 2003.
• Rutt Hinrikus (koostaja). Eesti rahva elulood. III osa, Elu Eesti NSV-s. Eessõna koos Rutt Hinrikusega. Tallinn: Tänapäev, 2003.
• Priit Vesilind. Eestlane igas sadamas: [valitud palu National Geographic'u ajakirjanikult]. Tallinn: Varrak, 2004.
• ESTO 96 juht: Stockholm 4.-7.august 1996. Eessõna koos Sven Hansoni ja Ingemar Ingevikuga. Stockholm, 1996.
• Toomas Hiio (koostaja). Estonia 1940–1945: reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Tallinn: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus, 2006.
• Stéphane Courtois, Nicolas Werth, Jean-Louis Panné jt. Kommunismi must raamat: kuriteod, terror, repressioonid. Tallinn: Varrak, 2000.
• Leo Õispuu (toimetaja). Küüditamine Eestist Venemaale: märtsiküüditamine 1949. 1. osa = Deportation from Estonia to Russia: deportation in March 1949. Volume 1. Tallinn: Eesti Represseeritute Registri Büroo, 2003.
• Leo Õispuu (koostaja ja toimetaja). Poliitilised arreteerimised Eestis 1940–1988. Köide 1 = Political arrests in Estonia 1940–1988. Volume 1. Tallinn: Eesti Represseeritute Registri Büroo, 1996.
• Leo Õispuu (koostaja). Nõukogude okupatsioonivõimu poliitilised arreteerimised Eestis [1940–1988]. Köide 2 = Political arrests in Estonia under Soviet occupation [1940–1988]. Volume 2. Tallinn: Eesti Represseeritute Registri Büroo, 1998.
• Robert B. Reich. Piirideta maailm: valmistumine 21. sajandi kapitalismiks. Tallinn: Fontes, 1997.
• Viljar Peep (koostaja). Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee: koguteos. Eessõna koos Viljar Peebuga. Tallinn : Juura, 1997.
• Kalev Katus jt. Rahvastikuvananemine Eestis = Population ageing in Estonia. Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus, 1999.
• Eeva Eek-Pajuste (koostaja). Teine tulemine: taasiseseisvunud Eesti välisesindused. Tallinn: Välisministeerium, 2003.
• Mart Orav ja Enn Nõu (koostajad ja toimetajad). Tõotan ustavaks jääda...: Eesti Vabariigi Valitsus 1940–1992. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 2004.
• Vabariigi presidendi pöördumine ajaloomälestuste võistluse korraldamiseks. Eessõna. Vaikimise väraval: kooliõpilaste kogutud mälestusi küüditamisest: [Vabariigi Presidendi ajaloomälestuste võistluse töid. Tallinn: Tänapäev, 2001.

Tõlked

Lennart Meri tõlkis Remarque'i, Graham Greene'i, Vercorsi, Pierre Boulle'i ja Aleksandr Solženitsõnit.

Filmid

Soome-ugri rahvaste ja kultuuri kohta:

• 1970 – "Veelinnurahvas"
• 1977 – "Linnutee tuuled"
• 1986 – "Kaleva hääled"
• 1989 – "Toorumi pojad"
• 1997 – "Šamaan"

Tunnustus

Lennart Meri (2002)
Foto: Jaan Künnap

• 1974 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia raamatu "Virmaliste väraval" eest
• 1977 –Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia raamatu "Hõbevalge" eest
• 1977 – New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi "Linnutee tuuled" eest
• 1979 – Eesti NSV teeneline kirjanik
• 1980 – Nõukogude Eesti Filmifestivali preemia
• 1982 või 1983 – Soome Kirjanike Liidu auliige
• 1983 – Rovaniemi Arctic Centeri arhitektuurikonkursi eripreemia koos Ain Padriku ja Vilen Künnapuga
• 1985 – Eesti NSV riiklik preemia raamatute "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem" eest
• 1986 – Nõukogude Eesti Filmifestivali preemia
• 1986 – Helsingi Ülikooli audoktor
• 1988 – Karl Ernst von Baeri medal
• 1989 – Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige
• 1994 – Pressivaenlane
• 1995 – Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
• 1996 – Coudenhove-Kalergi fondi Euroopa auhind 1996
• 1996 – Ida-Lääne Vabaduse auhind, Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York
• 1997 – Crans Montana foorumi suur aastaauhind
• 1998 – Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie)
• 1998 – Krakówi Ülikooli hõbemedal
• 1998 – Pressisõber
• 1999 – Lapi ülikooli audoktor
• 1999 – Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind
• 1999 – Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk
• 1999 – Pressivaenlane
• 1999 – valiti Eesti 20. sajandi saja suurkuju hulka
• 1999 – Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk
• 2000 – Saint Olafi Kolledži (inglise St. Olaf College) (USA) audoktor
• 2000 – Turu Ülikooli audoktor
• 2000 – Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind
• 2001 – Eesti Teaduste Akadeemia liige
• 2001 – Johan Skytte medal
• 2001 – Max Schmidheiny Vabaduse auhind (Sankt Galleni ülikool, Šveits)
• 2003 – Maarja medal
• 2004 – Surrey Ülikooli audoktor
• 2004 – F. D. Roosevelti Sõnavabaduse Auhind
• 2006 – Tallinna vapimärk

