Selgroogsed

Allikas: Vikipeedia
Stop hand orange.svg Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär.

Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust.

Taksonoomia
Riik
Loomad
Animalia
Hõimkond
Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond
Selgroogsed Vertebrata

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond. Nagu nimetuski viitab, on kõigil selgroogsetel selgroog, mis on ühenduses koljuga. Selgroo ülesanne on kaitsta seljaaju. Selgroogseid on kirjeldatud üle 57 700 liigi. Eestis on umbes 500 liiki selgroogseid.

Laiemas tähenduses on selgroogsed kõik keelikloomad.

Tinglikult jaotatakse selgroogsed viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Neist viimased neli moodustavad klassi, kalad on aga parafüleetiline rühm, moodustades klaadi kuhu kuuluvad ka tetrapoodid. Varasemates klassifikatsioonides oli kasutusel ka kalade klass, kuid tänapäeval seda ei tunnustata.

Kõikidele selgroogsetele on omane kõrgem närvisüsteem ja suletud vereringe. Selgroogsete keha jaotub selgmiseks ja kõhtmiseks pooleks, kus esimeses asub alati peaaju ja teises pooles süda.

Taksonoomia ja klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klassifikatsioon Janvier'i (1981, 1997), Shu et al. (2003) ja Benton'i (2004) järgi. [1]

  • Ülemklass Tetrapoodid (Tetrapoda) (nelja jäsemega selgroogsed)
  • Klass Synapsida (imetajatesarnased roomajad)

† = väljasurnud

Selgroogsete evolutsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tulid maismaale Devoni ajastul, 380 miljonit aastat tagasi. Esimene teadaolev selgroogne, Icthyosesta oli kahepaikne. Selle fossiile on leitud Gröönimaalt. Need amfiibid evolutsioneerusid vihtuimsetest kaladest (Rhipidistian). Amfiibidest tekkisid omakorda reptiilid, kel tekkisid soomused, mis takistasid vee aurumist. Reptiilide munad olid kaetud kaitsva koorega, mis võimaldas poegi välja haududa ka maismaal. Vanim reptiilfossiil on leitud Kanadas, Novo Scotia's.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Michael Benton. Vertebrate Palaeontology. Third Edition, 2004-11-01. Blackwell Publishing. Kasutatud 3.02.2008. (inglise)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]