1936

6. oktoober – Eesti saadik Karl Tofer esitas oma volitused Saksa riigikantsler Adolf Hitlerile.
23. oktoober – Eesti saadik Oskar Öpik esitas oma volitused Leedu presidendile Antanas Smetonale.

November[muuda | muuda lähteteksti]

2. november – tööd alustas BBC – British Broadcasting Corporation.
30. november – põles maha Londoni 1851. aasta maailmanäituseks ehitatud Kristallpalee.

Detsember[muuda | muuda lähteteksti]

...

Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

8. jaanuar – riigivanem Konstantin Päts kirjutas alla rahvahääletuse korraldamise otsusele.
9. jaanuar – Sõjaringkonnakohus mõistis kommunist Voldemar Tuberiku 15 aastaks sunnitööle.
13. jaanuar – siseminister kinnitas Evangeeliumi Prii Usuühingute Liidu põhikirja.
23. jaanuar – siseminister kinnitas Seitsmenda Päeva Adventusuühingute Eesti Liidu põhikirja.
23. jaanuar – toimus Eesti Olümpiakomitee korraline koosolek, kus otsustati, et Berliini olümpiale saadetakse kuni 40 sportlast. Ühtlasi valiti Eesti uueks esindajaks ROKis Joakim Puhk^[1].
25. jaanuar – toimus Eesti-Läti 13. korvpallimaavõistlus, mis jäi viiki 32:32^[1].
27. jaanuar – Nikolai Grünthal valiti Petseri linnapeaks.
30. jaanuar – Tallinna linnapea Jaan Soots avas Härjapea kanalisatsioonikollektori.
1. veebruar – Eesti jalgpalli rahvusmeeskonna treeneriks sai Bernhard Rein^[1].
2. veebruar – Eesti meistrivõistlused vabamaadluses toimusid esimest korda maakohas – Kohilas^[1].
3. veebruar – Eesti maadlejad Erm Lund ja Peeter Mürk täitsid esimestena tõstjatena Berliini olümpianormi^[1].
6. veebruar – algasid Garmisch-Partenkircheni taliolümpiamängud. Eestit esindas viis sportlast^[1].
6. veebruar – riigivanem Konstantin Päts võttis vastu kaupmeeste esindajad.
8. veebruar – toimus esimene K. Pätsi nimeline Tallinn-Valkla-Tallinn teatesuusatamine, kus osales 13 meeskonda; võitis võistkond Harju malev^[1].
9. veebruar – riigivanem Konstantin Päts võttis vastu Eesti töölisvanemad.
16. veebruar – Eesti Jalgpalli Liidu esindajatekogu aastakoosolek: muu hulgas loobuti Eesti jalgpallikoondise saatmisest Berliini olümpiamängudele, samuti nimetati Jalgpalli olümpiafond ümber kasvatusfondiks^[1].
17. veebruar – looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste astus ametisse.
23.–25. veebruar – toimus rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks.
23. veebruar – Angerburgis toimusid Euroopa meistrivõistlused jääpurjetamises, kus klassis Monotüüp XV said eestlased kolmikvõidu^[1].
9. märts – Saksa saadik Hans Frohwein esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
20. märts – lasti käibele esimesed Konstantin Pätsi näopildiga postmargid.
1. aprill – Otepää alev sai Otepää linnaks^[2]^[3].
2. aprill – tõstja Arnold Luhaäär täitis Berliini olümpia normi^[1].
6. aprill – moodustati piimaühisuste keskliit Võieksport^[4].
20. aprill – algasid Meierite Koja nõukogu valimised.
22. aprill – siseminister kinnitas Vanausuliste Usuühingute Liidu Eestis põhikirja.
26. aprill – toimus rünnakpäev võõrapärasele nimele.
26. aprill – Estonia kontserdisaalis toimus aktus, kus võimalikud Berliini olümpiale minejad andsid Johan Laidonerile kui Eesti Olümpiakomitee esimehele piduliku tõotuse^[1].
12. mai – Eesti-Läti 10. Kreeka-Rooma maadluse maavõistlus, kus Eesti võitis Lätit 6:1^[1].
