1914

1914. aasta (MCMXIV) oli 20. sajandi 14. aasta.

Sündmused Eestis

Jaanuaris hakkas Noor-Eesti eestvõttel ilmuma kuukiri Vaba Sõna^[1].
4. jaanuar – Tallinnas toimus Baltimaade maadlustšempionaat naistele^[2]
11. veebruar (vkj 29. jaanuar) – Viljandimaal Kõo mõisas avati Eesti Aleksandri Alampõllutöökool, mis oli esimene põllumajanduskool Eestis^[1].
26. veebruar (vkj 13. veebruar) – Tartus esilinastus esimene eesti mängufilm "Karujaht Pärnumaal" (operaator Johannes Pääsuke)^[1].
31. mai – Tallinnas toimusid suured kergejõustikuvõistlused. Neist võttis osa ka 17 soomlast^[2].
14. juuni – Tallinnas Gonsiori aias toimusid rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused^[2].
2. august – Esimene maailmasõda: keiser Nikolai II kuulutas osades kubermangudes, s.h Liivi- ja Eestimaal, välja sõjaseisukorra. Kehtestati sõjatsensuur.^[3]
Ööl vastu 26. augustit^[küsitav] sattus Saksa ristleja Magdeburg Osmussaare lähedal karile.
30. oktoober (vkj 17. oktoober) – avati Tallinna Linna Kunstitööstuskool, millest loeb oma algust Eesti Kunstiakadeemia.
Asutati Abja toorlinavabrik.

29. mai – reisilaev Empress of Ireland põrkas Kanadas Saint Lawrence'i jõel kokku Norra kaubalaevaga ning läks põhja. Laeval viibinud 1477 inimesest hukkus vähemalt 1012.

Mõni nädal enne I maailmasõja puhkemist kirjutas Frederick Joseph Ricketts (Kenneth J. Alford) Invernessi lähedal Fort George'is „Kolonel Bogey marsi” ("Colonel Bogey March").
7. juuli – Robert Goddard sai oma esimese patendi vedelkütusel töötavale rakettseadmele.
23. juuli – pärast ertshertsogi Ferdinandi tapmist Serbias esitas Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi.
28. juuli – Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja, algas Esimene maailmasõda.

22. september – Saksa allveelaev uputas Põhjameres Briti laevad Aboukiri, Hogue ja Cressy, hukkus üle 1400 inimese.

11. oktoober – Saksa allveelaev lasi Soome lahe suus põhja Vene ristleja Pallada. Hukkus ligi 600 meest.^[3]

Pikemalt artiklis Sündinud 1914

4. jaanuar – Jean-Pierre Vernant, prantsuse klassikaline filoloog, religiooni- ja kultuuriloolane ning antropoloog
5. veebruar – William S. Burroughs, USA kirjanik
25. veebruar – John Tenniel, inglise kunstnik
31. märts – Octavio Paz, mehhiko kirjanik ja diplomaat, Nobeli kirjandusauhind 1990
31. mai – Edmund Valtman, eesti karikaturist
11. juuni – Walter Rand, eesti tehnikateadlane ja publitsist
27. juuli – August Sang, eesti luuletaja ja tõlkija
31. juuli – Josette Day, prantsuse filminäitleja
9. august – Tove Jansson, soomerootsi kirjanik
5. september – Nicanor Parra, Tšiili luuletaja ja füüsik
20. september – Johannes Hint, eesti tehnikateadlane ja kirjanik
6. oktoober – Thor Heyerdahl, Norra maailmarändur
19. november – Valve Kikas, eesti ehitusinsener
21. november – Henri Laborit, Prantsuse neuroloog ja kirjanik
25. november – Joe DiMaggio, USA pesapallur
15. detsember – Paul Kard, eesti füüsik, akadeemik

Pikemalt artiklis Surnud 1914

1 2 3 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 178-179
1 2 3 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
1 2 Eesti ajalugu : kronoloogia / Ain Mäesalu, Sulev Vahtre, Mati Laur ... Tallinn 2015