Mine sisu juurde

Austria-Ungari

Allikas: Vikipeedia

Austria-Ungari


Österreich-Ungarn (saksa)
Osztrák–Magyar Monarchia (ungari)
Rakousko-Uhersko (tšehhi)
Austro-Ugarska (horvaadi)
1867–1918
Vapp (1915–1918)
Austria-Ungari impeerium aastal 1914
Valitsusvorm konstitutsiooniline monarhia, personaalunioon (kaksikmonarhia)
Keiser-kuningas Franz Joseph I (1867–1916)
Karl I (1916–1918)
Peaminister Friedrich Ferdinand von Beust (1867, esimene)
Heinrich Lammasch (1918, viimane)
Pealinn Viin (primaarne)
Budapest (sekundaarne)
Religioon peamiselt katoliku usk,
ka õigeusk, kalvinism, judaism, luterlus, sunni islam (pärast 1908. aastat)
Pindala 681 727 km² (1918)
Rahvaarv 52 800 000 (1914)
Riigikeeled Saksa
Ungari
Tšehhi
Horvaadi
Rahaühik kulden
kroon (pärast 1892. aastat)
Deviis "Indivisibiliter ac Inseparabiliter"
'Jagamatu ja lahutamatu'
Hümn "Gott erhalte Franz den Kaiser"
"Jumal hoia keiser Franzi"
Eelnev Järgnev
Austria keisririik Saksa-Austria vabariik
Esimene Ungari vabariik
Esimene Tšehhoslovakkia vabariik
Lääne-Ukraina Rahvavabariik
Teine Poola vabariik
Rumeenia kuningriik
Sloveenide, horvaatide ja serblaste riik
Banat, Bačka ja Baranja
Itaalia kuningriik

Austria-Ungari oli kaksikmonarhiaga riik Kesk-Euroopas, mis eksisteeris aastatel 18671918.

Austria-Ungari moodustamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Austria-Ungari riik tekkis rahvusriikide moodustumise tulemusel. 1859 sai Austria keisririik Itaalias lüüa Sardiinia ja Prantsusmaa liidult ja kaotas loodavale Itaalia kuningriigile Lombardia. Aastal 1866, püüdes ühendada saksakeelseid riike enese võimu alla, kaotas Austria Preisimaale Austria-Preisi sõja. Oma suurriigiseisundi kindlustamiseks ja sisevastuolude mahendamiseks otsustati Austria-Ungari kompromissiga anda Ungari kuningriigile 1867. aastast eristaatus, mis kajastus ka riigi nimes. Kummalgi riigiosal oli oma põhiseadus, parlament ja valitsus.

Austria-Ungari pindala oli 1914. aasta seisuga 676 615 km². Sellega oli Austria-Ungari Euroopa suuruselt teine riik Venemaa keisririigi järel. Riigis elas 1914. aastal hinnanguliselt 52,8 miljonit inimest ja sellega oli Austria-Ungari elanike arvult kolmas riik Euroopas Venemaa ja Saksamaa järel.

Kaksikmonarhia nimed tema kodanike ametlikult tunnustatud keeltes: horvaadi keeles Austro-Ugarska, itaalia keeles Austria-Ungheria, poola keeles Austro-Węgry, rumeenia keeles Austro-Ungaria, saksa keeles Österreich-Ungarn, serbia keeles Aустро-Угарска, slovaki keeles Rakúsko-Uhorsko, sloveeni keeles Avstro-Ogrska, tšehhi keeles Rakousko-Uhersko, türgi keeles Avusturya-Macaristan, ukraina keeles Австро-Угорщина, ungari keeles Ausztria-Magyarország.

Juriidilises mõttes oli Austrial ja Ungaril ainult üks ühine seadus: 1713. aastast pärit pragmaatiline sanktsioon, mis kirjeldas troonipärimist. See tagas, et Austria ja Ungari monarhiks oli alati sama isik. Kõik ülejäänud seadused, kaasa arvatud identse sisuga seadused nagu Austria-Ungari kompromiss, oli vaja kinnitada nii Austria kui ka Ungari parlamendis. Vastuvõetud seadused avaldati ametlikes väljaannetes, mis ilmusid kaheksas keeles. Üldiselt püütigi saavutada identse sisuga seaduste vastuvõtmine ning sellepärast moodustati Austria ja Ungari parlamendi ühiskomisjon, kuhu kuulus kummastki parlamendist 60 liiget ja mis arutas nii kuningliku kui ka keiserliku (ehk nii Ungari kui ka Austria) valitsuse ministrite ettepanekuid, püüdes saavutada kompromissi.

Need institutsioonid, mis olid Austrial ja Ungaril ühised, tähistati väljendiga "keiserlik ja kuninglik" (lühendatult k.u.k.). Ühised olid näiteks sõjalaevastik ja sõja ajal ka sõjavägi. Ühised olid ka kolm ministeeriumi: keisrikoja- ja välisministeerium, sõjaministeerium ning rahandusministeerium. Ülejäänud institutsioonid olid Austria ja Ungari poolel erinevad.

