Austria-Ungari

Allikas: Vikipeedia
Die im Reichsrat vertretenen Königreiche und Länder und die Länder der heiligen ungarischen Stephanskrone
A birodalmi tanácsban képviselt királyságok és országok és a magyar Szent Korona országai
Austria-Ungari lipp Austria-Ungari vapp
Austria-Ungari lipp Austria-Ungari vapp
Austria-Ungari asendikaart
Austria-Ungari asendikaart (1914)
Riigikeeled saksa, ungari
Pealinn Viin
Suurim linn Viin: 1 675 000 elanikku (1907)
Riigipea Austria keiser, Ungari kuningas
Pindala 676 615 km² (1914)
Rahvaarv 52 800 000 (1914)
Rahaühik Austria-Ungari kulden
Eksisteerimise aeg 18671918

Austria-Ungari oli kaksikmonarhiaga riik Kesk-Euroopas, mis eksisteeris 18671918.

Austria-Ungari riik tekkis rahvusriikide moodustumise tulemusel. 1859 sai Austria keisririik lüüa SardiiniaPrantsusmaa liidult Itaalias ja kaotas Lombardia loodavale Itaalia kuningriigile. Aastal 1866 kaotas Austria, Austria-Preisi sõja Preisimaale, kui püüdis ühendada saksakeelseid riike enese võimu alla. Oma suurriigiseisundi kindlustamiseks ja sisevastuolude mahendamiseks otsustati Austria-Ungari kompromissiga anda Ungari kuningriigile eristaatus, mis kajastus ka riigi nimetuses. Kummalgi riigiosal oli oma põhiseadus, parlament ja valitsus.

Austria-Ungari pindala oli 1914. aasta seisuga 676 615 km². Sellega oli Austria-Ungari Euroopa suuruselt teine riik Venemaa Keisririigi järel. Riigis elas 1914. aastal hinnanguliselt 52,8 miljonit inimest ja sellega oli Austria-Ungari elanike arvult kolmas riik Euroopas Venemaa ja Saksamaa järel.

Juriidilises mõttes oli Austrial ja Ungaril ainult üks ühine seadus: 1713. aastast pärit pragmaatiline sanktsioon, mis kirjeldas troonipärimist. See tagas, et Austria ja Ungari monarhiks oli alati sama isik. Kõik ülejäänud seadused, kaasa arvatud identse sisuga seadused nagu Austria-Ungari kompromiss, oli vaja kinnitada nii Austria kui Ungari parlamendis. Vastu võetud seadused avaldati ametlikes väljaannetes, mis ilmusid 8 keeles. Üldiselt püütigi saavutada identse sisuga seaduste vastuvõtmine ning sellepärast moodustati Austria ja Ungari parlamendi ühiskomisjon, kuhu kuulus kummastki parlamendist 60 liiget ja mis arutas nii kuningliku kui keiserliku (ehk nii Ungari kui Austria) valitsuse ministrite ettepanekuid, püüdes saavutada kompromissi.

Need institutsioonid, mis olid Austrial ja Ungaril ühised, tähistati väljendiga "keiserlik ja kuninglik" (lühendatult k.u.k.). Ühised olid näiteks sõjalaevastik ja sõja ajal ka sõjavägi. Ühised olid ka kolm ministeeriumi: keisrikoja- ja välisministeerium, sõjaministeerium ning rahandusministeerium. Ülejäänud institutsioonid olid Austria ja Ungari poolel erinevad.

1867 lepiti kokku, et ühisesse riigikassasse maksab Austria 70% ja Ungari 30% selle eelarvemahust, aga see osakaal vaadati iga 10 aasta tagant uuesti läbi ja 1907 tõusiski Ungari osa 36,4%-ni. 1917 pidid toimuma uued läbirääkimised ja formaalselt lagunes Austria-Ungari just sellepärast, et Ungari osa suuruses riigieelarves ei jõutud kokkuleppele.

Austria-Ungari lagunes 24. oktoobril 1918 Ungari lahkulöömisega. Austria-Ungari maa-alal tekkisid uued riigid Tšehhoslovakkia, Ungari ja Austria. Osa Austria-Ungari maa-alast läks Itaaliale, Jugoslaaviale, Poolale ja Rumeeniale.

Riigi haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Austria-Ungari haldusjaotus
Religioonid Austria-Ungaris

Tsisleitaania[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Gefürstete Grafschaft Görz und Gradisca
  • Trieste linn
  • Istria markkrahvkond

Transleitaania[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Ungari kuningriik
  • Horvaatia ja Slavoonia kuningriik
  • Rijeka linn

Bosnia ja Hertsegoviina oli Tsis- ja Transleitaania ühisvalduses.

Riigivalitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Austria-Ungari riigi juht oli Austria keiser, kes oli ühtlasi Ungari kuningas:

ning valitsusjuhid olid kantslerid:

Austria-Ungari lagunemine

Austria-Ungari nimi riigi ametlikes keeltes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaksikmonarhia nimed tema kodanike ametlikult tunnustatud keeltes:

Vaata ka:[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]