Austria-Ungari

Allikas: Vikipeedia
Austria-Ungari
Österreich-Ungarn (saksa)
Osztrák–Magyar Monarchia (ungari)
Rakousko-Uhersko (tšehhi)
Austro-Ugarska (horvaadi)
1867–1918
Flag of Austria-Hungary (1869-1918).svg Imperial Coat of Arms of the Empire of Austria.svg
Lipp Vapp
Austro-Hungarian Monarchy (1914).svg
Austria-Ungari impeerium aastal 1914
Valitsusvorm Konstitutsiooniline monarhia, personaalunioon (kaksikmonarhia)
Keiser-kuningas Franz Joseph I (1867–1916)
Karl I (1916-1918)
Minister-president Friedrich Ferdinand von Beust (1867, esimene)
Heinrich Lammasch (1918, viimane)
Pealinn Viin (põhiline)
Budapest
Religioon Peamiselt katoliku
Ka õigeusk, kalvinism, judaism, luterlus, sunni islam (pärast 1908. aastat)
Pindala 681 727 km² (1918)
Rahvaarv (1914) 52 800 000
Riigikeeled Saksa
Ungari
Tšehhi
Horvaadi
Rahaühik Kulden
Kroon (pärast 1892. aastat)
Eelnev riik Flag of the Habsburg Monarchy.svg Austria keisririik
Järgnev riik Flag of Austria.svg Saksa-Austria vabariik
Flag of Hungary (1918-1919; 3-2 aspect ratio).svg Esimene Ungari vabariik
Flag of the Czech Republic.svg Esimene Tšehhoslovakkia vabariik
Flag of the Ukranian State.svg Lääne-Ukraina Rahvavabariik
Flag of Poland (1928-1980).svg Teine Poola vabariik
Flag of Romania.svg Rumeenia kuningriik
Flag of the State of Slovenes, Croats and Serbs.svg Sloveenide, horvaatide ja serblaste riik
State Flag of Serbia (1882-1918).svg Banat, Bačka ja Baranja
Flag of Italy (1861-1946) crowned.svg Itaalia kuningriik
Deviis Indivisibiliter ac Inseparabiliter
Jagamatu ja lahutamatu
Hümn Gott erhalte Franz den Kaiser
"Jumal hoia keiser Franzi"

Austria-Ungari oli kaksikmonarhiaga riik Kesk-Euroopas, mis eksisteeris 18671918.

Austria-Ungari riik tekkis rahvusriikide moodustumise tulemusel. 1859 sai Austria keisririik lüüa SardiiniaPrantsusmaa liidult Itaalias ja kaotas Lombardia loodavale Itaalia kuningriigile. Aastal 1866 kaotas Austria Austria-Preisi sõja Preisimaale, kui püüdis ühendada saksakeelseid riike enese võimu alla. Oma suurriigiseisundi kindlustamiseks ja sisevastuolude mahendamiseks otsustati Austria-Ungari kompromissiga anda Ungari kuningriigile eristaatus, mis kajastus ka riigi nimes. Kummalgi riigiosal oli oma põhiseadus, parlament ja valitsus.

Austria-Ungari pindala oli 1914. aasta seisuga 676 615 km². Sellega oli Austria-Ungari Euroopa suuruselt teine riik Venemaa Keisririigi järel. Riigis elas 1914. aastal hinnanguliselt 52,8 miljonit inimest ja sellega oli Austria-Ungari elanike arvult kolmas riik Euroopas Venemaa ja Saksamaa järel.

Kaksikmonarhia nimed tema kodanike ametlikult tunnustatud keeltes: horvaadi keeles Austro-Ugarska, itaalia keeles Austria-Ungheria, poola keeles Austro-Węgry, rumeenia keeles Austro-Ungaria, saksa keeles Österreich-Ungarn, serbia keeles Aустро-Угарска, slovaki keeles Rakúsko-Uhorsko, sloveeni keeles Avstro-Ogrska, tšehhi keeles Rakousko-Uhersko, türgi keeles Avusturya-Macaristan, ukraina keeles Австро-Угорщина, ungari keeles Ausztria-Magyarország.

Juriidilises mõttes oli Austrial ja Ungaril ainult üks ühine seadus: 1713. aastast pärit pragmaatiline sanktsioon, mis kirjeldas troonipärimist. See tagas, et Austria ja Ungari monarhiks oli alati sama isik. Kõik ülejäänud seadused, kaasa arvatud identse sisuga seadused nagu Austria-Ungari kompromiss, oli vaja kinnitada nii Austria kui ka Ungari parlamendis. Vastuvõetud seadused avaldati ametlikes väljaannetes, mis ilmusid kaheksas keeles. Üldiselt püütigi saavutada identse sisuga seaduste vastuvõtmine ning sellepärast moodustati Austria ja Ungari parlamendi ühiskomisjon, kuhu kuulus kummastki parlamendist 60 liiget ja mis arutas nii kuningliku kui ka keiserliku (ehk nii Ungari kui ka Austria) valitsuse ministrite ettepanekuid, püüdes saavutada kompromissi.

Need institutsioonid, mis olid Austrial ja Ungaril ühised, tähistati väljendiga "keiserlik ja kuninglik" (lühendatult k.u.k.). Ühised olid näiteks sõjalaevastik ja sõja ajal ka sõjavägi. Ühised olid ka kolm ministeeriumi: keisrikoja- ja välisministeerium, sõjaministeerium ning rahandusministeerium. Ülejäänud institutsioonid olid Austria ja Ungari poolel erinevad.

1867 lepiti kokku, et ühisesse riigikassasse maksab Austria 70% ja Ungari 30% selle eelarvemahust, aga see osakaal vaadati iga 10 aasta tagant uuesti läbi ja 1907 tõusiski Ungari osa 36,4%-ni. 1917 pidid toimuma uued läbirääkimised ja formaalselt lagunes Austria-Ungari just sellepärast, et Ungari osa suuruses riigieelarves ei jõutud kokkuleppele.

Austria-Ungari lagunes 24. oktoobril 1918 Ungari lahkulöömisega. Austria-Ungari maa-alal tekkisid uued riigid Tšehhoslovakkia, Ungari ja Austria. Osa Austria-Ungari maa-alast läks Itaaliale, Jugoslaaviale, Poolale ja Rumeeniale.


Riigi haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Austria-Ungari: 1. Böömimaa, 2. Bukoviina, 3. Kärnten, 4. Krajna, 5. Dalmaatsia, 6. Galiitsia, 7. Küstenland, 8. Alam-Austria, 9. Moraavia, 10. Salzburg, 11. Sileesia, 12. Steiermark, 13. Tirool, 14. Ülem-Austria, 15. Vorarlberg
Ungari kuningriik: 16. Põlisungari 17. Horvaatia-Slavoonia
Austria-Ungari kondomiinium: 18. Bosnia ja Hertsegoviina
Religioonid Austria-Ungaris. Andrees Allgemeiner Handatlas, 1st Edition, Leipzig (Germany) 1881
Austria-Ungari, 1906
Austria-Ungari lagunemine

Tsisleitaania[muuda | muuda lähteteksti]

  • Gefürstete Grafschaft Görz und Gradisca
  • Trieste linn
  • Istria markkrahvkond

Transleitaania[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ungari kuningriik
  • Horvaatia ja Slavoonia kuningriik
  • Rijeka linn

Bosnia ja Hertsegoviina oli Tsis- ja Transleitaania ühisvalduses.

Riigivalitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Austria-Ungari riigi juht oli Austria keiser, kes oli ühtlasi Ungari kuningas:

ning valitsusjuhid olid kantslerid:

Vaata ka:[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]