Orgasmi-pagoodipuu

Orgasmi-pagoodipuu
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Emajuurelaadsed Gentianales Sugukond: Koerakoolulised Apocynaceae Perekond: Pagoodipuu Alstonia Liik: Orgasmi-pagoodipuu
Ladinakeelne nimetus
Alstonia scholaris (L.) R.Br.

Orgasmi-pagoodipuu (Alstonia scholaris) on igihaljas troopiline puuliik, mis kasvab looduslikult Lõuna-Aasias ja Austraalias.

Välimus

Lehed ja viljad

Õisik ja lehed

Puu kasvab 6-20 meetri kõrguseks. Nahkjad kitsalt munajad lehed on 9–20 cm pikad ja asuvad enamasti 5-8 kaupa sõrmjalt. Leherootsud on 1-3 cm pikkused.

Õied paiknevad tihedas õisikus 2–7 cm pikkusel varrel. Kroonlehed on 6 mm pikkused.

Vili on 30–60 cm pikk ja 2–5 mm lai kukkur. Seemned on piklikud ripsmeliste servadega ja karvatutiga tipus. Viljad küpsevad detsembrist maini.

Koor on hall, lõhnatu ja väga kibeda maitsega ning eritab piimjat mahla.

Kõiki puu osasid peetakse mürgiseks.

Levik

Orgasmi-pagoodipuu on levinud Hiinas Guangxi ja Yunnani provintsis, Indias, Nepalis, Sri Lankal, Kambodžas, Birmas, Tais, Vietnamis, Indoneesias, Malaisias, Paapua Uus-Guineas, Filipiinidel, Saalomoni saartel ja Austraalias Queenslandis.

Kasutamine

Puu koor sisaldab mitmeid alkaloide ja seda kautatakse hiniini asemel. Koore tõmmist on kasutatud kõhulahtisuse ja malaaria raviks, samuti toonikuna, palavikualandajana ja haavade raviks. Lehtede tõmmist on kasutatud beribeeri raviks. Sri Lankal kasutatakse orgasmi-pagoodipuu kerget puitu kirstude valmistamiseks. Puitu kasutati ka laste kirjutustahvlite valmistamiseks, mille tõttu on taimel ladinakeelne liiginimi scholaris. Taime seemneid kasutatakse afrodisiaakumina. Villast ja puuvillast kangast värvitakse kooretõmmisega erinevate kollaste toonide saamiseks.