1936

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1932 | 1933 | 1934 | 1935 | 1936 | 1937 | 1938 | 1939 | 1940 | ► | ►►

1936. aasta (MCMXXXVI) oli 20. sajandi 36. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

1. jaanuar – Türgi valitsus saatis maalt välja 160 Vene valgekaartlast.
28. jaanuar – maeti Ühendkuningriigi kuningas ja India keiser George V.

Veebruar

6. veebruar – avati IV taliolümpiamängud Garmisch-Partenkirchenis Saksamaal.
16. veebruar – Rotterdamis arreteeriti Artur Sirk.

Märts

...

Aprill

...

Mai

...

Juuni

...

Juuli

7. juuli – Suurbritannias Vickers-Armstrongi tehastes lasti vette ja said nime Eesti allveelaevad Kalev ja Lembit.
7. juuli – leiutaja Henry Phillips sai patendi ristpeaga kruvidele (isetsentreeruv kruvitüüp) ja vastavale kruvikeerajale.

August

1. august – avati XI kaasaegsed olümpiamängud Berliinis Saksamaal.

September

...

Oktoober

6. oktoober – Eesti saadik Karl Tofer esitas oma volitused Saksa riigikantsler Adolf Hitlerile.
23. oktoober – Eesti saadik Oskar Öpik esitas oma volitused Leedu presidendile Antanas Smetonale.

November

2. november – tööd alustas BBC – British Broadcasting Corporation.
30. november – põles maha Londoni 1851. aasta maailmanäituseks ehitatud Kristallpalee.

Detsember

...