Aumärgid

• Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993
• Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994
• Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995
• Rootsi Serafimi ordeni kett 1995
• Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995
• Eesti Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk 1995
• Läti Kolme Tähe ordeni suurrist ketiga 1996
• Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997
• Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe teenetemärk 1997
• Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997
• Leedu Vabariigi Vytautas Suure teenetemärk 1997
• Poola Vabariigi Valge Kotka orden 1998
• Islandi Vabariigi Hauka teenetemärk 1998
• Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1998
• Kreeka Vabariigi Lunastaja teenetemärgi suurrist 1999
• Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni suurristi erijärk 2000
• Malta Vabariigi Auliidu teenetemärgi kett 2001
• Prantsuse Auleegioni suurrist 2001
• Eesti Riigivapi I klassi teenetemärk 2006
• Eesti Riigivapi ketiklassi teenetemärk 2008 (postuumselt)

Mälestuse jäädvustamine

Lennart Merit kujutav grafiti Tartus Sõpruse silla all

• 2007. aastast korraldab Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus igal aastal rahvusvahelist Lennart Meri konverentsi, mis keskendub Euroopa julgeolekule.
• 2008. aastast annavad Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Sihtasutus välja Lennart Meri teadustöö auhinda.
• 29. märtsil 2009 nimetati Tallinna Lennujaam ümber Lennart Meri Tallinna lennujaamaks.
• 28. märtsil 2014 avati Harjumaal Viimsi Püha Jaakobi kirikus Lennart Meri mälestusbareljeef.
• 2017. aastal viis Kaitseliit Lennart Meri nimelise Tallinna Lennujaama reisiterminali Lennart Meri endise ametiauto – 1992. aasta Mercedes-Benz 300 SEL mustavärvilise mudeli.

Liikmesus

• Eesti Kirjanike Liidu liige 1963
• Eesti Kinoliidu liige 1966
• Kalevala Seltsi (Soome) välisliige 1975
• Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige 1976
• Soome-Ugri Seltsi kirjavahetajaliige 1977
• Soome Kirjanike Liidu auliige 1982
• Eesti PEN-klubi liige 1989
• Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia juhatuse liige 1993
• Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatuse liige 1995
• Parlamentidevahelise Antisemitismivastase Nõukogu liige 1997
• Soome Kodukandi Liidu auliige 1999

Isiklikku

Lennart Meri oli kaks korda abielus. Esimene abikaasa Regina Meri (neiuna Ojavere, 1932–2020) emigreerus 1987 Kanadasse ning naasis Eestisse 2003. aastal. Nende pojad on Mart Meri (1959) ja Kristjan-Aapo (1966–2022).

Teine abikaasa Helle Meri (neiuna Pihlak, sündinud 1949) töötas 1972–1992 Eesti Draamateatris näitlejana. Neil on tütar Tuule Meri (1985).

Hindrek-Peeter Meri (1934–2009) oli Lennart Meri noorem vend.

Vaata ka

• 1992. aasta Eesti presidendivalimised
• 1996. aasta Eesti presidendivalimised
• Tantsud linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt

