Glükokortikoidid (ravimirühm)

Allikas: Vikipeedia

Glükokortikoidid (ka glükokortikoid ravimid) on ravimirühm, mis liigitatakse ATC-koodisüsteemis süsteemsete kortikosteroidide farmakoterapeutilisse gruppi koodiga H02AB.

Glükokortikoidide hulka liigitatud ravimid on sünteetiliselt valmistatud glükokortikoidid, mida kasutatakse osadel loomadel (sh inimestel) mitmete haiguslike seisundite korral (olenevalt ravimi toimeainest).

Glükokortikoidravi inimestel[muuda | muuda lähteteksti]

Inimestel kasutatakse glükokortikoide terapeutilistel eesmärkidel selliste haiguslike seisundite nagu astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, reumatoidartriit, Crohni tõbi, haavandiline jämesoolepõletik, adrenokortikaalpuudulikkus, vähi poolt esile kutsutud hüperkaltseemia, kilpnäärmepõletik, larüngiit, raske tuberkuloos, urtikaaria, äge reumaatiline südamepaunapõletik, polüskleroos, süsteemne erütematoosne luupus ja raskekujuline müasteenia korral.

Glükokortikoidide täpsed toimemehhanismid inimorganismis pole selged. Arvatakse, et nende toimel väheneb lümfotsüütide (T- ja B-rakkude) talitlus ja hulk.

Glükokortikoidide terapeutiline manustamine võib, tümotsüütide apoptoosi (tüümuses küpsevad rakud) põhjustamise läbi, tüümuse involutsiooni esile kutsuda.

Glükokortikoidid inhibeerivad rakulist immuunsust mõjutades rakutuumas asetsevaid glükokortikoid retseptoreid ja inhibeerides geene, mis kodeerivad tsütokiine IL-1, IL-2, IL-3, IL-4, IL-5, IL-6, IL-8 ja IFN-γ.[1] Selge on, et organismi manustatuna põhjustavad need immunosupressiooni ja hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise supressiooni, kuid selle ulatus oleneb manustatavast ainest, ravimivormist, kogusest, mõjust ja kestusest ning indiviidi ravivastusest.

Osad uuringud seostavad glükokortikoidravi aktiivse tuberkuloosi esilekerkimisega.[2]

Glükokortikoidid on beetametasoon, deksametasoon, fluokortoloon, metüülprednisoloon, parametasoon, prednisoloon, triamkinoloon, hüdrokortisoon, kortisoon, rimeksoolon, deflasakort, kloprednool, meprednisoon, budesoniid, kortivasool, masipredoon jt.

Kõrvaltoimed[muuda | muuda lähteteksti]

Farmakoloogilistes doosides manustatuna võivad sünteetilised glükokortikoidid põhjustada mitmeid kõrvaltoimeid, ebamugavustundest eluohtlike seisundite ja surmani.

Immuunsüsteemi häiretena ülitundlikkusreaktsioonid, sh anafülaksia koos või ilma tsirkulaarse kollapsita, südameseiskus, bronhospasm.

Glükokortikoidid läbivad platsentaarbarjääri ja nende manustamine tiinetele loomadele võib põhjustada häireid loote arengus, sh suulaelõhet ja emakasisest kasvupeetust, ning mõjutada aju kasvu ja arengut.

Glükokortikoide tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kellel esineb mao- või kaksteistsõrmiksoolehaavand, osteoporoos, Cushingi tõbi, kalduvus tromboembooliale, maksa- või neerupuudulikkus, kontrollimatu arteriaalne hüpertensioon, hiljutine müokardiinfarkt, kongestiivne südamepuudulikkus, glaukoom, suhkurtõbi.

Samuti tuleb olla ettevaatlik patsientidel, kellel on tõsised psüühikahäired (eriti kui anamneesis on steroidraviga seotud psühhoos), epilepsia, okulaarne herpes simplex.

Immunosupressiivsetes annustes ravi saavatel patsientidel on vastunäidustatud elusviirusi või nõrgendatud elusviirusi sisaldavate vaktsiinide manustamine.

Glükokortikoidide annuse liiga kiire vähendamine pärast pikaajalist ravi võib põhjustada ägedat neerupealiste puudulikkust, hüpotensiooni ja surma.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Leung DY, Bloom JW (jaanuar 2003). "Update on glucocorticoid action and resistance". Journal of Allergy and Clinical Immunology 111 (1): 3–22; quiz 23. doi:10.1067/mai.2003.97. PMID 12532089, veebiversioon (vaadatud 15.05.2015)(inglise keeles)
  2. KERRI WACHTER, Glucocorticoid Use May Elevate Tuberculosis Risk Fivefold[alaline kõdulink], 1. aprill 2006, veebiversioon (vaadatud 30.05.2015)(inglise keeles)

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Glucocorticoid seisuga 15.05.2015.