1867 lepiti kokku, et ühisesse riigikassasse maksab Austria 70% ja Ungari 30% selle eelarvemahust, aga see osakaal vaadati iga 10 aasta tagant uuesti läbi ja 1907 tõusiski Ungari osa 36,4%-ni. Alates 1880. aastatest tegutsesid Austria-Ungaris liikumised, mis soovisid luua kolmikmonarhia Horvaatia osalusel. Sellele oli poliitilise eliidi seas palju toetajaid (ka näiteks keiser Karl I), kuid see ei saanud teoks. 1917 pidid toimuma uued läbirääkimised ja formaalselt lagunes Austria-Ungari just sellepärast, et riigieelarve Ungari osa suuruses ei jõutud kokkuleppele.

Austria-Ungari lagunemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese maailmasõja ajal, 1917. aasta mais teatasid Austria parlamendi poola, ukraina, tšehhi, sloveeni ja horvaadi saadikud oma taotlusest moodustada rahvusriigid. 1918. aasta 16. oktoobril andis keiser Karl I riigi Austria-osale nn Rahvaste manifesti (Völkermanifest), mis nägi ette vabade rahvaste konföderatsiooni asutamise, kuid impeerium lagunes.

Austria-Ungari lagunes 24. oktoobril 1918 Ungari lahkulöömisega. Austria-Ungari maa-alal tekkisid uued riigid Tšehhoslovakkia, Ungari ja Austria. Osa Austria-Ungari maa-alast läks Itaaliale, Jugoslaaviale, Poolale ja Rumeeniale.

Austria-Ungari impeerium lagunes:

  1. Austria sakslased moodustasid 21. oktoobril Austria-Saksa rahvuskogu ja valitsuse;
  2. tšehhid ja slovakid kuulutasid 28. oktoobril välja Tšehhoslovakkia vabariigi;
  3. Galiitsia liitus oma riikluse taastanud Poolaga;
  4. sloveenid ja horvaadid ning Bosnia ja Hertsegoviina eraldusid 29. oktoobril ja moodustasid koos serblastega Jugoslaavia kuningriigi;
  5. Rumeenia Kuningriik võttis oma kontrolli alla Transilvaania;
  6. 31. oktoobril 1918 lõpetas Ungari valitsus reaaluniooni Austriaga;
  7. 11. novembril loobus Karl I keisrivõimust Austrias ja 13. novembril kuningavõimust Ungaris; Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia kuulutati vabariikideks.

Riigi haldusjaotus

[muuda | muuda lähteteksti]

Austria ja Ungari piir oli juba keskajal Doonau lisajõgi Leitha (Lajta), sellepärast nimetati riigi Austria osa Tsisleitaaniaks ja Ungari osa Transleitaaniaks. 1908. aastal oli riigi kolmandaks osaks Austria ja Ungari ühisvaldus ehk kondomiinium: Bosnia ja Hertsegoviina.

Austria-Ungari: 1. Böömimaa, 2. Bukoviina, 3. Kärnten, 4. Krajna, 5. Dalmaatsia, 6. Galiitsia, 7. Küstenland, 8. Alam-Austria, 9. Moraavia, 10. Salzburg, 11. Sileesia, 12. Steiermark, 13. Tirool, 14. Ülem-Austria, 15. Vorarlberg
Ungari kuningriik: 16. Põlisungari 17. Horvaatia-Slavoonia
Austria-Ungari kondomiinium: 18. Bosnia ja Hertsegoviina
Religioonid Austria-Ungaris. "Andrees Allgemeiner Handatlas", 1. trükk, Leipzig 1881
Austria-Ungari, 1906
Austria-Ungari lagunemine
  • Gefürstete Grafschaft Görz und Gradisca
  • Trieste linn
  • Istria markkrahvkond

Bosnia ja Hertsegoviina oli Tsisleitaania ja Transleitaania ühisvalduses.

Riigivalitsemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Austria-Ungari riigi juht oli Austria keiser, kes oli ühtlasi Ungari kuningas:

Valitsusjuhid olid kantslerid:

Austria-Ungari riigi kolm parlamenti olid Austria kahekojaline Riiginõukogu (Reichsrat), Ungari kahekojaline Riigipäev (Magyar Országgyülés) ning 1910. aastal esimest korda valitud Bosnia ja Hertsegoviina Maapäev (Bosanski sabor).

  1. "ЦИСЛЕЙТАНИЯ (АВСТРИЙСКАЯ ИМПЕРИЯ) 21.12.1867–12.11.1918". Originaali arhiivikoopia seisuga 4.08.2008. Vaadatud 4.08.2008.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]