Aškenazi juudid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
inglise Ashkenazi Jews
saksa Aschkenasim
vene евреи-ашкеназы

Aškenazi juudid (אַשְׁכְּנָז) on Kesk- ja Ida-Euroopa juudid, kes elasid/elavad Saksamaal, endise Austria-Ungari ja Poola-Leedu riigi aladel Poolas, Valgevenes, Ukrainas ja Leedus.

Aškenazi Juutide asualad ja rahvastikutihedus 1881. aastal Euroopas. Tumedama värviga on märgitud kõige kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnad.

Praegusel ajal elavad aškenazi juudid põhiliselt Ameerika Ühendriikides ja Iisraelis.

Aškenazi juutide traditsiooniline keel on jidiš. Tänapäeval on nad valdavalt teistele keeltele üle läinud.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kõik juudid pärinevad Lähis-Idast, juudi rahvus kujunes vanas Mesopotaamias. Umbes 2500 aastat tagasi jagunesid nad kahte rühma, millest ühed suundusid Euroopasse ja Põhja-Aafrikasse ning teine rühm jäi Lähis-Idasse. Ajaliselt langeb see kokku Juudamaa ja Jeruusalemma vallutamisega 586. aastal eKr Babüloonia valitseja Nebukadnetsar II poolt.

Mitmete maailma allikate ja ka juutide endi allikate põhjal moodustavad kuni 90% maailma juutidest just aškenazi juudid. Tänapäeval on levinud ka arvamus, et aškenazi juudid pärinevad tegelikult hoopis kasaaridest. Kasaaride riik asus Volga alamjooksul ja Põhja-Kaukaasia põhjaosas ning sai 6.-9. sajandil tänu kaubitsemisele võimsaks. Kuid muutus liiga tülikaks teistele suurvõimudele ning 10. sajandil hävitasid Kiievi suurvürstid Kasaaria. Kasaarid olid võtnud vastu juudi usu ehk judaismi. Lõplik häving toimus pärast mongolite sissetungi. Kasaarid pagesid üle maailma laiali ja ongi enamuses – 90% tänapäeva juudi populatsioonist –, kuigi geneetiliselt on neil juutidega vähe ühist. Ülejäänud 10% juute võib ehk tõesti siduda muistse Iisraeliga.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]