Raamatud Lennart Meri kohta

• "Eesti maailmas 21. sajandi künnisel: Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri 70. sünnipäevale pühendatud konverentsi kogumik", Tartus, 27. märtsil 1999. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999.
• Andreas Oplatka. "Lennart Meri – Eestile elatud elu: kahekõne presidendiga". Järelsõna Lennart Merilt. Tartu: Ilmamaa, 2000. Teine trükk 2001. Leo Metsari tõlge raamatust: "Lennart Meri : ein Leben für Estland : Dialog mit dem Präsidenten". Tõlge soome keelde 2007: "Lennart Meri: Virolle eletty elämä". Tõlkija: Jouko Vanhanen.
• Krõõt Liivak (koostaja). "Lennart Meri: personaalnimestik". Tallinn: Eesti Rahvusraamtukogu, 1991.
• "Lennart Meri. Riigimees : [1929–2006 : Eesti Päevalehe lisaväljaanne]". Tallinn: Eesti Päevaleht, 2006.
• Tarmo Vahter ja Pekka Erelt (koostajad). "Meie Lennart". Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 1996. Teine trükk: 1999.
• Epp Alatalu. "Presidendi pildiraamat". Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001.
• Mare Kurvet (koostaja). "President Lennart Meri [Elektrooniline teavik]: bibliograafia: juuli 1992 – september 2001". Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2001.
• Aet Härmaorg. "Presidentide Lennart Meri ja Arnold Rüütli representatsioon Eesti ja Soome trükimeedias riigivisiitide kajastamisel Soome : bakalaureusetöö". Tartu, 2005.
• Virkko Lepassalu. "Süümepiinadeta: Georg ja Lennart Meri sidemetest eriteenistustega ja selle tagajärgedest". Tallinn, 2005.
• "Tema Kõrgeaususe Eesti Vabariigi presidendi ja proua Lennart Meri riigivisiit Soome 16.–18. mai 1995 : visiidi kajastusi Soome trükiajakirjanduses 11.–19. mai 1995". Helsingi: Eesti Suursaatkond Helsingis, 1995.
• Kulle Raig. "Vikerkaare värvid: Lennart Meri elu sõprade pilgu läbi". Tallinn: Varrak, 2003. Tõlgitud soome keelest, originaalpealkiri: "Sateenkaaren värit. Lennart Meren elämä ystävien silmin"
• Tiit Pruuli (koostaja). "Lennart Meri. Rajaleidja. The Pathfinder." Tallinn: Varrak, 2009.
• Tarmo Vahter. "Lennart Meri: Kolmat põlve poliitik". Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2009.
• Henn Põlluaas. "Lennart Meri : vabaduse valus valgus". Tallinn: Kunst, 2011.

Artikleid Lennart Meri kohta

• Tiina Kaalep, Lennart Meri: Kuuldused minu surmast on liialdatud – Eesti Ekspress, 2. november 2005
• Tiit Pruuli. Lennart Meri kui Pytheas Postimees.ee, 28. märts 2009
• Urmas Sutrop. Hõbevalge radadel Postimees.ee, 28. märts 2009
• Argo Ideon. Meride 105 aastat poliitikas Postimees.ee, 28. märts 2009
• Regina Meri. ... Sest mõte ühisest teekonnast ei kao... Postimees.ee, 28. märts 2009
• Teet Kallas. Lennart – siis veel ainult kirjanik Postimees.ee, 28. märts 2009
• Argo Ideon: teel inimesest ja poliitikust müüdiks Postimees.ee, 28. märts 2009
• Mihkel Mutt. Mõnede komeetide hingeelust Postimees.ee, 28. märts 2009
• Inimene, kes tahtis teada saada Postimees.ee, 28. märts 2009
• Vahur Koorits. Meri sünni­aastapäeva tähistatakse kõikjal Eestis Postimees.ee, 28. märts 2009
• Andres Laasik. Lennartmeriaana täienes Meri juubeliks albumi ja pooliku elulooga EPL.ee, 3. aprill 2009
• Ingmar Muusikus. Meie fotograafide parimad sähvatused vol 1: Lennart ja Luftwaffe hävitajad – Eesti Ekspress, 26. september 2009
• Matti Niiranen "Lennart Meri, must Volga ja esimesed vabad valimised" ERR, 15.09.2012
• Piret Kooli "Regina Meri: jah, ma olin meie abielus üksi" EPL, 10. mai 2014 (intervjuu Lennart Meri esimese naise, arst Regina Meriga)
• Peeter Järvelaid. Presidendi institutsioon Eesti kultuuris. – Pärnu Postimees, 2014, 30. aprill, lk 19.
• Krister Paris Rein Taagepera: Lennart Meri püüdis näidata end rohkem rahva presidendina, kui ta oli EPL, 1. aprill 2016
• Kaarel Piirimäe. "Lennart Meri ja isiku roll ajaloos" Horisont, 5/2016. Lk 10–11

Välislingid

• Lennart Meri bibliograafia Eesti Rahvusraamatukogu Vabariigi Presidendi bibliograafia andmebaasis
• Kaastunderaamat
• Intervjuu proua Helle Meriga
• Intervjuu Regina Meriga
• Eesti Vabariigi President 1992–2001
• Eesti riigipead
• Lennart Meri Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Filmilooja profiil: Lennart Meri. Esimene visand (Eesti 2009). ERR

Eelnev Arnold Green	Eesti NSV välisminister 1990–1991	Järgnev -
Eelnev Ants Piip	Eesti välisminister 1991–1992	Järgnev Jaan Manitski
Eelnev Heinrich Mark (Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis)	Eesti president 1992–2001	Järgnev Arnold Rüütel