1900

See artikkel on aasta kohta. Filmi kohta vaata artiklit 1900 (film)

1900. aasta (MCM) oli 19. sajandi 100. aasta.

Sündmused Eestis

10.–12. veebruar (vkj 29.–30. jaanuar) – Viljandis toimus V karskuskongress, kus uueks karskusseltside kesktoimkonna esimeheks valiti Villem Reiman^[1]. Reiman juhtis Eesti ala karskusliikumist 1917. aastani^[1].
18. aprill (ukj) – kinnitati Peterburi Eesti Jõukarastuse Seltsi "Kalev" põhikiri^[2].
13. mai (vkj 30 aprill) – Tallinnas Toompeal pühitseti sisse Aleksander Nevski katedraal^[1].
25. juuni (ukj) – toimus Tartu-Riia jalgrattavõistlus, mille pikkus oli 226 versta (u 241 km)^[2].
30. juuni (vkj 18. juuni) – Tallinna saabus Viljandist esimene rong^[1].
14. juuli (vkj 1. juuli) – hakkas kehtima riigi viinamonopol^[3]. Selle tagajärjel hakati kinni panema paljusid mõisakõrtse^[3].
6. august (ukj) – Narvas toimus esimene jõumeeste võidutõstmine, kus kuuest osalejast võitis Mihkel Neelus^[2].
2. detsember (vkj 19. november) – Tartus toimus Aleksander Lätte sümofooniaorkestri esimene kontsert^[1].
17. detsember (ukj) – spordiselts Taara tähistas esimest aastapäeva^[2].
Pärnus hakkas tööle tselluloosivabrik Waldhof^[1].
Aleksander Läte asutas esimese sümfooniaorkestri.

14. jaanuar – Roomas esietendus Giacomo Puccini ooper "Tosca" .
14. märts – USA-s võeti kasutusele kullastandard.
14. aprill – Pariisis asutati Rahvusvaheline Jalgratturite Liit (Union Cycliste Internationale; UCI).
1. mai – toimusid suured pidustused seoses Pariisi maailmanäitusega.
14. mai – avati teised kaasaegsed olümpiamängud Pariisis (1900. aasta suveolümpiamängud).
24. juuni – Venemaa nõudis vene keele kasutuselevõtmist riigikeelena Soomes.
19. juuli – õnnistati sisse Pariisi metroo.
21. august – Pariisis kinnitati RHK-1
2. september – Suurbritannia annekteeris Transvaali.
14. oktoober – ilmus Sigmund Freudi raamat "Unenägude tõlgendamine".
3. november – Moskvas esietendus Nikolai Rimski-Korsakovi ooperi "Tsaar Saltaan".
7. november – William McKinley valiti teist korda USA presidendiks.
12. november – Pariisis suleti maailmanäitus, mida külastas 50 860 801 inimest.
30. november – väljastati patent nr 3183 esisillaveole. Sõiduk Carl-Gräf-Wagen asub praegu Viini tehnikamuuseumis.
1. detsember – Saksamaal toimus 1900. aasta Saksamaa rahvaloendus; rahvaarvuks saadi 56 miljonit.
9. detsember (vkj 26. november) – Riias asutati ametlikult korporatsioon Vironia, esimene eestlaste üliõpilaskorporatsioon.
14. detsember – Max Planck tegi Berliinis Saksa füüsikaühingu istungil ettekande. Seda päeva peetakse kvantteooria sünnipäevaks.
Reginald Fessenden kandis esimesena raadio teel üle inimhäält.

Pikemalt artiklis Sündinud 1900

Pikemalt artiklis Surnud 1900

20. jaanuar – John Ruskin, inglise kirjanik, kunsti- ja ühiskonnakriitik
6. märts – Carl Bechstein, Saksa klaverivabrikant
6. märts – Gottlieb Daimler, Saksa insener ja leidur, esimesi autotööstureid
19. aprill – Ivan Aivazovski, Vene maalikunstnik
26. juuni – Jaan Jung, Eesti koolmeister, helilooja ja harrastusajaloolane
4. august – Issaak Levitan, Vene maalikunstnik
12. august – Wilhelm Steinitz, Austria/USA maletaja
12. august – Vladimir Solovjov, Vene filosoof, luuletaja, publitsist ja kirjanduskriitik
25. august – Friedrich Nietzsche, Saksa filosoof
30. november – Oscar Wilde, iiri päritolu inglise kirjanik

1 2 3 4 5 6 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 160
1 2 3 4 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
1 2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 161