Lennart Meri
| Lennart Meri | |
|---|---|
|
| |
| 2. Eesti Vabariigi president | |
|
Ametiaeg 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 | |
| Eelnev | Konstantin Päts |
| Järgnev | Arnold Rüütel |
| Eesti välisminister | |
|
Ametiaeg 11. aprill 1990 – 24. märts 1992 | |
| Järgnev | Jaan Manitski |
| Eesti NSV välisminister | |
|
Ametisse asumise aeg 1990 | |
| Eelnev | Arnold Green |
| Järgnev | Amet likvideeriti |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Lennart Georg Meri |
| Sünniaeg |
29. märts 1929 Tallinn |
| Surmaaeg |
14. märts 2006 (76-aastaselt) Tallinn |
| Abikaasa |
Regina Ojavere (a. 1953–1982) Helle Meri (a. 1992) |
| Vanemad | Georg Meri, Alice-Brigitta Engmann |
| Lapsed | Mart Meri, Kristjan-Aapo meri, Tuule Meri |
| Sugulased | Hindrek-Peeter Meri (noorem vend) |
| Alma mater | Tartu Riiklik Ülikool |
| Elukutse | diplomaat |
| Tegevusala | kirjanik, filmitegija, toimetaja |
| Tunnustus |
Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk Riigivapi ketiklassi teenetemärk Loend... |
| Autogramm |
|
| Kirjanikukarjäär | |
| Tuntud teoseid |
"Hõbevalge" (1976) "Hõbevalgem" (1984) |
Lennart Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti president 1992–2001, Eesti Teaduste Akadeemia liige 2001–2006.
Varasem elukäik ja haridus
[muuda | muuda lähteteksti]

Foto: Jaan Künnap
Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat, hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured.
Isa diplomaadiameti tõttu käis Lennart Meri mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis ja omandas hea keelteoskuse. Ta valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond 1941. aastal Kirovi oblastisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Lennart oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis lõpetas ta Tallinna 10. Keskkooli ja astus Tartu Riiklikku Ülikooli.
1953. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Ta leidis tööd Vanemuises kirjandusliku toimetajana (1953–1955) ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana (1955–1961). Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja, Tartu Kunstikooli õppejõud.
Kirjaniku ja filmitegijana
[muuda | muuda lähteteksti]Lennart Meri esimene raamat oli "Kobrade ja karakurtide jälgedes", reisist Kesk-Aasiasse 1958. aastal.[1][2][3]
1963. aastal võeti Lennart Meri Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmeks. Vahemikus 1985–1987 oli ta loomeliidu välissuhete sekretär.
Lennart Meri tõlkis Remarque'i, Graham Greene'i, Vercorsi, Pierre Boulle'i ja Aleksandr Solženitsõnit.
Aastatel 1963–1968 töötas ta Tallinnfilmis stsenaristina ning 1968–1971 ja 1986–1988 toimetajana.
1970. aastal linastunud tema lavastatud dokumentaalfilm "Linnutee tuuled" (koostöös Soome ja Ungariga) sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali.
Poliitiku ja diplomaadina
[muuda | muuda lähteteksti]1980. aastate lõpus tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis. 1998. aastal oli ta Eesti Instituudi asutajaks, tegutsedes kuni 1990. aastani selle direktorina.
1990. aastal sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga[viide?]. Ta saavutas Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele.
Ta oli ka Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige.
Augustiputši ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel.
1992. aasta aprillis lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes.
Eesti presidendina
[muuda | muuda lähteteksti]Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru Riigikogus ning osutus seal valituks. 1996. aastal valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Tema ametiauto oli 1992. aasta Mercedes-Benz 300 SEL.[4]
1998. aastal valis Prantsusmaa ajaleht La Vie Lennart Meri aasta eurooplaseks.
2001. aastal, oma viimasel ametisoleku aastal, jagas president kunagistele poliitvangidele ja küüditatutele üle kogu Eesti Murtud Rukkilille märke.
Hilisem elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust: pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks humanitaarteaduste alal, kuulus akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.
Ta on olnud Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis.
2005. aastal sai Lennart Meri Jeruusalemma Sõltumatu Militaarse Templiordu NATO Suurprioraadi Suurristi ning temast sai ordu liige[5].
