Munarakk

Allikas: Vikipeedia
Munarakk

Munarakk (ka ovotsüüt või ootsüüt) on tütarlapse ja naise organismi haploidne paljunemisrakk. Munaraku diameeter on 120 µm[1]. See on inimese ja kõigi teiste imetajate rakkudest kõige suurema läbimõõduga, ainuke rakk mis on palja silmaga nähtav (närvirakud oma pikkade aksonjätketega ületavad muidugi pikkuses kõiki teisi organismi rakke). Kuna munarakk on nii suur ei suuda ta ise, aktiivselt liikuda. See omadus on otse vastupidine võrreldes ülimobiilse seemnerakuga. Munarakk on kerajas, tema keskel on rakutuum ja ta on kaetud mitmete kestadega. Munarakkudes on haploidne kromosoomistik. Munarakkude ainevahetus on suhteliselt väheaktiivne. Nii väheneb risk kahjulike muutuste tekkeks sugurakkudes. Munarakud tekivad munasarjades. Seda protsessi nimetatakse ovogeneesiks. Kõik munarakud on moodustunud juba lootelise arengu perioodil ja naise elu jooksul neid juurde ei moodustu. Vastsündinu munasarjades on ligikaudu 400 000 munarakku, millest valmib elu jooksul umbes 400. See on 0,1% kogu naise munarakkude kogusest. Viljastatud munarakust, ühest ainsast rakust saab alguse kõikide imetajate ontogenees. Imetajate munaraku avastas 1827. aastal embrüoloogia ja arengubioloogia alaste uurimuste käigus Eestist pärit ja Tartu Ülikoolis õppinud teadlane Karl Ernst von Baer.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. google.ca välja otsitud 7.01.11

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • [[1]] (TLÜ õppematerjal)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]