Reaktiivmootor

Allikas: Vikipeedia

Reaktiivmootor on mootor, mille veojõu tekitab sellest väljavoolav gaasi- või vedelikujuga (reaktiivjuga).

Reaktiivjoa kineetilise energia allikaks on soojusenergia, keemiline energia, tuumaenergia, elektrienergia, päikeseenergia või muu energia.[1][2]

Reaktiivmootorid jagunevad õhureaktiivmootoriteks ja rakettmootoriteks.[2]

Turbiinmootorid[muuda | muuda lähteteksti]

Gaasiturbiinmootor[muuda | muuda lähteteksti]

Gaasiturbiin on reaktiivmootori tüüp, kus mitmeastmeline pöörlevate rootoritega kompressor on ühisel võllil ühendatud turbiiniga. Kompressori ja turbiini vahel on põlemiskamber, milles kompressorist tulnud kokkusurutud õhu sisse pihustatakse kütust. Kütuse ja õhu segu süüdatakse ja toimub põlemine. Põlemisel tekkinud suure rõhu ja kõrge temperatuuriga põlemisgaasid suunatakse turbiini. Põlemisgaasid voolavad üle turbiini labade, pannes turbiini rootori võlli pöörlema ja eraldades osa vooluenergiast. Osa energiast paneb pöörlema kompressori rootori võlli ja käitab kompressorit. Kompressorit, põlemiskambrit ja turbiini nimetatakse ka gaasigeneraatoriks. Põlemisgaaside energia, mida turbiin ei eralda, väljub kõrge temperatuuriga heitgaaside joa näol düüsist. Gaasiturbiine kasutatakse elektrigeneraatorite, sõukruvide ja gaasikompressorite/pumpade käitamiseks.

Turboreaktiivmootor[muuda | muuda lähteteksti]

Turboreaktiivmootor

Turboreaktiivmootor on gaasiturbiinmootor, kus õhk surutakse kompressoris kokku ja suunatakse põlemiskambrisse, milles toimub kütuse põlemine. Peale turbiinilabade ületamist suunatakse põlemisgaasid läbi düüsi ning tekib reaktiivjõud. Turbiinist väljudes sisaldub põlemisgaasides veel hapnikku, mida osades lennukimootori tüüpides kasutatakse järelpõlemiskambris täiendavalt pihustatud kütuse põletamisks, et saada veel lisakiirendust. Erinevalt turboventilaatormootorist, läbib peaaegu kogu mootorisse sattunud õhk kompressori, põlemiskambri ja turbiini.

Turboventilaatormootor[muuda | muuda lähteteksti]

Turboventilaatormootor

Turboventilaatormootor on põhimõtteliselt turboreaktiivmootor, mille võllile on lisatud suur ventilaator, mida ajab ringi, nagu kompressoritki, turbiin.[3] Ventilaator annab ligi 85% kogu mootori tõmbejõust, enamik õhust läbib just ventilaatori, mootori ülejäänud osadest täiesti mööda. See õhk pole nii suure kiirusega kui düüsist väljuvad gaasid, kuid seda õhku on mahult palju, mis muudab sellise mootori ökonoomsemaks turboreaktiivmootorist. Allahelikiirusel lendamisel on turboventilaatormootorid kõige ökonoomsemad.

Turbopropellermootor[muuda | muuda lähteteksti]

Turbopropellermootor

Propellerit ajab ringi gaasiturbiin, enamik energiast läheb turbiini võllile propelleri käitamiseks.[4] Suure võimsuse ning väikese massi ja mõõtmete tõttu sobib hästi helikopterite mootoriks. Turbopropellermootoritega lennukid on parimate omadustega lendamiseks väiksematel kõrgustel kohalikel lennuliinidel. Turbopropellerlennukid sobivad hästi lennuväljadele kus on lühike maandumisrada, sest propelleri hea staatilise tõmbe tõttu saavad sellise lennuki rattad ruttu raja pinnalt lahti.

Otsevoolu reaktiivmootorid[muuda | muuda lähteteksti]

Ram-reaktiivmootor[muuda | muuda lähteteksti]

Ramjet mootori skeem."M" on õhuvooli machi arv.

Ramjet-tüüpi reaktiivmootorites pole pöörlevaid osi: puudub kompressor ja turbiin, õhu kompresseerimine toimub lennuki suure kiiruse mõjul. Sellise reaktiivmootori sisselaskeavas asub terava otsaga reguleeritav koonus, mille tagumises laiemas osas on ülehelikiiruseline õhuvool aeglustunud ning suurenenud rõhuga enne põlemiskambrisse jõudmist: düüsist väljuvate põlemisgaaside kiirus on suurem kui mootorisse siseneva õhu kiirus. Ramjet-tüüpi reaktiivmootorid töötab ainult suurel kiirusel lennates. Mida kiiremini lennata, seda suuremat võimsust mootor arendab, kuid piirid seab mootorile materjalide kuumustaluvus. Seda tüüpi mootoritega on võimalik arendada lennukiirust kuni 5 Machi.

Scram-reaktiivmootor[muuda | muuda lähteteksti]

Scramjet mootor

Scram (supersonic combustion ramjet) mootor on põhimõtteliselt sarnane ramjet-tüüpi mootorile, kuid siin kogu mootori kanalit läbiv mitmekordse ülehelikiirusega õhk pea-aegu ei aeglustu. Põlemiskambris saavad trakti läbivad gaasid lisaenergiat, mis võimaldab saavutada hüperhelikiirust ca. kuni 10 Machi.

pulsatsioon reaktiivmootor

Pulsatsioon-reaktiivmootor[muuda | muuda lähteteksti]

Sellise mootori tõmme saavutatakse kütuse tõukelisel (pulseerival) põlemisel põlemiskambris. Õhk siseneb läbi vedru-klappmehhanismi (membraanide) põlemiskambrisse, kus pihustatud kütuse-õhu segu sütib ning põleb plahvatuslikult. Tekkinud ülerõhust kambris õhu sisselaskeklapid sulguvad ning põlemisgaaside ainsaks väljapääsuks jääb pikk (vajalik ajakonstandi saavutamiseks) torujas düüs. Mingiks hetkeks tekib põlemiskambris pärast plahvatuslikku põlemist hõrendus, õhu sisselaskeklapid avanevad hõrenduse suunas ning tsükkel kordub uuesti.

rakettmootor

Rakett-reaktiivmootor[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti entsüklopeedia veebis [1] (vaadatud 25.03.2013)
  2. 2,0 2,1 1981. Tehnikaleksikon. Tallinn, Valgus. Lk 422
  3. Youtube video: Turbojet or Turbofan - Turbine engines: A Closer Look
  4. Youtube video: Turboprop Core - turbine Engines. A Closer look