Surm
[muuda | muuda lähteteksti]Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu[6] 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule.[7]
Raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- 1951 – "Prantsuse rahva vastupanuliikumine 1940–1945: võitlus rahvademokraatliku korra eest Prantsusmaal" (üliõpilastöö)
- 1959 – "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast)
- 1961 – "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist)
- 1964 – "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtšatkast); 1968 tõlge saksa keelde (Es zog uns nach Kamtschatka, tõlkijad M. Brandt ja G. Hoppe); tõlge soome keelde (Kamtšatka: Tulivuorten maa, tõlkija Eva Lille)
- 1965 – "Hegyen-völgyön: (Kobrák és karakurtok nyomában ; Hajóinasok a zöld óceánon)" (ungarikeelne tõlge raamatutest "Kobrade ja karakurtide jälgedes" ning "Laevapoisid rohelisel ookeanil", tõlkija Gábor Bereczki)
- 1974 – "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast); 1977 tõlge soome keelde (Revontulten porteilla, tõlkija Eva Lille); 1982 tõlge ungari keelde (Az északi fény kapujaban, tõlkija Gabor Bereczki); 1986 tõlge prantsuse keelde (Dans le silence des glaces, tõlkija (vene keelest) Dora Sanadzé); 1988 tõlge läti keelde (Kavu vartos, tõlkija Tamara Vilsone)
- 1976 – "Hõbevalge"; tõlge soome keelde 1983 (Hopeanvalkea: matke menneeseen oppaina aurinko, fantasia ja folklore, tõlkija Eva Lille)
- 1977 – "Lähenevad rannad" (teose "Tulemägede maale" poole võrra mahukam uusväljaanne)
- 1984 – "Hõbevalgem"
- 1989 – kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor
- 1995 – "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" ("Tulen maalt, mille nimi on Eesti"; ilmus soome keeles)
- 1996 – "Presidendikõned" (2. trükk 2005)
- 1999 – "Botschaften und Zukunftsvisionen: Reden des estnischen Präsidenten" (saksa keelde tõlgitud Lennart Meri kõned)
- 2001 – "Riigimured" (kõnedevalimik, "Presidendikõnede" järg)
- 2007 – "Poliitiline testament" (2. trükk samal aastal). Tartu: Ilmamaa.
- 2008 – "Hõbevalge", 2., täiendatud ja parandatud trükk (sellega on liidetud ka "Hõbevalgem"). ISBN 9789949159239
Artikleid ja trükis avaldatud ettekandeid
[muuda | muuda lähteteksti]- Alfred Kalmu pikk teekond koju. In: Eesti ärimees aegade tuules. Alfred Kalm: tagasivaated. Päevaraamat 1940–46. Tallinn: Kunst, 2002.
- Das Baltikum – Prüfstein für die Union Europas. Stuttgart: Robert Bosch Stiftung, 1993.
- Freedom through democracy, security, and unity in diversity : memorable words of Lennart Meri : from his speeches 1996–1999. M. Merrick Yamamoto, 1999.
- Kaks ajalugu, seljad vastamisi: aulaloeng 14. mail 1996. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996.
- Lübisches Recht in Reval (Tallinn): Auftrag und Herausforderung für Estland und Europa. Berlin: Duncker & Humboldt, 1999.
Eessõnad
[muuda | muuda lähteteksti]- Enn Oja (koostaja). The 7th Estonian Youth Song and Dance Festival: a reference guide. Eessõnad: Lennart Meri ja Paul-Eerik Rummo. Tallinn: Eesti Üldlaulupeo Direktsioon, 1993.
- A. Bertricau (koostaja). Eesti identiteet ja iseseisvus : [artiklikogumik]. Tallinn: Avita, 2001.
- Olev Subbi (koostaja) Eesti maalikunst aastatuhande vahetusel = Die Estnische Malerei der Jahrtausendwende = La peinture estonienne au seuil du III millénaire = Estonian art at the turn of the millennium : [näituse kataloog : 2000, Tallinn. Tallinn: Presidendi Kultuurirahastu, 2000.
- Rutt Hinrikus (koostaja). Eesti rahva elulood. I osa: sajandi sada elulugu kahes osas. Eessõna koos Rutt Hinrikusega. Tallinn: Tänapäev, 2001. Teine trükk: 2003.
- Rutt Hinrikus (koostaja). Eesti rahva elulood. III osa, Elu Eesti NSV-s. Eessõna koos Rutt Hinrikusega. Tallinn: Tänapäev, 2003.