Sündmused Eestis

8. jaanuar – riigivanem Konstantin Päts kirjutas alla rahvahääletuse korraldamise otsusele.
9. jaanuar – Sõjaringkonnakohus mõistis kommunist Voldemar Tuberiku 15 aastaks sunnitööle.
13. jaanuar – siseminister kinnitas Evangeeliumi Prii Usuühingute Liidu põhikirja.
23. jaanuar – siseminister kinnitas Seitsmenda Päeva Adventusuühingute Eesti Liidu põhikirja.
23. jaanuar – toimus Eesti Olümpiakomitee korraline koosolek, kus otsustati, et Berliini olümpiamängudele saadetakse kuni 40 sportlast. Ühtlasi valiti Eesti uueks esindajaks Rahvusvahelises Olümpiakomitees Joakim Puhk.^[1]
25. jaanuar – toimus Eesti-Läti 13. korvpallimaavõistlus, mis jäi viiki 32:32.^[1]
27. jaanuar – Nikolai Grünthal valiti Petseri linnapeaks.
30. jaanuar – Tallinna linnapea Jaan Soots avas Härjapea kanalisatsioonikollektori.
1. veebruar – Eesti jalgpalli rahvusmeeskonna treeneriks sai Bernhard Rein.^[1]
2. veebruar – Eesti meistrivõistlused vabamaadluses toimusid esimest korda maakohas – Kohilas.^[1]
3. veebruar – Eesti maadlejad Erm Lund ja Peeter Mürk täitsid esimeste tõstjatena Berliini olümpianormi.^[1]
6. veebruar – algasid Garmisch-Partenkircheni taliolümpiamängud. Eestit esindas viis sportlast.^[1]
6. veebruar – riigivanem Konstantin Päts võttis vastu kaupmeeste esindajad.
8. veebruar – toimus esimene K. Pätsi nimeline Tallinna-Valkla-Tallinna teatesuusatamine, kus osales 13 meeskonda; võitis Harju maleva võistkond.^[1]
9. veebruar – riigivanem Konstantin Päts võttis vastu Eesti töölisvanemad.
16. veebruar – Eesti Jalgpalli Liidu esindajatekogu aastakoosolek, kus muu hulgas loobuti Eesti jalgpallikoondise saatmisest Berliini olümpiamängudele ja nimetati Jalgpalli olümpiafond ümber kasvatusfondiks.^[1]
17. veebruar – looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste astus ametisse.
23.–25. veebruar – toimus rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks.
23. veebruar – Angerburgis toimusid Euroopa meistrivõistlused jääpurjetamises, kus klassis Monotüüp XV said eestlased kolmikvõidu.^[1]
9. märts – Saksa saadik Hans Frohwein esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
20. märts – lasti käibele esimesed Konstantin Pätsi näopildiga postmargid.
1. aprill – Otepää alev sai Otepää linnaks.^[2]^[3]
2. aprill – tõstja Arnold Luhaäär täitis Berliini olümpia normi.^[1]
6. aprill – moodustati piimaühisuste keskliit Võieksport.^[4]
20. aprill – algasid Meierite Koja nõukogu valimised.
22. aprill – siseminister kinnitas Vanausuliste Usuühingute Liidu Eestis põhikirja.
26. aprill – toimus rünnakpäev võõrapärasele nimele.
26. aprill – Estonia kontserdisaalis toimus aktus, kus võimalikud Berliini olümpiamängudele minejad andsid Johan Laidonerile kui Eesti Olümpiakomitee esimehele piduliku tõotuse.^[1]
12. mai – Eesti-Läti 10. Kreeka-Rooma maadluse maavõistlus, kus Eesti võitis Lätit 6:1.^[1]
12. mai – Tallinna Saksa teatris toimus Eesti-Rootsi tõstmisvõistlus, kus Eesti võitis esimest korda Rootsit; seis jäi 3:2.^[1]
17. mai – toimusid põllumeeste konventide valimised.
31. mai – Viljandimaalt alustasid Elmar Kuuskler, Aleksander Schmidt ja Ferdinand Jephe süstaga teekonda Berliini olümpiamängudele. Nad jõudsid pärale 8. augustil, olles läbinud 2000 km.^[1]
7. juuni – Soomes Lahtis püstitas kõrgushüppaja Aksel Kuuse Eesti rekordi 1.95; rekord püsis 22 aastat.^[1]
15. juuni – toimus plahvatus Männiku laskemoona ladudes, kushukkus 60 inimest.^[4]
19. juuni – Eestis oli esimene raadio otsereportaaž spordivõistluselt: Felix Moor ja Oskar Lõvi kommenteerisid kahepäevast Eesti-Soome maavõistlust kergejõustikus.^[1]
30. juuni – Leedus toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 0:2. Ühtlasi jõudis sellelt võistluselt Eestisse esimest korda välismaal tehtud raadioreportaaž.^[1]
7. juuli – Šotimaal lasti vette tulevased Eesti allveelaevad Kalev ja Lembit.^[4]
4. august – Berliini olümpiamängud: Kristjan Palusalu tuli vabamaadluse raskekaalus olümpiavõitjaks.^[1]
9. august – Berliini olümpiamängud: Kristjan Palusalu tuli Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus olümpiavõitjaks.^[1]
13. august – Kiviõli kaevanduses ja õlitehas algas 16. septembrini kestnud ulatuslik streik.^[4]
14. august – Tallinnas toimusid Pirita kloostri 500. aastapäeva üritused.^[4]
20. august – Norra saadik Johan Vilhelm Michelet esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
30. august – Järva-Madisel avati Anton Hansen Tammsaare ausammas.^[4]
9. september – riigivanema otsusega pikendati kaitseseisukorda ühe aasta võrra.
10. september – Ameerika Ühendriikide saadik Arthur B. Lane ja Prantsusmaa saadik Jean Helleu esitasid oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
15. september – avati Tallinna Tehnikainstituut, mille rektoriks sai professor Paul Kogerman.
20. september – avati Tallinna lennujaam.
26. september – Mart Laagus valiti Kalanduskoja esimeheks.
7. oktoober – riigivanem Konstantin Päts asutas Riigivapi ja Valgetähe teenetemärgi.
8. oktoober – avati Õpetajate Koda.
15. oktoober – Eesti Pank laskis käibele 100-kroonise pangatähe.
15. oktoober – valitsus lõpetas üliõpilaskonna edustuse tegevuse, määrates ühtlasi ametisse üliõpilaskonna kuraatori.^[4]
23. oktoober – valitsus kinnitas sihtasutuse Eesti Raamatufond põhikirja.
23. oktoober – valitsus nimetas Mihkel Hanseni Järva maavalitsuse esimeheks.
30. oktoober – neli endist riigivanemat (Jaan Tõnisson, Ants Piip, Jaan Teemant ja Juhan Kukk) andsid Konstantin Pätsile üle märgukirja, milles nõudsid Rahvuskogu valimiste ärajätmist.
6. november – Eesti saadik Johan Leppik esitas oma volitused Itaalia kuningale Vittorio Emanuele III-le.
10. november – Helmut Maandi valiti Maatööliste ja Väikemaapidajate koja esimeheks.
24. november – Estonia kontserdisaalis toimus muusik Priit Veebeli eestvõttel esimene džässikontsert.^[4]
20. detsember – toimusid Käsitööstuskoja valimised.
Detsembris ilmus Albert Kivika romaan "Nimed marmortahvlil".^[4]
Eestis valmis sel aastal kaks modernset pangamaja: Tallinnas Majaomanike Pank ja Tartus Eesti Panga Tartu osakonna hoone.^[4]