12. mai – Tallinna Saksa teatris toimus Eesti-Rootsi tõstmisvõistlus, kus Eesti võitis esimest korda Rootsit; seis jäi 3:2^[1].
17. mai – toimusid põllumeeste konventide valimised.
31. mai – Viljandimaalt alustasid Elmar Kuuskler, Aleksander Schmidt ja Ferdinand Jephe süstaga teekonda Berliini olümpiamängudele. Nad jõudsid pärale 8. augustil, olles läbinud 2000 km^[1].
7. juuni – Soomes Lahtis püstitas kõrgushüppaja Aksel Kuuse Eesti rekordi 1.95; rekord püsis 22 aastat^[1].
15. juuni – toimus plahvatus Männiku laskemoona ladudes, milles hukkus 60 inimest^[4].
19. juuni – Eestis oli esimest korda raadiost kuulda otsereportaaži spordivõistluselt: Felix Moor ja Oskar Lõvi kommenteerisid kahepäevast Eesti-Soome maavõistlust kergejõustikus^[1].
30. juuni – Leedus toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 0:2. Ühtlasi jõudis sellelt võistluselt Eestisse esimest korda välismaal tehtud raadioreportaaž^[1].
7. juuli – Šotimaal lasti vette tulevased Eesti allveelaevad Kalev ja Lembit^[4].
4. august – Berliini olümpiamängud: Kristjan Palusalu tuli vabamaadluse raskekaalus olümpiavõitjaks.^[1]
9. august – Berliini olümpiamängud: Kristjan Palusalu tuli Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus olümpiavõitjaks.^[1]
13. august – Kiviõli kaevanduses ja õlitehas algas 16. septembrini kestnud ulatuslik streik^[4].
14. august – Tallinnas toimusid Pirita kloostri 500. aastapäeva üritused^[4].
20. august – Norra saadik Johan Vilhelm Michelet esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
30. august – Järva-Madisel avati Anton Hansen Tammsaare ausammas^[4].
9. september – riigivanema otsusega pikendati kaitseseisukorda ühe aasta võrra.
10. september – Ameerika Ühendriikide saadik Arthur B. Lane ja Prantsusmaa saadik Jean Helleu esitasid oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
15. september – avati Tallinna Tehnikainstituut, mille rektoriks sai professor Paul Kogerman.
20. september – avati ametlikult Tallinna lennujaam.
26. september – Mart Laagus valiti Kalanduskoja esimeheks.
7. oktoober – riigivanem Konstantin Päts asutas Riigivapi ja Valgetähe teenetemärgi.
8. oktoober – avati Õpetajate Koda.
15. oktoober – Eesti Pank laskis käibele 100-kroonise pangatähe.
15. oktoober – valitsus lõpetas üliõpilaskonna edustuse tegevuse, määrates ühtlasi ametisse üliõpilaskonna kuraatori^[4].
23. oktoober – Vabariigi Valitsus kinnitas sihtasutuse Eesti Raamatufond põhikirja.
23. oktoober – Vabariigi Valitsus nimetas Mihkel Hanseni Järva maavalitsuse esimeheks.
30. oktoober – neli endist riigivanemat (Jaan Tõnisson, Ants Piip, Jaan Teemant ja Juhan Kukk) andsid Konstantin Pätsile üle märgukirja, milles nõudsid Rahvuskogu valimiste ärajätmist.
6. november – Eesti saadik Johan Leppik esitas oma volitused Itaalia kuningale Vittorio Emanuele III-le.
10. november – Helmut Maandi valiti Maatööliste ja Väikemaapidajate koja esimeheks.
24. november – Estonia kontserdisaalis toimus muusik Priit Veebeli eestvõttel esimene džässikontsert^[4].
20. detsember – toimusid Käsitööstuskoja valimised.
Detsembris ilmus Albert Kivika romaan "Nimed marmortahvlil"^[4].
Eestis valmis sel aastal kaks modernset pangamaja: Tallinnas Majaomanike Pank ja Tartus Eesti Panga Tartu osakonna hoone.^[4]

Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Sündinud 1936

4. jaanuar – Bao Long, Vietnami keiserliku perekonna pea
12. jaanuar – Émile Lahoud, Liibanoni poliitik
12. jaanuar – Raimonds Pauls, läti helilooja
28. jaanuar – Ismail Kadare, albaania kirjanik
7. märts – Georges Perec, prantsuse kirjanik
10. märts – Sepp Blatter, jalgpalliametnik
18. märts – Frederik de Klerk, Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik
19. märts – Ursula Andress, Šveitsi näitleja
28. märts – Mario Vargas Llosa, Peruu kirjanik
23. aprill – Roy Orbison, ameerika laulja
29. aprill – Zubin Mehta, India dirigent
3. juuni – Enn Üksti, eesti maletaja
7. juuni – Ülo Laumets, eesti korvpallur
23. juuni – Richard Bach, USA kirjanik
26. juuni – Rein Ellermaa, eesti kergejõustiklane
1. august – Yves Saint Laurent, prantsuse moelooja
12. august – Heldur Saade, eesti orkestrijuht
21. september – Juri Lužkov, Venemaa poliitik
26. august – Benedict Anderson, USA politoloog
29. august – John McCain, USA poliitik
19. september – Al Oerter, USA kettaheitja
3. oktoober – Steve Reich, USA helilooja
4. oktoober – Hannu Salama, soome kirjanik
5. oktoober – Václav Havel, tšehhi kirjanik, Tšehhoslovakkia ja Tšehhi poliitik
24. oktoober – Jüri Arrak, eesti kunstnik
24. oktoober – Bill Wyman, inglise muusik
29. september – Silvio Berlusconi, Itaalia poliitik
11. oktoober – Jürgen Mittelstraß, saksa filosoof
31. oktoober – Gavriil Popov, poliitik
4. november – Didier Ratsiraka, Madagaskari poliitik
9. november – Mihhail Tal, juudi päritolu maletaja
15. november – Wolf Biermann, saksa laululooja
19. november – Dick Cavett, USA telesaatejuht
19. november – Ants Üleoja, Eesti koorijuht
21. november – Aleksandr Ginzburg, Vene kirjanik
23. november – Mats Traat, eesti kirjanik ja luuletaja
12. detsember – Iolanda Balaş, Rumeenia kergejõustiklane, kõrgushüppaja
17. detsember – Klaus Kinkel, Saksamaa poliitik
30. detsember – Fredrik Skagen, norra kirjanik
kuupäev teadmata – Tariq Aziz, Iraagi poliitik

Surnud[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Surnud 1936

4. jaanuar – Jaan Muna, eesti majandustegelane
5. jaanuar – Vassili Oll, endine Uuemõisa vallavanem
18. jaanuar – Rudyard Kipling, briti kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1907
20. jaanuar – George V, Suurbritannia ja Iirimaa kuningas, India keiser
26. jaanuar – Aleksei Ossipov, endine Narva linnapea
27. veebruar – Ivan Pavlov, vene füsioloog
1. märts – Mihhail Kuzmin, vene kirjanik
21. märts – Aleksandr Glazunov, vene helilooja, muusikapedagoog ja dirigent
26. märts – Adolf II, Schaumburg-Lippe vürst
4. aprill – Gotthilf Leonhard Masing, baltisaksa keeleteadlane
8. mai – Oswald Spengler, saksa filosoof
12. juuni – Isidore Weiss, prantsuse kabetaja
17. juuni – Julius Seljamaa, Eesti diplomaat
28. juuni – Alexander Berkman, vene päritolu kirjanik ja aktivist
29. juuli – Johannes Teksal, Eesti sõjaväelane
1. august – Louis Blériot, prantsuse lendur ja lennukikonstruktor
15. august – Grazia Deledda, itaalia kirjanik, Nobeli laureaat 1926
19. august – Federico García Lorca, hispaania näitekirjanik ja luuletaja
10. detsember – Luigi Pirandello, itaalia kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1934
27. detsember – Heikki Suolahti, soome helilooja

Nobeli auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

füüsika – Victor Franz Hess ja Carl David Anderson
keemia – Peter Debye
meditsiin – Henry Hallett Dale ja Otto Loewi
kirjandus – Eugene Gladstone O'Neill
rahu – Carlos Saavedra Lamas

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 ^1,15 ^1,16 ^1,17 ^1,18 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ Riigivanema otsus nr 45 29. jaanuarist 1936 (RT 1936, 10, 64)
↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242322&img=era0031_005_0000337_00047_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=fb00df49fb8ef34384421120ec162c0c Riigivanema otsus nr 45 29. jaanuarist 1936
↑ ^4,00 ^4,01 ^4,02 ^4,03 ^4,04 ^4,05 ^4,06 ^4,07 ^4,08 ^4,09 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 235–238

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Kroonika 1936

[ESBL-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 ^1,15 ^1,16 ^1,17 ^1,18 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[w5NGh-2] Riigivanema otsus nr 45 29. jaanuarist 1936 (RT 1936, 10, 64)

[L1kK9-3] ttp://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242322&img=era0031_005_0000337_00047_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=fb00df49fb8ef34384421120ec162c0c Riigivanema otsus nr 45 29. jaanuarist 1936

[Kronoloogia,_2007-4] 4,00 ^4,01 ^4,02 ^4,03 ^4,04 ^4,05 ^4,06 ^4,07 ^4,08 ^4,09 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 235–238

[1]

[2]

[3]

[4]