- Priit Vesilind. Eestlane igas sadamas: [valitud palu National Geographic'u ajakirjanikult]. Tallinn: Varrak, 2004.
- ESTO 96 juht: Stockholm 4.-7.august 1996. Eessõna koos Sven Hansoni ja Ingemar Ingevikuga. Stockholm, 1996.
- Toomas Hiio (koostaja). Estonia 1940–1945: reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Tallinn: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus, 2006.
- Stéphane Courtois, Nicolas Werth, Jean-Louis Panné jt. Kommunismi must raamat: kuriteod, terror, repressioonid. Tallinn: Varrak, 2000.
- Leo Õispuu (toimetaja). Küüditamine Eestist Venemaale: märtsiküüditamine 1949. 1. osa = Deportation from Estonia to Russia: deportation in March 1949. Volume 1. Tallinn: Eesti Represseeritute Registri Büroo, 2003.
- Leo Õispuu (koostaja ja toimetaja). Poliitilised arreteerimised Eestis 1940–1988. Köide 1 = Political arrests in Estonia 1940–1988. Volume 1. Tallinn: Eesti Represseeritute Registri Büroo, 1996.
- Leo Õispuu (koostaja). Nõukogude okupatsioonivõimu poliitilised arreteerimised Eestis [1940–1988]. Köide 2 = Political arrests in Estonia under Soviet occupation [1940–1988]. Volume 2. Tallinn: Eesti Represseeritute Registri Büroo, 1998.
- Robert B. Reich. Piirideta maailm: valmistumine 21. sajandi kapitalismiks. Tallinn: Fontes, 1997.
- Viljar Peep (koostaja). Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee: koguteos. Eessõna koos Viljar Peebuga. Tallinn : Juura, 1997.
- Kalev Katus jt. Rahvastikuvananemine Eestis = Population ageing in Estonia. Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus, 1999.
- Eeva Eek-Pajuste (koostaja). Teine tulemine: taasiseseisvunud Eesti välisesindused. Tallinn: Välisministeerium, 2003.
- Mart Orav ja Enn Nõu (koostajad ja toimetajad). Tõotan ustavaks jääda...: Eesti Vabariigi Valitsus 1940–1992. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 2004.
- Vabariigi presidendi pöördumine ajaloomälestuste võistluse korraldamiseks. Eessõna. Vaikimise väraval: kooliõpilaste kogutud mälestusi küüditamisest: [Vabariigi Presidendi ajaloomälestuste võistluse töid. Tallinn: Tänapäev, 2001.
Filmid
[muuda | muuda lähteteksti]Soome-ugri rahvaste ja kultuuri kohta:
- 1970 – "Veelinnurahvas"
- 1977 – "Linnutee tuuled"
- 1986 – "Kaleva hääled"
- 1989 – "Toorumi pojad"
- 1997 – "Šamaan"
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]
Foto: Jaan Künnap
- 1974 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia raamatu "Virmaliste väraval" eest
- 1977 –Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia raamatu "Hõbevalge" eest
- 1977 – New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi "Linnutee tuuled" eest
- 1979 – Eesti NSV teeneline kirjanik
- 1980 – Nõukogude Eesti Filmifestivali preemia
- 1982 või 1983[8] – Soome Kirjanike Liidu auliige
- 1983 – Rovaniemi Arctic Centeri arhitektuurikonkursi eripreemia koos Ain Padriku ja Vilen Künnapuga
- 1985 – Eesti NSV riiklik preemia raamatute "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem" eest
- 1986 – Nõukogude Eesti Filmifestivali preemia
- 1986 – Helsingi Ülikooli audoktor
- 1988 – Karl Ernst von Baeri medal
- 1989 – Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige
- 1994 – Pressivaenlane
- 1995 – Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
- 1996 – Coudenhove-Kalergi fondi Euroopa auhind 1996
- 1996 – Ida-Lääne Vabaduse auhind (Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York)
- 1997 – Crans Montana foorumi suur aastaauhind
- 1998 – Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie)
- 1998 – Krakówi Ülikooli hõbemedal
- 1998 – Pressisõber
- 1999 – Lapi ülikooli audoktor
- 1999 – Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind
- 1999 – Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk
- 1999 – Pressivaenlane
- 1999 – valiti Eesti 20. sajandi saja suurkuju hulka
- 1999 – Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk
- 2000 – Saint Olafi Kolledži (inglise St. Olaf College) (USA) audoktor[9][10]