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1936

4. jaanuar – Bao Long, Vietnami keiserliku perekonna pea
12. jaanuar – Émile Lahoud, Liibanoni poliitik
12. jaanuar – Raimonds Pauls, läti helilooja
28. jaanuar – Ismail Kadare, albaania kirjanik
7. märts – Georges Perec, prantsuse kirjanik
10. märts – Sepp Blatter, jalgpalliametnik
18. märts – Frederik de Klerk, Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik
19. märts – Ursula Andress, Šveitsi näitleja
28. märts – Mario Vargas Llosa, Peruu kirjanik
23. aprill – Roy Orbison, ameerika laulja
29. aprill – Zubin Mehta, India dirigent
3. juuni – Enn Üksti, eesti maletaja
7. juuni – Ülo Laumets, eesti korvpallur
23. juuni – Richard Bach, USA kirjanik
26. juuni – Rein Ellermaa, eesti kergejõustiklane
1. august – Yves Saint Laurent, prantsuse moelooja
12. august – Heldur Saade, eesti orkestrijuht
21. september – Juri Lužkov, Venemaa poliitik
26. august – Benedict Anderson, USA politoloog
29. august – John McCain, USA poliitik
19. september – Al Oerter, USA kettaheitja
3. oktoober – Steve Reich, USA helilooja
4. oktoober – Hannu Salama, soome kirjanik
5. oktoober – Václav Havel, tšehhi kirjanik, Tšehhoslovakkia ja Tšehhi poliitik
24. oktoober – Jüri Arrak, eesti kunstnik
24. oktoober – Bill Wyman, inglise muusik
29. september – Silvio Berlusconi, Itaalia poliitik
11. oktoober – Jürgen Mittelstraß, saksa filosoof
31. oktoober – Gavriil Popov, poliitik
4. november – Didier Ratsiraka, Madagaskari poliitik
9. november – Mihhail Tal, juudi päritolu maletaja
15. november – Wolf Biermann, saksa laululooja
19. november – Dick Cavett, USA telesaatejuht
19. november – Ants Üleoja, Eesti koorijuht
21. november – Aleksandr Ginzburg, Vene kirjanik
23. november – Mats Traat, eesti kirjanik ja luuletaja
12. detsember – Iolanda Balaş, Rumeenia kergejõustiklane, kõrgushüppaja
17. detsember – Klaus Kinkel, Saksamaa poliitik
30. detsember – Fredrik Skagen, norra kirjanik
kuupäev teadmata – Tariq Aziz, Iraagi poliitik

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1936

4. jaanuar – Jaan Muna, eesti majandustegelane
5. jaanuar – Vassili Oll, endine Uuemõisa vallavanem
18. jaanuar – Rudyard Kipling, briti kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1907
20. jaanuar – George V, Suurbritannia ja Iirimaa kuningas, India keiser
26. jaanuar – Aleksei Ossipov, endine Narva linnapea
27. veebruar – Ivan Pavlov, vene füsioloog
1. märts – Mihhail Kuzmin, vene kirjanik
21. märts – Aleksandr Glazunov, vene helilooja, muusikapedagoog ja dirigent
26. märts – Adolf II, Schaumburg-Lippe vürst
4. aprill – Gotthilf Leonhard Masing, baltisaksa keeleteadlane
8. mai – Oswald Spengler, saksa filosoof
12. juuni – Isidore Weiss, prantsuse kabetaja
17. juuni – Julius Seljamaa, Eesti diplomaat
28. juuni – Alexander Berkman, vene päritolu kirjanik ja aktivist
29. juuli – Johannes Teksal, Eesti sõjaväelane
1. august – Louis Blériot, prantsuse lendur ja lennukikonstruktor
15. august – Grazia Deledda, itaalia kirjanik, Nobeli laureaat 1926
19. august – Federico García Lorca, hispaania näitekirjanik ja luuletaja
10. detsember – Luigi Pirandello, itaalia kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1934
27. detsember – Heikki Suolahti, soome helilooja

Nobeli auhinnad

füüsika – Victor Franz Hess ja Carl David Anderson
keemia – Peter Debye
meditsiin – Henry Hallett Dale ja Otto Loewi
kirjandus – Eugene Gladstone O'Neill
rahu – Carlos Saavedra Lamas

Viited

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ Riigivanema otsus nr 45 29. jaanuarist 1936 (RT 1936, 10, 64)
↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242322&img=era0031_005_0000337_00047_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=fb00df49fb8ef34384421120ec162c0c Riigivanema otsus nr 45 29. jaanuarist 1936
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 235–238

Välislingid

Eesti Kroonika 1936

[ESBL-1] 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[w5NGh-2] Riigivanema otsus nr 45 29. jaanuarist 1936 (RT 1936, 10, 64)

[L1kK9-3] ttp://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242322&img=era0031_005_0000337_00047_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=fb00df49fb8ef34384421120ec162c0c Riigivanema otsus nr 45 29. jaanuarist 1936

[Kronoloogia,_2007-4] 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 235–238

[1]

[2]

[3]

[4]