- 2000 – Turu Ülikooli audoktor
- 2000 – Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind
- 2001 – Eesti Teaduste Akadeemia liige
- 2001 – Johan Skytte medal[11]
- 2001 – Max Schmidheiny Vabaduse auhind (Sankt Galleni Ülikool, Šveits)
- 2003 – Maarja medal
- 2004 – Surrey Ülikooli audoktor
- 2004 – F. D. Roosevelti Sõnavabaduse Auhind
- 2006 – Tallinna vapimärk
Teenetemärgid
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti teenetemärgid
[muuda | muuda lähteteksti]- Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk (1995)
- Riigivapi I klassi teenetemärk (2006)
- Riigivapi ketiklassi teenetemärk (2008; postuumselt)
Välisriikide teenetemärgid
[muuda | muuda lähteteksti]
Jordaania: Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht (1993)
Taani: Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht (1994)
Soome: Valge Roosi ordeni suurrist ketiga (1995)
Rootsi: Serafimi ordeni kett (1995)
Mehhiko: Asteegi Kotka ordeni suurrist (1995)
Läti: Kolme Tähe ordeni suurrist ketiga (1996)
Ungari: Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist (1997)
Sloveenia: Vabaduse Kuldtähe teenetemärk (1997)
Itaalia: Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist (1997)
Leedu: Vytautas Suure teenetemärk (1997)
Poola: Valge Kotka ordeni suurrist (1998)
Island: Hauka ordeni suurrist (1998)
Norra: Püha Olafi ordu suurrist (1998)
Kreeka: Lunastaja ordeni suurrist (1999)
Saksamaa: Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni suurristi erijärk (2000)
Malta: Malta Vabariigi Auliidu teenetemärgi kett (2001)
Prantsusmaa: Auleegioni ordu suurrist (2001)
Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]
1993. aasta veebruaris esilinastus ETVs režissöör Andres Söödi dokumentaalfilm "Mina, Lennart Meri..." vahetult Meri presidendiametile eelnenud ajast (23. aprill - 6. oktoober 1992).[12][13]
1998. aastal linastus Soomes ja Eestis Soome rešissööri Lisa Hovinheimo dokumentaalfilm "Lennart Meri. Kõnelused Eestimaast".[14]
2000. aastal valmis skulptor Tõnu Maarandil Lennart Meri büst, mis 2002. aastal avati Meri kunagise kooli, nüüdse Tallinna Nõmme Gümnaasiumi raamatukogus.[15][16][17]
2007. aastast korraldab Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus igal aastal rahvusvahelist Lennart Meri konverentsi, mis keskendub Euroopa julgeolekule.
2008. aastast annavad Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Sihtasutus välja Lennart Meri teadustöö auhinda.
29. märtsil 2009 nimetati Tallinna Lennujaam ümber Lennart Meri Tallinna lennujaamaks. Lennujaamas paikneb ka Lennart Meri bareljeef.
28. märtsil 2014 avati Harjumaal Viimsi Püha Jaakobi kirikus Lennart Meri mälestusbareljeef.
2016. aastal avati skulptor Tauno Kangro loodud Lennart Meri büst Eesti välisministeeriumis.[18]
2017. aastal viis Kaitseliit Lennart Meri nimelise Tallinna Lennujaama reisiterminali Lennart Meri endise ametiauto – 1992. aasta Mercedes-Benz 300 SEL mustavärvilise mudeli.[4]
Liikmesus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti NSV Kirjanike Liidu liige (1963)
- Eesti Kinoliidu liige (1966)
- Kalevala Seltsi välisliige (1975)
- Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige (1976)
- Soome-Ugri Seltsi kirjavahetajaliige (1977)
- Soome Kirjanike Liidu auliige (1982)
- Eesti PEN-klubi liige (1989)
- Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia juhatuse liige (1993)
- Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatuse liige (1995)
- Parlamentidevahelise Antisemitismivastase Nõukogu liige (1997)
- Soome Kodukandi Liidu auliige (1999)
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Lennart Meri oli kaks korda abielus. Esimene abikaasa Regina Meri (neiuna Ojavere, 1932–2020) emigreerus 1987 Kanadasse ning naasis Eestisse 2003. aastal. Nende pojad on Mart Meri (1959) ja Kristjan-Aapo (1966–2022).
Teine abikaasa Helle Meri (neiuna Pihlak, 1949–2024) töötas 1972–1992 Eesti Draamateatris näitlejana. Neil on tütar Tuule Meri (1985).
Hindrek-Peeter Meri (1934–2009) oli Lennart Meri noorem vend.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ ESTER, UDK 821.511.113-992
- ↑ ESTER, UDK 910.4 (575)
- ↑ "URRAM: UDK: 821.511.113-99 est". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. märts 2022. Vaadatud 7. novembril 2020.
- 1 2 "Guud ja bääd & Nädala sõna: Milleks Lennu auto lennujaama?". Eesti Ekspress. Ekspress Meedia AS. 12. juuli 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuli 2017.
- ↑ Lennart Meri sai sõltumatu Templiordu liikmeks, Virumaa Nädalaleht, 5. jaanuar 2005.
- ↑ Perekond Meri avaldus, 15. märts 2006.
- ↑ Presidendi kalm sai elegantse hauaplaadi, Eesti Päevaleht, 23. november 2007.
- ↑ Lennart Meri elu lugu, Õhtuleht, 15. märts 2006
- ↑ Honorary Degrees Awarded in the 2000s – Faculty Life Committee
- ↑ https://web.archive.org/web/20190813131347/https://eestielu.com/et/uudised/kohalikud-uudised/89-estonianlife-eestielu/kultuur/haridus/2911-eesti-president-sai-st-olafi-kolledzi-audoktoriks (vaadatud 13.08.2019).
- ↑ "Johan Skytte medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 3.12.2022.
- ↑ "Mina, Lennart Meri..." (1993), EFIS (vaadatud 21.08.2025)
- ↑ "Mina, Lennart Meri..." (1993), ERR (vaadatud 21.08.2025)
- ↑ Mart Luik, "Soomemaa suurmees Viru radadelt", Õhtuleht, 31. märts 1998 (filmiarvustus) (vaadatud 21.08.2025)
- ↑ Kaarel Kaas, "Lennart Meri büst ehib tema kooli veebruarist", Postimees, 23. november 2001 (vaadatud 21.08.2025)
- ↑ Allan Keian, "Kr. Raua majamuuseum demonstreerib president Lennart Mere büsti", Postimees, 21. mai 2001 (vaadatud 21.08.2025)
- ↑ Kaarel Kaas, "Nõmme gümnaasium ihaldab president Lennart Meri kuju", Postimees, 18. oktoober 2000 (vaadatud 21.08.2025)
- ↑ "Galerii: välisministeeriumis avati Lennart Meri büst", Postimees/pressiteade, 28. märts 2016 (vaadatud 21.08.2025)
Raamatud Lennart Meri kohta
[muuda | muuda lähteteksti]- "Eesti maailmas 21. sajandi künnisel: Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri 70. sünnipäevale pühendatud konverentsi kogumik", Tartus, 27. märtsil 1999. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999.
- Andreas Oplatka. "Lennart Meri – Eestile elatud elu: kahekõne presidendiga". Järelsõna Lennart Merilt. Tartu: Ilmamaa, 2000. Teine trükk 2001. Leo Metsari tõlge raamatust: "Lennart Meri : ein Leben für Estland : Dialog mit dem Präsidenten". Tõlge soome keelde 2007: "Lennart Meri: Virolle eletty elämä". Tõlkija: Jouko Vanhanen.
- Krõõt Liivak (koostaja). "Lennart Meri: personaalnimestik". Tallinn: Eesti Rahvusraamtukogu, 1991.
- "Lennart Meri. Riigimees: [1929–2006]". Eesti Päevalehe lisaväljaanne. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2006.
- Tarmo Vahter ja Pekka Erelt (koostajad). "Meie Lennart". Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 1996. Teine trükk: 1999.
- Epp Alatalu. "Presidendi pildiraamat". Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001.
- Mare Kurvet (koostaja). "President Lennart Meri [Elektrooniline teavik]: bibliograafia: juuli 1992 – september 2001". Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2001.
- Aet Härmaorg. "Presidentide Lennart Meri ja Arnold Rüütli representatsioon Eesti ja Soome trükimeedias riigivisiitide kajastamisel Soome : bakalaureusetöö". Tartu, 2005.
- Virkko Lepassalu. "Süümepiinadeta: Georg ja Lennart Meri sidemetest eriteenistustega ja selle tagajärgedest". Tallinn, 2005.
- "Tema Kõrgeaususe Eesti Vabariigi presidendi ja proua Lennart Meri riigivisiit Soome 16.–18. mai 1995 : visiidi kajastusi Soome trükiajakirjanduses 11.–19. mai 1995". Helsingi: Eesti Suursaatkond Helsingis, 1995.
- Kulle Raig. "Vikerkaare värvid: Lennart Meri elu sõprade pilgu läbi". Tallinn: Varrak, 2003. Tõlgitud soome keelest, originaalpealkiri: "Sateenkaaren värit. Lennart Meren elämä ystävien silmin"
- Tiit Pruuli (koostaja). "Lennart Meri. Rajaleidja. The Pathfinder." Tallinn: Varrak, 2009.
- Tarmo Vahter. "Lennart Meri: Kolmat põlve poliitik". Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2009.
- Henn Põlluaas. "Lennart Meri : vabaduse valus valgus". Tallinn: Kunst, 2011.
Artikleid Lennart Meri kohta
[muuda | muuda lähteteksti]- Tiina Kaalep, Lennart Meri: Kuuldused minu surmast on liialdatud – Eesti Ekspress, 2. november 2005
- Tiit Pruuli. Lennart Meri kui Pytheas Postimees.ee, 28. märts 2009
- Urmas Sutrop. Hõbevalge radadel Postimees.ee, 28. märts 2009
- Argo Ideon. Meride 105 aastat poliitikas Postimees.ee, 28. märts 2009
- Regina Meri. ... Sest mõte ühisest teekonnast ei kao... Postimees.ee, 28. märts 2009
- Teet Kallas. Lennart – siis veel ainult kirjanik Postimees.ee, 28. märts 2009
- Argo Ideon: teel inimesest ja poliitikust müüdiks Postimees.ee, 28. märts 2009
- Mihkel Mutt. Mõnede komeetide hingeelust Postimees.ee, 28. märts 2009
- Inimene, kes tahtis teada saada Postimees.ee, 28. märts 2009
- Vahur Koorits. Meri sünniaastapäeva tähistatakse kõikjal Eestis Postimees.ee, 28. märts 2009
- Andres Laasik. Lennartmeriaana täienes Meri juubeliks albumi ja pooliku elulooga EPL.ee, 3. aprill 2009
- Ingmar Muusikus. Meie fotograafide parimad sähvatused vol 1: Lennart ja Luftwaffe hävitajad – Eesti Ekspress, 26. september 2009
- Matti Niiranen "Lennart Meri, must Volga ja esimesed vabad valimised" ERR, 15.09.2012
- Piret Kooli "Regina Meri: jah, ma olin meie abielus üksi" EPL, 10. mai 2014 (intervjuu Lennart Meri esimese naise, arst Regina Meriga)
- Peeter Järvelaid. Presidendi institutsioon Eesti kultuuris. – Pärnu Postimees, 2014, 30. aprill, lk 19.
- Krister Paris Rein Taagepera: Lennart Meri püüdis näidata end rohkem rahva presidendina, kui ta oli EPL, 1. aprill 2016
- Kaarel Piirimäe. "Lennart Meri ja isiku roll ajaloos" Horisont, 5/2016. Lk 10–11
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lennart Meri |
| Tsitaadid Vikitsitaatides: Lennart Meri |
- Lennart Meri Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- "Mina, Lennart Meri...", ERR (dokumentaalfilm, režissöör Andres Sööt, 1993)
| Eelnev Arnold Green |
Eesti NSV välisminister 1990–1991 |
Järgnev - |
| Eelnev Ants Piip |
Eesti välisminister 1991–1992 |
Järgnev Jaan Manitski |
| Eelnev Heinrich Mark (Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis) |
Eesti president 1992–2001 |
Järgnev Arnold Rüütel |
- Lennart Meri
- Eesti presidendid
- Eesti välisministrid
- Eesti suursaadikud Soomes
- Eesti NSV välisministrid
- Eesti Teaduste Akadeemia liikmed
- Eesti kirjanikud
- Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed
- Eesti filmilavastajad
- Eesti Kongressi liikmed
- Põhiseaduse Assamblee liikmed
- Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased
- Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased
- Riigivapi I klassi teenetemärgi kavalerid
- Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgi kavalerid
- Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavalerid
- Kolme Tähe ordeni kavalerid
- Auleegioni suurristi kavalerid
- Eesti NSV teenelised kirjanikud
- Helsingi Ülikooli audoktorid
- Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid
- Aasta kodanikud
- Eesti represseeritud isikud
- Metsakalmistule maetud
- Sündinud 1929
- Surnud 2006